Probleemsituatsiooni analüüs
või millegi vastu. Agressiooni käigus tehakse haiget või valu teisele inimolendile ning seega
on tegemist vägivallaga. Agressioon võib olla nii füüsiline (vägivald) kui ka psühholoogiline.
Niisamuti on agressiivsule olemas ka kolm komponenti: emotsionaalne, motivatsiooniline
ning käitumuslik. Agressioon pole kunagi juhuslik ega alateadlik. See on alati teadlik ja
tahtlik akt.
Põhjused agressiivseks käitumiseks lastel võivad olla erinevad. Suur tähtsus on
perekasvatusel alates lapse esimestest elupäevadest. Sotsioloog M. Mid rõhutab, et kui laps
võõrutada rinnapiimast liiga ootamatult või vähendada märkimisväärselt rinnapiima kogust,
tekivad lapsel ärrituvus, kahtlustatavus, julmus, agressiivsus, egoism. Neid negatiivseid
ilminguid ei esine, kui last ümbritseks hellus ja hoolitsus. Agressiivsuse tekkele aitavad kaasa
ka peaaju ja somaatilised haigused.
Agressiivse käitumise põhjuste seletamiseks on välja töötatud ka mitmesuguseid
annaabi.ee 
