Helilooja loominguliselt küpseim periood jõudis kätte 1850.-tel aastatel, mil ta kirjutas kuus ooperit. 1851.aastal kirjutas ta muusika „Rigolettole“, mis esietendus sama aasta märtsis Veneetsias. Ooper oli revolutsiooniline ning muusika innovaatiline. See oli Verdi esimene kolmest ooperist, mis jäädvustasid helilooja ooperi ajalukku. „Rigoletto“ oli ka üks esimesi oopereid, mis ei olnud kirjutatud traditsiooniliste reeglite järgi. Peale „Rigolettot“ tegeles Verdi pereasjadega. Tema linnaelanikud ei kiitnud heaks Verdi ja tema elukaaslase, Giuseppina Strepponi, kooselu, kuna viimased ei olnud abielus. 1851.aastal katkestas Verdi suhted oma vanematega ning kolisid Strepponiga Sant’Agatasse. 1851-52. aastal otsustas paar külastada Pariisi, kus Verdi tegi kokkuleppe Opéra’ga, et kirjutada oma järgmine ooper. 1853.aasta jaanuaris esietendus Roomas ooper „Trubaduur“, mis keskendus rohkem emale, kui isale, nagu tavaliselt tema ooperites
lapse ees kohustust olla hea ema ja isa. Väga harva tuleb meil pähe küsida lapselt, mida talle endale meeldiks teha. Ja kui me seda temalt küsimegi või avaldab laps ise soovi, siis tihtipeale on ikka nii, et ta jääb oma tahtmisega kaotajaks. Vanemal ei jätku kas aega, raha, viitsimist või veel midagi muud. Lapsepõlv peab olema kaunis. Kuidas teha oma lapse esimesed eluaastad kauniks, on igale vanemale suur väljakutse. Pereasjadega seoses räägitakse tänapäeval väga palju rahast. Raha on tähtis, kuid selle eest ei saa osta peresisest harmooniat. Lapsega rääkida ja tema vajadusi mõista on odavam ja tõhusam. Uue leluga teenib vanem ainult hetkeks lapselt tänuliku pilgu, aga lõpuks saavad ju asjad otsa. Nagu lapsepõlvgi. Vanema jaoks on kõige lihtsam oma võsukese lapsepõlv kauniks muuta asjade kaudu. Paljud on oma pojale ostnud igasuguseid lelusid, mis kiiresti purunevad või ruttu tüdimuse toovad.
annaabi.ee 
