liikumisvahendeid kui praegu. Jõulude ajal kaotavad linnad oluliselt rahvast kuna inimese ei lähe jõululaupäeval kõrtsi ega välja kuskile. Ainult 6% inimestest lähvad kohta, kus nad pole varem olnud. Eelistatakse saari, kus jõule veeta. Paljudel on siin suvilad ja maakohad. Paljudes maakohtades ei ole perearste, töö teeb ära asendusarst. Ettevõtlikumad tohtrid lähevad tööle ja noored maale minna ei taha. Räägitakse ühest arstist, kes töötab kolmes kohas perearstina. Noored ei lähe maale kuna kardavad nii suurt vastutust. Soome värbab aktiivselt Eesti perearste ja inimesed lähevadki kuna seal suuremad palgad. Eesti riik peaks suurendama pearaha, mis on praegu väiksem kui 2008ndal aastal. See aitaks palgata abiarste juurde. Kuna üks perearst suri, jäi 5000 isikut ilma arstita. Et noored läheksid maale tööle, peaks vallad pakkuma tõeliseid präänikud, see tähendab, et vallapoolt muretsetakse
(Eesti Vähiliit MTÜ, 2015) 19 2.9 Perearstikeskused Kuna suitsetaja elukvaliteet on kindlasti halvem kui mittesuitsetaja oma, siis on kindlasti soovitatav rääkida suitsetamisest loobumisest oma perearstiga. Sageli oskavad arstid häid nõuandeid jagada. Loobumine on palju tulemuslikum, kui seda teha koolitatud meditsiinitöötaja jälgimisel. Uurimistöö raames tehti intervjuu Risti aleviku perearsti, Hingi Kalbergiga, uurimaks milliseid kogemusi tema perearstina omab abistamises suitsetamisest loobujaid ( Lisa 3). Seda, et patsiendid pöörduksid abisaamiseks perearsti poole, on tema kolmekümne aastase tööaja jooksul juhtunud vaid 2 korda. Nende perearstikeskuses nõustab suitsetamisest loobujaid pereõde, kes on saanud vastava koolituse. Vahel abistavad nad suitsetamisest loobujaid kirjutades välja retseptiravimeid nagu näiteks Chantix, kuid ühe juhtumi puhul, mida tema mäletas, ravim mõju ei avaldanud.
annaabi.ee 
