Ka mina olen mõelnud, milline võiks mu tulevane kodu olla. Mul võiks olla umbes 1500-ruutmeetrine krunt, kus on mõned marjapõõsad, paar õuna- ja kirsipuud; saunamajake, kus on väike terrass ja grill; majast eraldi, sissesõidu värava juures, küttega garaaz kahele autole; värava juurest majani viiks kividest laotud tee. Maja peaks asuma kindlasti mõne linna piiril või umbes kahe kilomeetri kaugusel linnast, et kauplus, treeningvõimalused, kool, lasteaed, perearstikeskus, apteek jne oleks häda korral lähedal. Kindlasti võiks läheduses olla naabrid, aga samas mitte nii, et nad aknast sisse saaksid vaadata. Ideaalis asuks krundi ligidal ka järv, kus oleks hea ujumas käia. Maja võiks olla kahekorruseline palkmaja. Eluruumide põrandad oleksid puidust, pesuruumides keraamilise plaadiga kaetud ja kindlasti oleks pesuruumides põrandaküte. Maja üldine küttelahendus võiks olla maaküte.
karusloomakasvatus, marjakasvatus ja jaekaubandus. 1Puidutöötlemise suurettevõteks on Varesel asuv AS Toftan. Põllumajandusega tegeleb Võhandu Põllumajanduse OÜ, põhiliseks tooteks on piim. Külalistemaja ja toidlustamisega tegeleb OÜ Ancile. Marjakasvatuse ja jaekaubandusega tegeleb FIE Aarne Musting. Karusloomakasvatusega tegeleb FIE Endel 1 http://www.somerpalu.ee/index.php?categoryid=37 Leius. Tegutseb veel OÜ Osula Perearstikeskus. Puidust uste ja akende valmistamisega tegeleb FIE Raivo Simson. Osulas elavad lapsed saavad omandada haridust Osula Põhikoolis. 2Põhikoolis õpib 119 last. koolis on olemas jalgpalliplats ja pallimängude väljak. Kool pakub arvuti ja interneti kasutamise võimalust arvutiklassis. 2008.aasta kevadel valmis kooli juurdeehitusena spordihoone, mis leiab aktiivset kasutust ka väljaspool koolitunde nii laste kui ka 3 täiskasvanute poolt
KOKKUVÕTE Koduapteegi komplekteerimine ei ole lihtasi ning kui sellega tekkivad probleemid kindlasti võib nõu küsida apteekri käest, kes oskab suunata ja abistada vajalike ravimite valimisel. Vajadusel võib tema olulise info tabletikarbi peale kirja panna (mille vastu, kui palju ning kellele). Koduapteegi tuleb uuendada regulaarselt ning jälgida ravimite kõlblikkusaega. Korralikult komplekteeritud koduapteek võib mõnikord inimese elu päästa. KASUTATUD KIRJANDUS Linnamõisa Perearstikeskus OÜ http://www.linnamoisa.ee/koduapteek.html (21.02.2013) Läänemets, R. (toim.) (2010). Farmaatsiaterminoloogia. Tartu: Ravimiamet. Sulsenberg, T. (toim.) (2005). Käsimüügiravimid ja droogid. Tallinn: Medicina. Torn, M. Koduapteek http://perearsttorn.eu/kontakt (21.02.2013)
Käisime ema ja ema sõbrannaga mööda sõites söömas. Mina olin kõige esimene , kes tellis sain oma tellitud toidu kätte, ema sõbranna tahtis hamburgerit ja öeldi , et ei ole ja muud sama hinna eest ka ei antud. Ning ema ja sõbranna jäid söömata. Analüüs: See oli klienditeenindaja poolt ebaviisakas. Ta oleks pidanud vabandama. Ettepanekud: Kui toit saab otsa, tuleks vabandada, asendada millegi muuga. Et inimene saaks süüa. 10 Paide Veetänava Perearstikeskus Käisin arstlikus kontrollis, mul oli täpselt kellaaeg antud, aga teisi patsiente võeti ikka vahele. Ja minu aeg läks kohe päris palju üle. Analüüs: Seal oli väga halb teenindus, kellaaegadest üldse kinni ei peetud. Ettepanekud: Soovitav oleks kellaegadest kinni pidada, mitte rääkida tühjast- tähjast. Selleks on muu koht. 11 Paide Maxima Käisime emaga tegime niisama aega parajaks, ema leidis sealt mingi suguse pesupulbri,
naisteabi.ee, www.avasilmad.eu, Facebooki leht „Ütle Ei perevägivallale“. http://www.facebook.com/#!/AvaSilmad 2. Artiklid üleeestilises meedias, raadio- ja TV esinemised. 3. Infot Türi Naiste ja Laste Kriisikodu teenuste kohta levitavad kohalikest omavalitsustest koostööpartnerid kohalikes ajalehtedes, Kriisikodu reklaamplakatid paigaldatakse valdades enamkäidavatesse kohtadesse (kauplus, perearstikeskus, raamatukogu, noorte- ja perekeskused, sotsiaalosakond). perearstikeskused, politseijaoskonnad ja sotsiaalosakonnad on varustatud Kriisikodu infovoldikutega). 4. Kriisikodu infomaterjale levitatakse Järva politseijaoskonna, ohvriabitöötajate ja perearstikeskuste kaudu. 5. Koolitusvõimaluste pakkumine ja videokoolitusprogrammi turundus toimub e-maili teel. Infovoldikute ja plakatite jagamine on alanud. Internetikanalites on info pidevalt kättesaadav
Põhikooli või gümnaasiumi õppehoone Kutseõppeasutuse õppehoone Ülikooli, rakenduskõrgkooli õppehoone Teadus- ja metoodikaasutuse hoone Huvialakooli õppehoone Täiendus- või ümberõppeasutuse hoone Muu haridus- või teadushoone, nagu näiteks labor, õppetöökoda, ilmajaam ja observatoorium Haiglavälise arstiabi osutamise hoone (perearstikeskus, polikliinik, ambulatoorium) Spordihall, võimla Siseujula Jäähall Maneez Lasketiir Muu spordihoone Kirik, katedraal, mosee, sünagoog, palvemaja või kabel Kogudushoone Krematoorium Tavandihoone Muu kultusehoone Muu erihoone, nagu näiteks varjend
küla. Käina kihelkond moodustati pärast Hiiumaa jagamist ordu ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel 1254.aastal piiskopi valduses olevast alast. 1896.aastal valmis uus vallamaja hoone, seoses valdade liitmisega. 1938.aasta andmetel oli Käina vallas 4029 elanikku, täna on vallas 2200 elanikku. Asustus on koondunud Käina ja Kassari ümbrusesse. Käinas on olemasvallamaja, kultuurikeskus, lasteaed, gümnaasium, ujula, raamatukogu, perearstikeskus, kauplused, tankla. Turismi seisukohalt on Käina vallas olulisemad Kassari ja Orjaku sadam. Toimub poepeatus, paus pool tundi. Edasi külastame Kassari saart. Kassari on suuruselt viies saar Eestis, mille pindalaks on 19,3 km2. Hiiumaad eraldab Kassarist Käina laht. Kassarist läänes on Jausa laht, kirdes Õunaku laht. Kassari rannajoone pikkuseks on ~56 km ning see on väga vähe liigestunud: kirdes on
elanikega endale vastuvõtuaja nädala jooksul pärast registreerimist. Perearsti/pereõe poole pöördumisel tekkinud probleemidest nimetati enam pikka järjekorda ja ebasõbralikku suhtumist registratuuris/vastuvõtule registreerimisel. Võrreldes eelneva aastaga on mitmeid probleeme nimetatud märgatavalt rohkem. Märgatavalt rohkem on nimetatud viimatise pöördumise korral probleemina ebaviisakat suhtumist registratuuris/vastuvõtule registreerimisel ning seda, et perearstikeskus asub kaugel. Kui aastal 2011 ütles neli protsenti, et probleemiks on olnud ebasõbralik suhtumine registratuuris, siis 2012 vastas nii 30 protsenti. Sel aastal küsitles GfK Custom Research Baltic ajavahemikul 15. november – 9. detsember 2012 suulise intervjuu vormis 1501 inimest vanuses 15-74 eluaastat. 25 26 26 27 HUVID JA HOBID.
6. Kuidas neid aitaksite ja nõustaksite? Patsientidel peab olema hea tahtejõud. Meie perearstikeskuses nõustab pereõde, sest ta on käinud vastaval koolitusel. Mõnikord on abi ka ravimitest, nt Chantix on üks, millega olen kokku puutunud. Selle juhtumi puhul, kui määrasin raviks Chantixi, see mõju ei avaldanud. 42 7. Enamasti on just perearstid need, kes näevad patsiendi terviseprobleeme seoses suitsetamisega. Kuidas suhtuksite sellesse, et perearstikeskus osaleks töös, mis aitaks inimestel suitsetamisest loobuda? Mis meetodeid saaksite välja pakkuda nende abistamiseks? Nõustamisest on vähe kasu, ravimite efekt on veidi parem. Enamikel juhtudel piisab tõsisest tahtmisest suitsetamisest loobuda. Tänan teid vastamast! 43
Põhikooli või gümnaasiumi õppehoone Kutseõppeasutuse õppehoone Ülikooli, rakenduskõrgkooli õppehoone Teadus- ja metoodikaasutuse hoone Huvikooli õppehoone Täiendus- või ümberõppeasutuse hoone Muu haridus- või teadushoone, nagu näiteks labor, õppetöökoda, ilmajaam ja observatoorium Haiglavälise arstiabi osutamise hoone (perearstikeskus, polikliinik, ambulatoorium) Spordihall, võimla Siseujula Jäähall Maneez Lasketiir Muu spordihoone Kirik, katedraal, mosee, sünagoog, palvemaja või kabel Kogudushoone Krematoorium Tavandihoone Muu kultusehoone Muu erihoone, nagu näiteks varjend
annaabi.ee 
