Kunsti ajalugu
sai mõjustusi hollandi 17. saj. kainest ja asjalikust arhitektuurist, sai domineerivaks maaliline
ja dünaamiline suund, millele oli iseloomulik arhitektuurse ja skulptuurse dekoori rohkus.
Baroki õitseaeg Saksa aladel oli aastail1680-1730, siis pääses sisekujunduses mõjule rokokoo.
J. B. Neumanni ( 1687-1753 ) looming viitab seostele Prantsusmaa 17. saj arhitektuuriga, mis
ilmneb Würzburgi piiskopilossi ( 1720-44 ) pikaksvenitatud tiibhoonete, pidulike trepikodade
ja võlvitud peosaalidega ehitises. Lossi juurde kuulus ka barokklossile omane auhoov.
Neumanni sakraalehitistest on tuntuim kogu Saksamaa barokse kirikuarhitektuuri üks pärle -
kirik Vierzehnhailigenis ( 1743-71 )kus rikkalik ja fantaasiküllane vormikõne avaneb täies
jõus.
18. sajandil kujunes üheks tähtsamaks kunstikeskuseks Dresden. Sinna ehitas M. D.
Pöppelmann ( 1667-1756 )aastail 1711-22 oma kuulsa Zwingeri - kolmestküljest galeriidega
ümbritsetud nelinurkse ratsamängudeks mõeldud mänguplatsi
annaabi.ee 
