arvatakse, et söögist-joogist piisab. Tulemuseks on kahjuks pidulised, kes lösutavad pidulaua ümber. Meie peres õnneks seda muret ei ole. Kõige tujuküllasemad on olnud vanaema ja vanaisa sünnipäevad, kus ema ja tädi on tegevusliku osa korraldamise enda peale võtnud. Nendelt pidudelt pole puudunud tants, muusika, seltskonnamängud ega rõõmus meel ning sageli tantsib õhtu finaaliks kogu peorahvas suisa kreeklaste rahvatantsu sirtakit. Nüüd võivad ka peokorraldajad ise pidu nautida ja naerda nõukogude aja üle, kui õhtust hommikuni salatit hakiti ja muid roogi vaaritati. Eestlaste peolauad on pidanud traditsiooniliselt olema "toidu all lookas". Rõõmus meel ja head mälestused on igal juhul tagatud. Samuti toovad sellised sündmused kokku palju sõpru ja sugulasi. Nüüdisajal on jõulud populaarsed, millega kaasnevad lastega peredes päkapikud ja jõuluvanad. Sageli toovadki vanemad pühade tähistamise põhjuseks laste heaolu.
paigutatud veel Liivi- ja Eestimaa, peoks ühendatud mõlema provintsi vapid, lisaks veel Tartu linna kui pidupaiga vapp; aastaarvud 1819 ja 1869 vappide kohal särava päikesega pidid meenutama juubelipeo tähendust- pärisorjusest vabastamist. Lauljate rinnamärkide ja koorilippude kõrval tunti vajadust eriliselt märgistada juhtivaid peotegelasi. Pidumarssalid- korrapidajad kandsid valgeid rinnalinte, muud peokorraldajad õlalinte ja peokomitee liikmed lilla-rohelis-valgel õlalindil. Ka ,,Vanemuise" tegelastel oli õlalint- punane-sinine-kollane- valge. Tartu Maarja koguduse lauljad kandsid õlalinte puna-valge-musta kombinatsiooniga, mis pidi tähistama Tartumaa rahvariiete põhivärvi, kuid tõeliselt kujutas Saksa riigilipu värve ja demonstreeris baltisakslaste riigivaenulikkust. Kui lauljatele olid kätte antud peomärgid ja peakorraldajatele värvilised õlalindid, hakkas
Nõnda sai Indrek hinge tagasi tõmmata. XXIX. Üheks niisuguseks sündmuseks oli viimse klassi kevadine lõpupidu, kuhu kutsuti direktor, õpetajad ja eelviimne klass, et ei katkeks viimne side asutise ja lõpetajate vahel. Teised klassid ei kuulunud siia valitud seltskonda. Peol oli külm laud sooja tee, viina ja õllega. Aga see peo aineline külg tundus kõrvalisena, peaasi oli, mida pakuti vaimselt. Selle viimase eest pidid hoolitsema viimse klassi õpilased ise kui peokorraldajad. Nädalate kaupa arutati ja vaieldi, kes ja mis peab kõnelema. See tõi kogu asutisse teatava elevuse, sest kõik kõrgemad klassid arvestasid seda, et varem või hiljem saavad nemad ise viimseks ja siis seisab ta samade küsimuste ees, mille kallal vaevleb praegune viimne klass. Vaidluste peaesemeks oli tänavu nagu ka varematel aastatel, kas kõnedes avaldada direktori ja õpetajate kohta tõtt või jääda ,,konventsionaalsete valede" juurde.
annaabi.ee 
