3) noorte osakaal langes, 4) vanade inimeste osakaal tõusis, 5) töötava elanikkonna osakaal sellegipoolest tõusis. 7. Euroopa mediaanne eluiga Mediaanne eluiga jagab elanikkonna nooreks ja vanaks pooleks Euroopas on see 38 a. Aastaks 2050 on see Saksaamaal 53 a ja Itaalias 57 a. Iseenesest ei ole see probleem, kuid sellel on kaks olulist negatiivset järelmit: 1) töötegijate ja pensinäride suhe halveneb kiiresti ja 2) olemasolevad pensioniskeemid ei suuda kindlustada endist heaolu ning hoolekannet. 8. Demograafiliste trendide makromajanduslik mõju 1960-2000 vaadeldi 115 riiki et uurida: - demograafiliste näitajate - SKP/el kohta kasvu - säästude ja investeeringute - jooksevkonto ja eelarvetasakaalu vahelisi seoseid. Tulemused: 1) SKP/el. kohta kasv on positiivses korrelatsioonis tööealise elanikkonna suhtelise
pensionide ühte keskset- edasilükatud palga- funktsiooni ehk jaotada ressursse ümber isiku ühelt eluperioodilt teisele. Eesti pensionisüsteemi II sammast iseloomustavad lühidalt: -kohustuslikkus -eelfinantseerimise printsiip -riikliku regulatsiooniga eraõiguslik haldamine -fondiinstrument -individuaalsed sissemaksed -määratud sissemaksete põhimõttel kujunev pension -ümberjaotus üle indiviidi elukaare III sammas- vabatahtlikud pensioniskeemid Pensionisüsteemi III sambaks on vabatahtlikel sissemaksetel põhinevad kogumisprintsiibil pensioniskeemid, mida tagada täiendavat sissetulekut vanaduseas. III sammast Eestis iseloomustavad: -vabatahtlikkus -indiviidikesksus eelfinantseerimise printsiip -eraõiguslik alus -valikuvabadus fondi- ja kindlustusinstrumendi vahel -valikuvabadus määratud väljamaksete või määratud sissemaksete printsiibi vahel -riigipoolsed tugevad stiimulid tulumaksusoodustuse näol
Bt - II sambasse makstav sotsiaalmaksumäär tervisekaitse, seal hulgas keskkonnatervis ja III sammas vabatahtlik nakkushaiguste järelvalve ja kontroll kogumiskindlustus tervise edendamine ja õpetus ning elanikkonna Pensionisüsteemi III sambaks on vabatahtlikel eri gruppidele (emad ja lapsed ning vanurid) sissemaksetel põhinevad kogumisprintsiibil suunatud programmid, samuti pensioniskeemid, et tagada täiendavat profülaktikaprogrammid sissetulekut pensionieas. töötervishoid. Kokkuvõttes iseloomustavad Eesti Rahvatervishoiu teenuseid finantseeritakse pensionikindlustuse III sammast: reeglina riigieelarve vahenditest. Vabatahtlikkus; indiviidikesksus Arstiabisüsteem on jagatud Eestis 3 etappi: eelfinantseerimise printsiip eraõiguslik alus üldarstiabi, mille korraldamise eest vastutab
võrdset pensioni baasosa ning 1 krooni 13 sendi võrra kindlustusaasta rahalist väärtust probleemi ei lahenda ilmselt kasvab etaloniks võetud meeslihttöölise palk lähiaastatel pensionist kiiremas tempos. Kas Eesti ühiskond on valmis selleks, et pensionile jäädes langeb sadade tuhandete inimeste elatustase veel madalamale praeguste pensionäride omast. Riigipension on ühtne nähtus igas Euroopa Liitu kuuluvas riigis. Sisuliselt on pensioniskeemid riigiti väga erinevad, kuid ühtne joon on, et riik ei loo pensionireserve, vaid pensionide väljamaksmist finantseerib töötav osa ühiskonnast. Niikaua kui pensionäride ja töötavate inimeste vaheline suhtarv on stabiilne, töötab see süsteem hästi. Kui aga pensionäride arv tõuseb ja töötavate inimeste arv väheneb, tõusevad ka riigi pensionikulud. Pensionikulusid täiendavalt mõjutavateks faktoriteks on muidugi ka pensioniiga ja riigis hetkel valitsev töötuse määr. 3
Hübriidtoetused? Makstakse välja kindlustusfondidest ja kontrollime isiku varalist toetust, kas raha on praegu vaja või teeme hiljem väljamakset. Eestis ei ole. Sotsiaalkindlustuse tagamise võimalused: - riik pakub ja vastutab sotsiaalkaitse eest - juriidilised isikud (avalik õiguslikud ja eraõiguslikud pakuvad kindlustusi) - kutseorganisatsioonid - tööandjad pensioniskeemid Erakindlustus vers. sotsiaalkindlustus - Erandjuhul kindlustuskohustus - Kaitse arvukate riskide vastu - Reeglina kulude hüvitamise põhimõte - Kindlustusandjad on eraõiguslikud juriidilised isikud Sots.kindlustusel on palju piiranguid. See on kohustuslik, ei ole valik võimalusi. Sots.kindl. kaudu kaitsvad riskid on piiratud. Sots.riskid tähendavad, et inimene kaotab sissetulekut, temast sõltumatutel põhjustel vanadus, haigus, tööõnnetus
annaabi.ee 
