kusjuures erasektori keskmine netopalk oli 128 220 FRF ja avaliku sektori oma 145 360 FRF. Madalaim sissetulek oli kvalifikatsioonita töölistel - 96 720 FRF, kõrgemalt tasustati firmajuhte- 251 160 FRF. Minimaalne tunnitasu 169 töötunni puhul kuus on 43,72 FRF (alates 01.07.2001.a., ja seda korrigeeritakse kord aastas 1. juulil vastavalt tarbijahindade muutumisele). Seega on kohustuslik miinimumkuupalk 7 388 FRF. 2000.a. sotsiaalabi miinimum oli 2552 FRF. Uue pensioniseaduse (kehtib 01.09.99.) alusel võib pensionile jääda töötaja, kellel on 156 kvartalit tööstaazi. Pensioni suurus sõltub ametist ja töökohast kas era-või riigisektoris ning arvutatakse 16 suurima töötasuga aasta aritmeetilise keskmisena. Erasektori pensionid on reeglina madalamad, keskmiselt 8 900, riigisektoris aga kõrgemad 12 300 FRF. Prantsusmaa riigisektoris töötamist peetakse prestiizikaks, palk ja pension ületab oluliselt erasektori näitajad. Tööhõive:
Sotsiaalpoliitika lähima tuleviku tee (1939) Sotsiaalkindlustussüsteemi arendamine. Eesti oli üks Euroopa algelisema sotsiaalkindlustussüsteemiga riike; Esimese vabariigi ajal suuri muutusi tsaariaegsesse sotsiaalkindlustusse ei tehtud; Haiguskindlustus ei hõlmanud kõiki töötavaid kihte, pereliikmete kindlustamine oli vaid vabatahtlik; Vanadus- ja töövõimetuskindlustus oli ainult riigi- ja omavalitsuse ametkonnale, samuti riigitöölistele ja õpetajatele üldise pensioniseaduse alusel. Lasteraha süsteemi sisseviimine; Tööturu reformimine eelkõige töövahendus (alternatiivi leidmine võõrtööjõule); Sakslastest maha jäänud maade ümberjagamine eelkõige lasterikastele peredele Sotsiaalpoliitika ENSVs Sotsiaalabi ja sotsiaalkindlustus Eesti NSV kodanikel on õigus ainelisele kindlustatusele vanaduses ja haiguse korral, töövõime täieliku või osalise kaotamise, samuti toitja kaotamise korral.
annaabi.ee 
