Milleks on mul vaja pensionisambaid? Eesti Vabariigi pensionisüsteem on üles ehitatud kolmele sambale I, II ja III pensionisammas. Need jagunevad vastavalt riiklik-solidaarne sammas, kohustuslik kogumispension ja vabatahtlik kogumispension. Siiski tekib küsimus, kellele neid vaja on ja miks? Eesti Vabariigi pensionikogumissüsteemi järgi on inimesel võimalik valida endale kolme erinevat pensionisammast, kaks esimest neist on kohustulikud ja üks vabatahtlik. Kahjuks pole paljudel noortel ja isegi mõnedel vanematel inimestel aimugi, millised võimalused neil iseenda kogumisfondiga on. See, et meie riigis on toetatud pensionisüsteem, mis turvab iga pensioniealise ja ka noorema inimese huve, on kiiduväärne. Siiski tundub paljudele, et tal endal pole mingisugust võimalust oma pensionikogumist muuta. Tegelikult on igal inimesel
Mis võib ebaõnnestumise korral kaasa tuua kogu varast ilma jäämise. Füüsilisest isikust ettevõtjal on ka väga suur maksukoormus. Tal ei ole võimalik välja võtta omanikutuluna kasumit (peab maksma suuri makse palga pealt). (MTÜ Õpilasest... 2009) Kui ettevõte maksab välja omanikutulu, peab ta riigile maksma maksudena 21% (Riigikogu kantselei... 2009), palga pealt laekub riigile makse (kui mitte arvestada tulumaksuvaba miinimumi ja teist pensionisammast) 42,9% (Palga ja maksude kalkulaator 2010) ehk üle kahe korra rohkem. Eestis on 5 124 aktsiaseltsi 1. novembri 2009 seisuga (RIK... 2009). Aktsiaseltsid sobivad suuremate ettevõtmiste jaoks. See tähendab, et need vajavad mitmeastmelist kontrolli ja juhtimise ülesehitust. Aktsiaseltside puhul on nõukogu ja audiitori olemasolu kohustuslikud, mis teeb selle ettevõtlusvormi usaldusväärsemaks. Nimelt nõukogu kontrollib juhatuse tööd ja audiitor kontrollib aktsiaseltsi finantsaruandeid
annaabi.ee 
