Milleks on mul vaja pensionisambaid? Eesti Vabariigi pensionisüsteem on üles ehitatud kolmele sambale I, II ja III pensionisammas. Need jagunevad vastavalt riiklik-solidaarne sammas, kohustuslik kogumispension ja vabatahtlik kogumispension. Siiski tekib küsimus, kellele neid vaja on ja miks? Eesti Vabariigi pensionikogumissüsteemi järgi on inimesel võimalik valida endale kolme erinevat pensionisammast, kaks esimest neist on kohustulikud ja üks vabatahtlik. Kahjuks pole paljudel noortel ja isegi mõnedel vanematel inimestel aimugi, millised võimalused neil iseenda kogumisfondiga on. See, et meie riigis on toetatud pensionisüsteem, mis turvab iga pensioniealise ja ka noorema inimese huve, on kiiduväärne. Siiski tundub paljudele, et tal endal pole mingisugust võimalust oma pensionikogumist muuta. Tegelikult on igal inimesel arvestatav võimalus oma pensionisammaste rahakogumise võimalusi muuta ja parandada, kui sellesse vaid veidi süveneda...
Tertsiaarsektori osakaal koguhõives on aastatel 1997-2006 olnud aeglaselt kasvav. 3. EESTI TÖÖJÕUTURU TULEVIK Lähtudes raskest olukorrast Eesti tööturul ja suurest töötute arvust tuleks mõelda ja arutada erinevate ideede ja võimaluste üle, kuidas tulevikus tööturu olukorda parandada. 3.1. MIS PÄÄSTAKS EESTI TÖÖTURU? Lähema 10-15 aasta jooksul kujundab Eesti tööjõuturgu eelkõige iseseisvumise järel tulnud põhjatu sündimusauk, mis raputab ka meie niigi nõtru pensionisambaid. Praeguse tööpuuduse ajal on seda küll raske uskuda, ent pikemas perspektiivis on Eesti probleem siiski tööjõunappus. Kui maailmalõpu kuulutajatel just õigus pole ning majanduslangus mõne aasta pärast läbi saab, muutub tööjõupuudus veel suuremaks probleemiks kui oli kaks aastat tagasi buumi ajal. Laulva revolutsiooni aegu 1987. aastal sündis Eestis 25 000 last aastas. Kümme aastat hiljem oli lapsi kaks korda vähem
annaabi.ee 
