USA käskis raketid sealt ära viia ja lubas, et ei tee katset Kuubat enda kontrolli alla võtta. Hinnang: saavutati mõlemapoolne kompromiss ja seda võib pidada USA- Nõkogude Liidu vastasseisu haripunktiks külmas sõjas. Ühiskond Eesti Vabariigi 3-sambaline pensionisüsteem. 3-sambaline pensionisüsteem koosneb: Riiklik pension (tööandjad ja ettevõtted maksavad töötavate inimeste pealt sotsiaalmaksu); Kogumispension (maksate ise 2% on brutoplagast ning riik lisab sellele veel 4% pensionikontole, kusjuures väljamaksed algavad 63. eluaastast ning sooritatakse neid graafiku alusel; liitumiseks tuleb valida üks pensionifond); Täiendav kogumispension (ise kogud raha pensionisambasse, riik annab tulumaksu tagasi, välja saab võtta raha 55. eluaastast) Filosoofia Teema: Kierkegaardi eksistentsialism Näidisküsimus: Miks on hüpe (leap of faith) oluline? Too kaks näidet (nt ilukirjandusest, tavaelust) selle kohta, kus hüpe ennast õigustas. Materjal: http://filosoofialeht.weebly
konkreetse ettevõtte eripärast [4]. Ettevõtte maksude nimekiri: Kogumispensionimakse Tulumaks Sotsiaalmaks Töötuskindlustusmakse Kogumispensionimakse – perioodilistest sissemaksetest kogunenud summast makstav pension. Kogumispension jaguneb kohustuslikuks ja vabatahtlikuks ning neid nimetatakse pensionisüsteemi teiseks ja kolmandaks sambaks (esimene on riiklik pension). Kohustusliku kogumispensioni korral määrab seadus, kui palju tuleb pensionikontole maksta, vabatahtlikus kogumispensionis määrab seda maksja ise. Maksumäärad on 2% või 3%. Tulumaks – juriidilise isikutulumaksu määr 2016. aastal on 20/80. Deklareerimise ja tasumise kuupäev 10. kuupäevaks (TSD). Töötaja tulumaks on 20% ja maksuvaba tulu kuus on 170€. Juriidiline isik maksab tulumaksu jaotatud kasumist, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt ning kingitustelt, annetustelt,
ettevõttes, siis tuleks rohkem mõelda ka nende olukorra parandamisele ning võimalusele hoida ära probleeme tulevikus. Et ära hoida segadust nende töötajate pensioni arvestamisel ning ka diskrimineerimist, oleks hea lahendus nagu autor ka eelpool kirjutas ühine pensionikonte eri riikide vahel, mis võimaldaks töötajatel ka väga lühiajalise välismaal töötamise korral koguda raha sinna pensionikontole, ilma et midagi kaotaks. Näiteks inimesed kes otsustavad minna Eestist kas oma suvepuhkuse või õpingute kõrvalt Soome maasikaid korjama, et teenida lühiajaliselt suurt lisatulu, maksavad sinna ära päris suures summas makse, ilma hiljem sealt midagi tagasi saamata. Selline ühtne pensionikonto võimaldaks aga isegi niivõrd lühiajalise töö korral teenida siiski ka lisa pensionitulu tulevikuks. Lisaks ühise pensionikonto ideele ei teeks ilmselt ka halba teatud seadusandluse
81. Kuidas toimuvad väljamaksed pensionifondist? Pensionifondi osakute väljalaskmist korraldab registripidaja vastavalt õigusaktidele, pensionifondi tingimustele ning registripidaja poolt pensionifondivalitseja ja pensionifondi depositooriumiga sõlmitud lepingule. Esimesel võimalusel, kuid hiljemalt järgneval tööpäeval pärast vahendite laekumist ning nõutavate andmete saamist registripidaja: 1) kannab iga isiku pensionikontole tema kohta laekunud summa suurusele ja ühe osaku puhasväärtusele vastava arvu isiku poolt valitud pensionifondi osakuid; 2) kannab pensionikontole kantud osakute puhasväärtusele vastava summa pensionifondi depositooriumi poolt näidatud pangakontole; 3) edastab igale pensionifondi depositooriumile või pensionifondivalitsejale andmed pensionikontodele täiendavalt kantud vastava pensionifondi osakute arvu ja nende eest ülekantud summa kohta. 82
pension, kohustuslik kogumispension ja täiendav kogumispension. Riiklik pension on pensionisüsteemi I sammas, mille eesmärgiks on tagada kõikidele pensionäridele sissetuleku baastase ning seda finantseeritakse sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvelt. Kohustuslik kogumispension on pensionisüsteemi II sammas, mille tuluallikaks on töövõtja ja tööandja kohustuslikud sissemaksed töövõtja isiklikule pensionikontole. Vabatahtlik kogumispension on pensionisüsteemi III sammas, mille tuluallikaks on vabatahtlik pensioniosakute omandamine või pensionikindlustuslepingu sõlmimine.2 Liitumine kohustusliku kogumispensioniga tehti kohustuslikuks kõikidele Eesti Vabariigi füüsilistest isikutest residentidele, kes on sündinud pärast 31.12.1982. Isikutele, kes on sündinud enne 01.01.1983 tehti kohustusliku kogumispensioniga liitumine vabatahtlikuks
K Tulumaks 248 Arvestatakse sotsiaalmaks erisoodustuselt: (1 180 + 248) x 0.33 = 471 krooni D Sotsiaalmaksukulud 471 15 K Sotsiaalmaks 471 Kinnipeetud tulumaksust laekub riigile ning maksumaksja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusüksusele. Ülekantav sotsiaalmaks isikustatakse. Töötuskindlustus staaz suureneb 1 kuu võrra ja isiklikule pensionikontole laekub vastav summa. Erisoodustuste andmisel (näide 6) maksab tööandja erisoodustuselt tehtud kulutuselt tulumaksu ja sotsiaalmaksu, mis laekuvad kogu ulatuses riigile. [6] 2.1. Erisoodustuse andmise aeg. Erisoodustuste maksuperioodiks on kalendrikuu. Kui erisoodustuste üleandmise aja määratlemisel tuleb valida mitme kalendrikuu vahel ja maksumaksja ekib, siis võib see tuua maksuintressi või karistuse. Maksusumma tasumine seaduses sätestatud tähtpäevast hiljem
a.) ja aastakoefitsiendi hindest. PENSION = BAASOSA + STAAZIOSAK + KINDLUSTUSOSAK. Sõltub, kui palju on isikul pensioniõigus- liku staazi aastaid, mida arvestati kuni 31.detsembrini 1998 ja staaziaasta hindest. 6.2 KOGUMISPENSION EHK II SAMMAS Pensionireformi II sammas ehk kogumispension on üles ehitatud lihtsal põhimõttel: inimene loovutab 2% oma brutopalgast pensionikontole ja riik lisab sellele omalt poolt 4% tänase sotsiaalmakse arvelt. Sellest kujuneb 6%-line kogumispensioni makse, mille eest ostetakse pensionifondi osakuid. II samba puhul hakkab pensioni suurus sõltuma töötamisajal tehtud sissemaksete suurusest. Näide: Kui brutopalk on 5000 krooni, siis läheb 100 krooni (st. 2% 5000-st) palgast pensionikontole. Sellele summale lisab riik kaks korda niipalju ehk 200 krooni (st. 4% 5000-st). Seega kokku läheb iga kuu pensionikontole
Teine sammas rakendus 2002. aastast ja on ko- hustuslik 18aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuarist. Kes on vanemad, neile on liitumine vabatahtlik. Neil tuleb otsustada, kas nad on nõus maksma 2% oma brutopalgast pensionifondi. Kui inimene sellega nõustub, lisandub sotsialamaksu arvelt veel 4%. Tööandja maksab endiselt töövõtja palgale 20% sotsiaalmaksu, kuid maksuamet jagab selle kahte ossa: 16% riikliku pensionikindlus- tuse vahenditesse ja 4% töötaja personaalsele pensionikontole. Osa sellest rahast ku- lub pensionifondidel olemasolevatele pensionäridele solidaarsuspõhimõttel välja- maksmiseks, osa aga investeeritakse, et inflatsioon fondi paigutatud raha ära ei sööks, vaid juurdegi teeniks. Sotsiaalabi ehk -hoolekande põhimõtted järgmised: inimõiguste järgimine, isikuvastutus enda ja oma perekonnaliikmete eest, abi andmise kohustus, isiku ja pe- rekonna toimetuleku soodustamine. Sotsiaalhoolekannet korraldavad Eestis sotsiaalminister, maavanemad ja kohalik
summa (edaspidi osakute koguväärtus) on väiksem kui ettenähtud määr Kui osakuomanikule kuuluvate osakute koguväärtus on suurem kui 700-kordne rahvapensioni määr, on osakuomanikul õigus sõlmida pensionileping, mille alusel tasutakse kindlustusandjale ühekordne kindlustusmakse osakute ulatuses, mis pensionilepingu sõlmimisel vastab vähemalt nimetatud määrale. Osakuomanikul on õigus jätta ülejäänud osakud pensionikontole, sõlmida nende suhtes teine pensionileping, tasuda täiendav kindlustusmakse, leppida kokku fondipension või esitada avaldus ühekordseks väljamakseks. 12.2.Vabatahtlik kogumispension Täiendav ehk vabatahtlik kogumispension on hüvitis, mille saamiseks omandatakse pensionifondi osakuid või sõlmitakse pensionikindlustuse leping ning mille suhtes kohaldatakse tulumaksuseaduses sätestatud tulumaksusoodustusi. Täiendava kogumispensioni saamiseks omandab isik tema poolt valitud
annaabi.ee 
