palgaga võrdsustatud sissetulekutest, lähevad tema poolt valitud pensionifondi osakute ostmiseks. Nii sissemaksed kui II samba fondide poolt teenitud summad on vabastatud üksikisiku tulumaksust, väljamaksed kuuluvad maksustamisele kehtiva üksikisiku tulumaksuseaduse alusel. Iga II sambaga hõlmatud isik tohib avada vaid ühe osakukonto. Mitte sagedamini kui kord aastas võib pensioniosaku omanik oma osa pensionifondi varast üle kanda ühest pensionifondist teise, vahetades ühe pensionifondi osakud teise pensionifondi osakute vastu. kui kätte jõuab pensioniiga... II sambasse kogutud raha ei tohi välja võtta enne kehtestatud pensioniea saabumist. Peale pensioniikka jõudmist võib isik valida, kas sõlmida pensionifondiga regulaarsete väljamaksete graafik keskmise oodatava eluea vältel või kasutada kogusumma eluannuiteedi ostmiseks, mis tagaks püsiva igakuise sissetuleku elu lõpuni. II samba rakendumise algaastatel, kui
Sotsiaalmaks vs. seamaks Sotsiaalmaks ja seamaks on küll elus täiesti erinevad asjad ning neil on erinevad tähendused saab nende vahel tuua paralleele ja võrdlusi. Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Seamaks või maks üldse on punakaspruun, pehme konsistentsiga elund, mis paikneb kõhuõõne ülaosas diafragma kupli all. Peale sotiaalmaksu on olemas ka palju teisi makse tulumaks, käibemaks, aksiis see vastu seamaksale lisaks veel veisemaks ja meile kõige tähtsam inimese maks. Sotsiaalmaks tuleb siis tööandjalt, kes maksab töötaja pealt 33%. Seamaks on algselt juba sea organismis looduse poolt loodud. Kui sotsiaalmaks varustatakse maksumaksjate rahadega siis seamaks varustatakse verega, mis tuleb pärismaksaartist ja värativ...
maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas: 1) palgatulu (§ 13); 2) ettevõtlustulu (§ 14); 3) kasu vara võõrandamisest (§ 15); 4) renditulu ja litsentsitasud (§ 16); 5) intressid (§ 17); 6) dividendid (§ 18); 7) pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud (§ 19); 8) kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist (§-d 20, 20 1 ja 21); 9) madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu (§ 22). 13. Millised tulud kuuluvad palgatulu alla? § 13 Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või ametnikule, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis, haigushüvitis ning
Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu. Deklareerima peab järgmiseid tulusid: 1) palgatulu 2) ettevõtlustulu 3) kasu vara võõrandamisest 4) renditulu ja litsentsitasud 5) intressid 6) dividendid 7) pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud 8) kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist 9) madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu 13. Millised tulud kuuluvad palgatulu alla? Palgatulu alla kuuluvad kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või ametnikule, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis, haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu. 14
residentidest füüsilistele isikutele makstud dividende. Kuna tulu asemel hakati maksustama väljaminekuid, võib uut tulumaksuseadust nimetada ka “kulumaksuseaduseks” 10 Eestis arvatakse tulumaks maha… • Palgatulult • Ettevõtlustulult • Kasu vara võõrandamiselt • Kindlustushüvitiselt ja • Rendi tulu ja litsentsitasud väljamaksed pensionifondist • Intressidelt • Madalama maksumääraga territooriumil asuva • Dividendidelt juriidilise isiku tulu • Pensionitelt, stipendiumitelt, toetusetelt, preemiatelt, hasartmängu võitudelt 11 Astmeline või proportsionaalne tulumaks Eestis? • Astmelise tulumaksu küsimuses ollakse Eestis vastandlikel
- kasu vara võõrandamisest (TuMS § 15); (TuMS § 12 lg 1 p 3) - renditulu ja litsentsitasud (TuMS § 16); (TuMS § 12 lg 1 p 4) - intressid (TuMS § 17); (TuMS § 12 lg 1 p 5) - dividendid (TuMS § 18); (TuMS § 12 lg 1 p 6) - pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud (TuMS § 19); (TuMS § 12 lg 1 p 7) 1 - kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist (TuMS §-d 20, 20 ja 21); (TuMS § 12 lg 1 p 8) - madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu (TuMS § 22). (TuMS § 12 lg 1 p 9) Füüsilise isiku maksustatava tulu hulka ei kuulu TuMS §-de 48–53 alusel maksustatavad erisoodustused, kingitused ja annetused, dividendid või muud kasumieraldised. (TuMS § 12 lg 2) 13. Millised tulud kuuluvad palgatulu alla? Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või
Vabatahtliku pensiosüsteemi teostavad vastavat tegevusluba omavad elukindlustusseltsid või fondivalitsejad kas kapitalkogumiskindlustusena või osalemisena pensiofondides. Kuna tegmist on vabatahtliku kogumispensioniga, siis sissemakseid teeb koheselt füüsiline isik (töövõtjale või füüsilisest isikust ettevõtjale) ja füüsilisel isikul pole mingeid piiranguid ega sunde. Pensioniosaku omanik võib oma osa pensionifondi varast üle kanda ühest pensionifondist teise,vahetades ühe pensionifondi osakud teise pensionifondi osakute vastu. Kontrolli kindlustusseltside pensionikindlustusskeemide üle teostab Kindlustusinspektsioon, fondivalitsejate poolt moodustatud pensionifondide üle Väärtpaberiinspektsioon. Isik peab osakute kättesaamiseks olema vähemalt 55-aastane, kuid osakute omandamisest peab olema möödunud vähemalt 2 aastat. Kui persoon ei ole 55-aastane ja soovib võtta
08 investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale või soodustatud isikule makstav summa (tulumaksuseaduse § 20 lõige 3), välja arvatud, kui isik on kindlustusandjat teavitanud, et kindlustushüvitis on saadud tulumaksuseaduse §-s 172 sätesta- tud investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvaralt; 09 21% maksumääraga maksustatav väljamakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtlikust pensionifondist (tulumaksuseaduse § 21 lõige 1); 10 10% maksumääraga maksustatav väljamakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtlikust pensionifondist (tulumaksuseaduse § 21 lõiked 2, 3 ja 6);
1. Väljamaksed kindlustuslepingu alusel Reeglina sõlmib inimene pensionifondi paigutatud summade väljamaksmiseks kindlustusandjaga (kindlustusseltsiga) kogumispensioni kindlustuslepingu, mille järel kannab fond isiku kogutud summa tema valitud kindlustusandjale. Väljamaksed tehakse kindlustuslepingu alusel perioodiliste summadena - summad võivad olla võrdsed või suurenevad ning väljamakseid on õigus saada vähemalt kord kvartalis. 2. Väljamaksed pensionifondist Kui väljamaksete suurus kuus ületab kolmekordset rahvapensioni suurust (praegu 3x800=2400 krooni), siis on õigus valida perioodilised väljamaksed pensionifondist ilma kindlustuslepingu sõlmimiseta selle summa ulatuses, mis ületab kolmekordset rahvapensioni. Kui maksete suurus kuus on väiksem kui neljandik rahvapensioni (praegu 200 krooni), on õigus saada perioodilisi väljamakseid pensionifondist kuni neljandiku ulatuses rahvapensionist kuus.
Silm pigistati kinni selle ees, et poliitikuna nappis tal kogemusi. Paul Croman kirjutab: Seda aega võib nimetada suureks nulliks. Selle aja jooksul ei toimunub USA-s peaaegu mitte midagi positiivset. Uusi töökohti juurde ei tekkinud. Tööpuudus on 10% kõrgem, kui varasemate aastate jooksul. Keskmise leibkonna inflatsioon madalam. Kinnisvara hinnad on seal, kus nad olid 10ne aasta eest. Paul Croman kirjutab: Aktsiaturgude taandareng. Pensionifondist kadus suuri summasid. Unistus pensionile minna on võimatu. Vanaduspuhkusele jäädes ei suudetaks toime tulla. USA püüdis säilitada maailma suurriigi fassaadi, kuid selle taga avaneb üsna troostitu vaatepilt. Paul Croman kirjutab: Tarbimisharjumist on muudetud. Rahakoti suud hoitakse koomal. Enam ei saa väita, et USA on vedur, mis kogu maailma praegusest kriisist välja veab. Zollic prognoosib: Kaasa aitab kiire majandusareng Hiinas ja Indias.
pensionifondi (omandatakse vastava fondi osakuid) Riik lisab 4% isiku eest tasutud sotsiaalmaksust samuti valitud pensionifondi II samba pensionifondi investeerimine toimub kuni pensionieani ehk isiku 63. aastaseks saamiseni. Seejärel kantakse selleks ajaks kogunenud summa üle inimese poolt valitud kindlustusseltsile, kes teostab inimesele kuni elu lõpuni regulaarseid (igakuiseid, kvartaalseid) väljamakseid. Annuiteetleping regulaarsete maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) Garantiiperiood ajavahemik, mille jooksul kindlustusselts kohustub isiku surma korral pensionikindlustuse väljamakseid pärijatele jätkama Pensioni III sammas Pensioni III sammas (ka täiendav kogumispension) isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid paigutatakse III samba pensionifondidesse või kindlustustoodetesse ning pensioniks koguneneud raha makstakse isikule pensionilisana välja
ressursside raiskamine alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest amortisatsioon - vara väärtuse langus (kulum) e.omaniku tulu (mitterahaline kulu. annuiteet - on püsiva suurusega maksete lõplik jada. Näiteks võib annuiteedina vaadelda laenu, mida iga kuu tasutakse võrdsete osamaksudena. annuiteetleping regulaarsete, kindla suurusega maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) arvelduskrediit ehk ülekulu - krediit, mida pank annab kliendile arveldusteks vajaliku raha puudumisel arvestuslikud kulud vt kalkulatoorsed kulud avanssannuiteet - raha investeeritakse perioodi algul bilanss raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali boniteet maksevõimelisus broking väärtpaberite vahendus brutopalk väljateenitud palk enne maksude maksmist
naistel (Eesti Statistikaameti andmete põhjal) II samba pensionifondi investeerimine toimub kuni pensionieani ehk isiku 63. aastaseks saamiseni Seejärel kantakse selleks ajaks kogunenud summa üle inimese poolt valitud kindlustusseltsile, kes teostab inimesele kuni elu lõpuni regulaarseid (igakuiseid, kvartaalseid) väljamakseid Annuiteetleping – regulaarsete maksete leping (näiteks raha väljamakse- teks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) Garantiiperiood – ajavahemik, mille jooksul kindlustusselts kohustub isiku surma korral pensionikindlustuse väljamakseid pärijatele jätkama ANDRES ARRAK 14 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD Pensioni III sammas
17. Füüsililise isiku tulude maksustamine, maksusoodustused- lapsed, koolitused. Astmelise tulumaksu põhimõte. Füüsilise isiku tulu on: /TMS/ · palgatulu (§13); · ettevõtlustulu (§14); · kasu vara võõrandamisest (§15); · renditulu ja litsentsitasud (§16); · intressid (§17); · dividendid (§18); · pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad, loteriivõidud (§19); · kindlustushüvitised (ravikindlustus, töötuskindlustus) ja väljamaksed pensionifondist (§20-21) astmelise tulumaksu põhimõte on see, et vastavalt sissetuleku suurusele makstakse vastavat tulumaaksu. Mida kõrgem palk , seda suurem on TM. 18. Töötasu arvestus. Milliseid andmeid on vaja teada töötaja kohta töötasu arvutamiseks. Mis tingimusel maksuvaba tulu arvestatakse. Millest koosneb ettevõtte tööjõukulu(SOTS JA ETÖK). Ülesanne: töötasu arvestamine + maksude, maksete edasi jaotamine MTA poolt. Töötasu arvestamisel
tulumaksusoodustuse automaalselt ilma nimekirja kandmata. Nimekirja kandmist taotlev isik peab tegutsema avalikes huvides ning heategevuslikult. 29. Residendist füüsilise isiku maksustatava tulu põhiliigid Palk ja muu tasu, töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingualusel saadud töö- või teenustasu,juhtimis või kontrollorgani liikme tasu Väljamakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtlikust pensionifondist (maksumäär 10%) Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud tulu. Kasu vara võõrandamisest, s.h - kasu või kahju väärtpaberite võõrandamisest - kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamine - muu vara võõrandamine - aktsiate, osade või osamakse tagasiostmisel või jur. Isiku likvideerimisel saadud väljamakse - tulu finantsvaralt - Muu tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud (s.h
Eelnevatele fondidele sarnaselt puuduvad ka progressiivsetel fondidel väljalasketasud ja tagasivõtmistasud on kõigi nelja fondi puhul 1%. Valitsemistasu on kõrgeim LHV Pensionifond L puhul 2% ja madalaim SEB Progressiivsel Pensionifondil 1,4%. Valitsemistasude järgi on töö autorid arvamusel, et mõistlik oleks valida SEB Progressiivne Pensionifond. Tootlus on aga progressiivsete fondide loomisest alates olnud suurim LHV L ja LHV XL Pensionifondidel. Need, kes soovivad oma pensionifondist saada suurimat kasu, peaksid investeerima LHV pensionifondidesse, milledel on ühtlasi ka suurim valitsemistasu. Joonisel 4 on toodud progressiivsete fondide tootlused. 13 LHV L LHV XL Tootlikkus protsentides Swedbank K3 SEB Progressiivne 0 20 40 60 80 100 Joonis 4
ressursside raiskamine alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest amortisatsioonikulu kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks annuiteet - on püsiva suurusega maksete lõplik jada. Näiteks võib annuiteedina vaadelda laenu, mida iga kuu tasutakse võrdsete osamaksudena. annuiteetleping regulaarsete, kindla suurusega maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) arbitraazhi all mõistetakse tegevust, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, st osta kaup odavalt ja müüa see kallimalt maha kauba omadustele midagi lisamata. arvelduskrediit ehk ülekulu - krediit, mida pank annab kliendile arveldusteks vajaliku raha puudumisel arvestuslikud kulud vt kalkulatoorsed kulud assignatsioon - maksekäsund avanssannuiteet - raha investeeritakse perioodi algul
seaduse (edaspidi KPS) (RT I 2004, 37, 252... I 23.12.2013,43) alusel. 12.1. Kohustuslik kogumispension Kohustuslik kogumispension on isikule tagatud perioodiline hüvitis, mille saamiseks omandatakse kohustusliku kogumispensioni maksete, isiku eest makstud sotsiaalmaksust sotsiaalmaksu seadusega määratud osa ja vanemahüvitiselt makstud täiendavate sissemaksete eest kohustusliku pensionifondi osakuid ning mis makstakse välja pensionifondist või mille maksab välja kindlustusandja (KPS § 2 lg2). Iga inimene, kes saab tasusid, mis kuuluvad maksustamisele kohustusliku kogumispensioni maksega, on kohustatud valima endale pensionifondi, millesse tema eest hakatakse tegema sissemakseid. Kohustusliku kogumispensioni makse suuruseks on 2 % maksustatavast sissetulekust (KPS § 9) Lisaks nimetatud summale suunab maksuamet 4% isiku pealt makstavalt sotsiaalmaksust oma korda vastavasse pensionifondi.
16%) osa vahenditest ja riigieelarve siiretest • II sammas ehk kohustuslik kogumispension. Inimene kogub ise 2% brutopalgast, millele riik lisab 4% töötasust kinnipeetavast sotsiaalmaksust. Suunatakse investeeritavast pensionifondi, mille inimene saab ise valida. • III sammas ehk täiendav kogumispension. 67. Sissemaksed pensionifondi Sissemaksed teeb I sambasse riik; II sambasse riik + sina ise; III sambasse sina ise või tööandja 68. Väljamaksed pensionifondist • I sambast algavad väljamaksed pensionile jäämisega, teatud tingimustel võimalik ka varem või hiljem jääda, mis mõjutab väljamakse suurust. • II sambas algavad väljamakse vastavasse ikka jõudes. Alla 10 kordse rahvapensioni määra saab kõik korraga välja võtta. 10-50× pensioni määra korral tuleb välja võtta regulaarsete maksetega, fond on pärandatav. Üle 50× pensioni määra tuleb sõlmida pensionileping kindlustusega
Nõuded (6) nimekirja kantavale organisatsioonile. Nimekirja kandmisest keeldumise alused. Nimekirjast kustutamise õigus. Otsused, muudatused 2 korda aastas. RESIDENDIST FI TULU: palgatulu, ettevõtlustulu, kasu vara, varalise õiguse võõrandamisest (sh väärtpaberid), renditulu, litsentsitasu, intressid, dividendid; pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad, hasartmänguvõidud (ei maksustata); kindlustushüvitised, väljamaksed pensionifondist; madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu. TULU HULKA EI KUULU: Maksustatavad erisoodustused, kingitused ja annetused, dividendid jm kasumieraldised; teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulu hüvitis; saadud otsese varalise kahju hüvitis (v.a seoses ettevõtlusega saadud); ei kohaldata hüvitistele, mille maksmisele on kehtestatud eraldi tingimused ja piirmäärad. PALGATULU: Kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või ametnikule
töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega). · amortisatsioonikulu kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks · ankurvaluuta välisvaluuta, mille suhtes on fikseeritud koduse raha kurss; kasutatakse valuutakomiteede puhul · annuiteetleping regulaarsete maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) · arvestuslikud kulud vt kalkulatoorsed kulud · asendatavuse piirsuhe näitab, kuipalju soovib tarbija vahetada ühte hüvist teise vastu; määrab ära samasuskõvera kalde · asendusefekt suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga · asenduskaup hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel
ametiühingud – on töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega). amortisatsioonikulu – kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks ankurvaluuta – välisvaluuta, mille suhtes on fikseeritud koduse raha kurss; kasutatakse valuutakomiteede puhul annuiteetleping – regulaarsete maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) arvestuslikud kulud – vt kalkulatoorsed kulud asendatavuse piirsuhe – näitab, kuipalju soovib tarbija vahetada ühte hüvist teise vastu; määrab ära samasuskõvera kalde asendusefekt – suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga asenduskaup – hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel
pensionifondi aktivate turuväärtusest. Kohustusliku puhul on see 50%. Riski hajutamine: Vabatahtliku pensionifondi varasse kuuluvate ühe isiku poolt väljalastud väärtpaberite väärtus ei või moodustada rohkem kui 10% pensionifondi aktivate turuväärtusest. (Teise samba fondi puhul on see 5%) Maksustamise efekt: Vabatahtliku pensionifondi puhul on tulumaksumäär 10 % väljamaksetelt, mida tehakse: 1) pensionifondist osakuomanikule pärast tema 55-aastaseks saamist või tema täieliku ja püsiva töövõimetuse korral või pensionifondi likvideerimisel; 2) Pensionifondi ja elukindlustusseltsile tehtavad sissemaksed võib inimene arvata maha oma tulust 15% ulatuses. Kui võetakse pension välja võrdsete osade kaupa peale 55 aastaseks saamist siis tulumaksu määr on 0. II. samba fondi puhul: Inimene paigutab ise 2% brutopalgast ja saab juurde riigilt 4% palgast. 1983 aastal ja hiljem
Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmakseid on ühel või mitmel maksustamisperioodil maksumaksja tulust maha arvatud täiendava kogumispensioni kindlustusmaksena, toimub väljamaksete maksustamine TMS§ 21 alusel ehk siis kui täiendav kogumispension. (§ 20 lg 3). Nimetatud lepingu alusel makstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitisi ei maksustata tulumaksuga. 21% tulumaksumääraga maksustatakse kohustuslikust pensionifondist osakuomaniku pärijale ja kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu alusel soodustatud isikule tehtavad väljamaksed. (§ 20 1 lg 1) 21% tulumaksumääraga maksustatakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtliku pensionifondi poolt osakuomanikule või tema pärijale tehtavad väljamaksed, arvestades lõigetes 25 toodud erisusi.
(1) Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas: 1) palgatulu (§ 13); 2) ettevõtlustulu (§ 14); 3) kasu vara võõrandamisest (§ 15); 4) renditulu ja litsentsitasud (§ 16); 5) intressid (§ 17); 6) dividendid (§ 18); 7) elatis, pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad, loteriivõidud (§ 19); 8) kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist (§d 20, 20 1 ja 21); MAKSUDE ARVESTUS (Janek Keskküla), Tallinna Majanduskool 4 RP089 (2009/2010) 9) madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu (§ 22).
annaabi.ee 
