ülevaade pensionifondide pakkujatest, kirjeldada pensionifondiga liitunute arvu statistiliselt, võrrelda AS LHV Varahalduse, AS SEB Varahalduse ja Swedbank Investeerimisfondide AS pensionifonde ja teostada võrdlevanalüüs antud teenuspakkujate turuosadest, tasudest ja tootlusest. Töö eesmärgi saavutamiseks on seatud järgnevad ülesanded: · anda ülevaade pensionifondide pakkujatest Eestis; · kirjeldada pensionifondidega liitunute arvu statistiliselt; · võrrelda AS LHV Varahalduse, AS SEB Varahalduse ja Swedbank Investeerimisfondide AS pensionifonde; · teostada võrdlevanalüüs antud teenuspakkujate turuosadest, tasudest ja tootlusest; · anda omapoolne hinnang pensionifondidele. Töö autorid tuginesid töö kirjutamisel pensionikeskuse statistikale, antud teenuspakkujate prospektidele ja internetilehekülgedel olevale informatsioonile
Swedbank'il 30 eurot ja LHV's 6,4 eurot. Teistel täiendava kogumispensioni fondidel on miinimumsumma määramata. 7 Vabatahtlike pensionifondide statistika Esimene vabatahtlik pensionifond Swedbank (end Hansa) Pensionifond V1 loodi juba 1998. aastal. Seejärel tulid järgemööda turule ka SEB, LHV ja Sampo oma pensionifondidega. 2008. aastal lisandusid veel 5 uut fondi ning hetkel on III samba turul 6 fondivalitsejat 13 pensionifondiga. Kui II sambas on fondide liigid või strateegiad suhteliselt selgelt välja kujunenud ja hästi võrreldavad, siis III sambas on pilt natuke kirjum. Erinevalt II sambast on III samba fondid orienteeritud suurel määral aktsiainvesteeringutele mitmed pensionifondid lubavad kuni 100%liselt investeerida oma varad aktsiatesse. III samba fondidega oli 2009
Vähenenud on kontorite kasutatavus, mille tagajärjel on pangakontoreid suletud ja tekkinud on pangabussid ja postipangad. Pensionireform 2002. aastal käivitus Eesti riigi ning suuremate pankade poolt suunatud pensionireform, mis aktiivselt suunas kõiki Eesti kodanikke investeerima osa oma igakuisest sissetulekust pankade ja kindlustusseltside poolt juhitavate nn. II samba pensionifondide osakutesse. 2005. aasta lõpuks oli II samba pensionifondidega liitunud juba 481 271 inimest mis ületas kõik ootused. Majandussurutise ajal said hoobi ka pensionifondid, mille tootlikkus muutus negatiivseks Tänapäeval on võimalik täiendavat pensionit koguda ka III sambasse Euroopa Liiduga liitumine ja laenubuum Eesti liitus Euroopa Liiduga 2004. aastal. Euroopa Liiduga liitumise eel läks kiiresse langusesse intressimäärade tase Eesti finantsturul.
Pensionireformid New Laborite ajal: Pensioniea tõstmine 65le, tulevikus 68-le (2007, 2011) Eraskeemide propageerimine (2008): Auto-enrolment -Automaatne töötajate liitmine, töökohaskeemiga (kes ise pole valikut teinud). National Employment Savings Trust (NEST)- kogumispensioni skeem madalapalgalistele. Inimeste võimestamine pensionivalikutes (2011): Lihtsamad (arusaadavad) skeemid, andmete jagamine ja parem kättesaadavus, parem kaitse eluriskide vastu suhetes pensionifondidega. Üldist Eesti pensionisüsteemist: Kulud ca 22% riigieelarvest. Pensionäride arv on üle 400 000, kellest valdav osa ca 300 000 saab eri liiki vanaduspensione. Pensionisüsteem on kolmesambaline: I sammas riiklik pension, mida finantseeritakse sotsiaalmaksust (16% palkadelt), suurus sõltub nii staažist kui ka sissetuleku suurusest ja muudest asjaoludest. II sammas nn kohutuslik kogumispension, mille suurus sõltub aja jooksul tehtud sissemaksete suurusest (2% isiku
annaabi.ee 
