suurenevate summadena eluaja lõpuni. Täiendav kogumispension ei ole seotud riikliku pensionikindlustusega. Täiendava kogumispensioni sissemaksed ei sõltu sotsiaalmaksust ning lisanduvad riiklikule pensionile täiel määral. Samuti ei sõltu saadav täiendav kogumispension riiklikust pensionieast ega mõjuta ise riikliku pensioni suurust. Hinnanguliselt peaksid riiklik pension ja kogumispension kokku andma umbes poole inimese pensionieelsest kuusissetulekust. Kuid väljakujunenud elustandardi hoidmiseks peaks uuringute kohaselt inimese pension olema ca 65-70% sissetulekust. Sellise taseme saavutamiseks on soovitav toetuda kõigile kolmele pensionisambale. See on püha vara, kus riiklik pension moodustab vaid osa. Lisaks indekseerimisele on valitsus soovinud tulumaksustada pensionid, mis ületavad 4000 krooni. See puudutaks eelkõige kõrgeid riigiametnikke, nagu riigikogu liikmed,
· 24% tulumaksusoodustust sissemaksetelt; · fondi vahetamise võimalus; · maksepuhkuse võimalus; · aitab hoida väljakujunenud elustandardit vanaduspõlves; · kogutud summa saad kasutusele võtta juba 55- aastaselt; · väljamaksed on maksuvabad Pensionisüsteemid- ja skeemid · Väljakujunenud elustandardi hoidmiseks peab pension olema ca 65-70% eelnevast sissetulekust Hinnanguliselt annavad riiklik pension ja kohustuslik kogumispension kokku umbes 50% inimese pensionieelsest kuusissetulekust. · Elustandardi hoidmiseks vanaduses on vajalik "toetuda" kõigile kolmele pensionisambale. Eakad tööturul positiivseid ja negatiivseid aspekte? EL ühiste pensionieesmärkide mõju Eesti pensionisüsteemile Praxis, 2004 Pensionitaseme adekvaatsus eakate vaesusriski vältimine, varasema elatustaseme säilitamine, põlvkondadevaheline solidaarsus Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine