keerdkäike mõista, tuleb need etapid läbida. Kui noored on paljude sõnul veel väga kogenematud ja eluvõõrad, siis miks vajatakse neid aja kulgedes aina rohkem? Noorteks loetakse umbes 17 35aastaseid inimesi, kes on võimelised midagi ühiskonna jaoks korda saatma. Alla ja üle selle vanuseid ei arvestata ühiskonnas vajaliku tervikliku osana. Muidugi arvestatakse lastega ja pannakse suuremat rõhku neile, sest nendest loodetakse kasvatada korralikud ja kasulikud inimesed. Pensioniealised on ühiskonnale ja riigile osaliselt koormaks peamiselt pensionirahade pärast, mida riigil palju maksta ei ole, eriti praegusel majanduslikult raskel ajal. Noorus on lai mõiste ning selda mõistetakse erinevalt. Mina kui veel väga noor inimene mõtlen noorusest kui füüsilisest ja ka vaimsest seisundist ning arvan, et ka väga paljud teisedki mõtlevad samuti. Paljud füüsiliselt vanad inimesed on hingelt veel noored, aga füüsis ei lase seda hingeseisundit nautida.
väga eakatel. Sellega aga suurenevad haigekassa kulutused, kuna suur osa ravikuludest kompenseeritakse pensionäridele. Kuid haigekassa saab oma rahalised vahendid maksumaksja käest, kellede arv pöörvõrdeliselt pensioniealiste arvu kasvuga hoopiski langeb. Rahvastiku vananemisega kaasneb kindlasti ka sündide arvu vähenemine, kuna vanemas eas ei ole naised enam võimalised järglasi saama, isegi kui nad seda tahaksid. Ent tihtipeale pensioniealised ei soovigi enda ümber pisiperet just seepärast, et soovitakse rahulikku elu ja vaikust. Vähesed otsustavad vanemas eas veel laste kasvatusega tegelema hakata. Väiksem, kui mitte vähem tähelepanuväärsem tõsiasi on see, et tihtipeale elavad pensionärid ka kasinamalt. Väikest pensioni saavad ja lisatööd mittetegevad eakad ei tarbi nii palju, kui oleks vaja tänapäevasele tarbimisühiskonna masinavärgile. Poes
kujunemiseni. Alates 1880. aastatest võib rääkida uuest ühiskonnatüübist- heaoluriigist, mida illustreerib esimene sissejuhatav tekst. 19. sajandi lõpust, 20. algusest saati on heaoluühiskond miski, mille poole suur enamik Euroopa riikidest püüdleb, erandiks pole Eestigi, mida iseloomustab teine sissejuhatav lõik. Jõudmine ühiskondlikule tasandile, kus pangalaenud -võlad ei põhjusta riiklikku depressiooni ja pensioniealised ei pea muretsema leivaraha pärast, nõuab teatud reguleeritust riigi majanduspoliitikas. Mõnus heaoluriik, kus valitseb muretus homse päeva suhtes eeldab aga kõrgeid makse, mida eestlased oma lõputult pisikestest palkadest väga meelsasti loovutada ei soovi. Sellest hoolimata tahame nautida täpselt samasuguseid hüvesid nagu meie põhjanaabridki. Sellest tingituna on Eesti poliitikud ja majandustegelased pidanud ajama mõneti vastuolulist majanduspoliitikat- hoidma
kaheksakümnendatel toimus väike rahvastiku kasv. Üheksakümnendaid aastaid ja 21.sajandi algust on iseloomustanud stabiilne rahvastikusituatsioon väikese langustrendiga Raplamaa kaotab aastas keskmiselt 0,5% oma rahvastikust. Raplamaakonnas on iive negatiivne, sisseränne oli 2009ndal aastal saja inimese võrra väiksem kui väljaränne. Sündimuste arv oli 2009ndal aastal 405, suremus - 465. Kõige rohkem Raplamaa kodanike on vanuses 15-64. Järgmised on pensioniealised ning vähim on alla 14-aastaseid elanike. Raplamaalased ei ole linnarahvas. Maakonna neljas linnalises asulas elab 13 420 elanikku ehk 36,5%, mis on märgatavalt alla Eesti keskmise. Põlisrahvuse osatähtsus maakonnas on suhteliselt kõrge 93,2% rahvastikust. Raplamaal on olemas soodne pinnas rahvastiku edasiseks kasvuks ja arenguks. Soodsalt mõjub hea asend pealinna ja suurte teetrasside suhtes, hõre asustustihedus tingib Rapla maakonnas kvaliteetsete elupaikade rohkuse.
Tööealine rahvastik 15-74 aastased Majanduslikult aktiivne rahvastik e tööjõud Majanduslikult mitteaktiivne rahavastik HÕIVATUD TÖÖTUD LAPSED,VANURID,K HEITUNUD ODUSED · Tööealine rahvastik väheneb( negatiivne iive, väljarändamine, kasvavad pensioniealised, riigil on suurem kohustus, riigi maksutulu vähenemine) . Tööpuudus-olukord kui osa tööjõudu on sobviva töö puudumise pärast tööta
Turismi trendid Euroopas, European Travel Commission, September 2006 http://www.etc-corporate.org//DWL/ETC_Tourism_Trends_for_Europe_09-2006_ENG.pdf I VÄLISKESKKOND Pensioniealised on jätkuv trend: rohkem aega ja raha ning kõrgema vanuseni aktiivsed. Samas on trend pensionite kasvu peatumise suunas ja pensioniea pikenemise suunas. (Pensionäride suhe tööga hõivatutesse kasvab. L.S.) Beebibuumi lapsed on tänased noored. Arvukas sihtgrupp, vanemate poolt hästi doteeritud, ka endal tulud kasvavad, üksikute osakaal suur. Traditsiooniline kaks vanemat ja kaks last peremudel hakkab kaduma. Tihti on
majanduslikule olukorrale ja tervisele valida ise endale sobivaima pensionile mineku aja, võtta pension osaliselt välja või peatada pensioni maksmine. Mulle meeldib teine variant rohkem. Pensioniealisel inimesel võiks olla võimalus valida, millal ta töölt kõrvale jääda soovib ja juhul kui ta tööl edasi käib, siis saab ta oma väljateenitud pensioniosakud hiljem kätte ning nendele võiksid lisanduda protsendid. Paljud pensionieale lähenevad ja pensioniealised on valmis töötamist jätkama. Selleks on vaja luua sobiv tööturupoliitika. Vanemaealistele tuleb võimaldada enam osaajalist ja ajutist tööhõivet. Oluline on elukestev õpe, mis suurendab vanemaealiste konkurentsivõimet ja toetab neid oskuste ja teadmiste säilitamisel ning arendamisel. Vanemate töötajate plussideks on sageli: tarkus, mõistmise sügavus ja avarus, erialased teadmised ja kogemused, sotsiaalne kogemus, täpsus, hea töödistsipliin, väike tööõnnetuste arv
kaitse seadus Tööturg ja tööealine elanikkond (aktiivsed, mitteaktiivsed) lk 30 Nb! Heitunu lk 33 Tööturul kohtuvad tööjõu nõudlus ja pakkumine. Ajalooliselt on muutunud töö iseloom ja tööturu struktuur. Heitunu on töötu, kes on tööotsimisest loobunud. TÖÖEALINE ELANIKKKOND Majanduslikult aktiivsed, st tööjõud Majanduslikult mitteaktiivsed, st ülalpeetavad Pensioniealised, õpilased, täiskasvanud Töötajad Töötotsijad täiendusõppel, laste või teiste pereliikmete eest hoolitsejad, haiged või puudega inimesed, heitunud (need, kes on kaotanud usu leida tööd) Palgatöötajad, Töötud, kes soovivad mittepalgalised leida täis- või osaajaga töötajad (ettevõtjad, tööd üksiktöötajad jne),
4. TÄNAVALIIKLUSEST ARVUDES Kokku registreeriti Eestis 2010. aastal jalakäijate osalusel 361 liiklusõnnetust, milles hukkus kokku 13 ja sai vigastada 372 inimest. Neist asulasisestel teedel-tänavatel 322 liiklusõnnetust 7 hukkunu ja 333 vigastatuga. Valdav enamik kõigist neist kannatanutest olid jalakäijad kokku 7 hukkunut ja 325 vigastatut. Teistest suurem surmasaamise risk asulasisestel teedel on eakatel jalakäijatel. Hukkunud jalakäijatest 4 olid pensioniealised. Noorim linnaliikluses jalakäijana elu kaotanu oli 27 aastat vana ja tema oli ka ainus, kelle surmas mängisid rolli nii pruugitud alkohol kui ööpimedus. Kui surm varitseb asulateedel pigem vanemaealisi jalakäijaid, siis vigastada saanud jalakäijate seas on suurimas ohus lapsed. 6-13-aastaseid lapsi sai 2010.aastal jalakäijana asulasisestel teedel vigastada 60, teisisõnu on selles vanuses laste õnnetusse sattumise tõenäosus 2 korda suurem kui
jäätmekäitluskeskuse baasil. Kompostimisplatsi saab kasutada piirkonnas tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimiseks. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses Naised KOKKU Mehed Eelkooliealised 99 6% 76 4% 175 5% Kooliealised 162 9% 155 9% 317 9% Tööealised 1220 68% 956 53% 2176 60% Pensioniealised 319 18% 621 34% 940 26% KOKKU 1800 1808 3608 Valla rahvastikustatistika näitab et kõige rohkem elab vallas tööealisi mehi, kõige vähem aga eelkooliealisi, valla iive on ka jätkuvalt negatiivne, mis näitab et tegemist on vananeva vallaga. Looduskaitse Karksi vallas asuvad Karksi, Ainja, Rutu, Teringi ja Muti maastikukaitsealad ning Kurimetsa, Rubina ja Tündre looduskaitsealad
kuni 2000 krooni) ja enamkindlustatud pered Tpga üle 3000 krooni, kujuneb järgmine struktuur Oluliseks teguriks, mis diferentseerib mitte-eestlaste sissetulekuid, on elupiirkonna kõrval kodakondsus, mis omakorda on seotud vanuse ja haridusega. Suhteliselt nooremad ja haritud mitte-eestlased Eesti kodanikud (21% kõrgharidusega) on majanduslikult seisundilt eestlastega sarnased ning nende toimetulek on kasvava trendiga. Vaestena määratlevad end valdavalt pensioniealised Venemaa kodanikud (60% neist on vanuses 55 aastat ja enam) ja madalama haridustasemega (92% kesk- ja põhiharidusega) kodakondsuseta isikud. Arvestamata on isikud, kes keeldusid sissetulekut avaldamast või ei osanud seda määrata. Neid oli valimis 29%: 27% eestlastest ja kolmandik mitte-eestlastest. HINNANGUD MAJANDUSLIKULE OLUKORRALE: DISKRIMINEERIMINE VÕI SOTSIALISEERUMISE RASKUSED? Pere majanduslikku olukorda hinnatakse erinevalt. Eestlaste ja Eesti kodanikest
· otsib aktiivselt tööd. Tööpuudse põhjused: Eesti tööturu järjest suurenev probleem on heitunud inimeste hulk. Tegemist on inimestega, kes on reeglina pikaajalised töötud ning kes sooviksid küll töötada ja oleksid selleks võimelised, kuid kes on tööotsingutest loobunud. Ka on viimasel ajal langenud rahvastiku majanduslik aktiivsus tervikuna, s.t. järjest suureneb majanduslikult mitteaktiivse elanikkonna hulk, kuhu kuuluvad pensioniealised inimesed, haiged ja invaliidid, isikud, kes on õppimas või seotud täiendõppega, heitunud ja muudel põhjustel mitteaktiivsed inimesed. Üheks oluliseks mitteaktiivsuse suurenemise põhjuseks on kahtlemata elanikkonna demograafiline vananemine, s.t. pensioniealise elanikkonna suurenemine. Teiseks oluliseks põhjuseks on õpingud, mille kestus on oluliselt kasvanud ning mille tõttu on noored pikemat aega tööturult eemal
Vallas on kokku 42 küla, nendest 6 küla on sellist, milles elanike arv on 0. Pea 50 % valla elanikest elab kolmes külas (Koonga, Lõpe ja Oidrema). Valla rahvaarv on viimase kümne aasta jooksul näidanud üldist vähenemistrendi. Koonga valla rahvastiku arv järgib Eesti üldist vähenemistrendi, mis on peamiselt tingitud negatiivsest loomulikust iibest ja väljarändest. Elanike vanuselise koosseisu moodustavad tööealised 60,35 %, tööeast nooremad 17,15 % ja pensioniealised 22,51 %. 3. (Loodus)ressursside ja nende kasutusvõimaluste hindamine 30.11.2010.a seisuga oli riigi maakatastris registreeritud 1836 katastriüksust pindalaga 37731,5 ha, mis moodustab 86 % Koonga valla üldpindalast. Valla pind on üldiselt väga madal, enamas ulatuses 13-25 m kõrgusel üle merepinna, kerkides ainult üksikuis kohtades 40 meetrini. Koonga vallal on märkimisväärsed varud dolomiidi ja turba näol.
Eesti pensionär ei saa isegi vanadekodusse minna, kuna nende pensionist nende ülalpidamiseks lihtsalt ei jätku. Raha jätkub vaid maksude maksmiseks ning rohtude, söögi-ja joogikraami ostmiseks. Kuid kui aus olla, siis on seegi kaheldav, kuna rohud on tänapäeval väga kallid ning tänapäeva pensionärid peavad neid kehva tervise tõttu väga suurtes kogustes ostma. Samuti on probleemiks ka see, et noored inimesed pole eriti aldis suhtlemaks endast vanemate inimestega. Nende jaoks on pensioniealised inimesed just nagu koorem, mida tuleb endaga kaasas kanda. Minu arvates on see väga kurb ning seda tuleks kindlasti muuta. Kui ma oleksin linnapea ning mul oleks võimalik selle lahendamiseks midagi teha, siis teeksin seda kindlasti. Ma usun, et antud probleemi lahendamiseks tuleks vanema generatsiooni inimestele ja noortele korraldada rohkem ühiseid üritusi, mille käigus vanemad ja targemad jagaksid enda tarkusi ning oskusi. Neil on ju palju
kõige rohkem Albaanias (2,3last). Euroopa rahvaarvu aeglasel muutmisel on kaks olulist põhjust . Esiteks on naistel alla kahe lapse ja teiseks naiste keskmine vanus esimese lapse sünnitamisel tõuseb. Rahvastiku vanuseline ja sooline kooseis Inimese keskmine eluiga on maakeral pikenenud antiikaja 25 ja keskaja 30 aastaselt 65- 70 aastani tänapäeval . Järgnevata aastaega keskmine vanus aina tõuseb . 1990a algul hakati Põhja riikides kavandama pensionireforme. Eesmärgiks oli, et pensioniealised inimesed hakaksid kokku hoidma . Paraku aga tulemused selles valdkonnas tagasihoidlikud ka reformidega varem alustanud Suurbritannias , Usas ja Hollandis . Hiinas on jõuline perepoliitika.Kus perre lubatakse sündida kuni kaks seoses põllumajanduse suure töömahukusega. Pered hakkasid eelistama poisse . Sündimuse vähendamine on põhjustanud inimeste siirdumis maal linna ja ennustakse , et aastal 2015 elab 49,5% inimesi ja sajandi lõpul koguni 95% . Demograafiline siire
ELANIKKOND 1 367 000 /2001/ 15-74 A. RAHVASTIK TÖÖEAST VÄLJAS u. 1 105 400 /80,9%/ 261 400 /19,1%/ TÖÖJÕUD MAJ. MITTEAKTIIVNE 711 200 /63,7%/ 394 200 /36,3%/ HÕIVATUD TÖÖTUD PENSIONIEALISED 626 100 /87,4%/ 85 200 /12,6%/ (TÄIEND)ÕPPIMAS HOOLITSEB PERELIIKME EEST PALGATÖÖTAJAD 574 000 /92%/ HAIGE, INVALIID TÖÖTUSE KESTUS Kuni 6 kuud 36 600 HEITUNUD MITTEPALGALISED 7-12 kuud 11 700
pensionäridest. Põlva valla rahvastik 4% Eelkooliealised 23% 15% Kooliealised Tööealised Pensioniealised 58% Joonis 1. Põlva valla rahvastik Tabel 1. Põlva valla rahvastik Mehed Naised Kokku Eelkooliealised 625 4% 575 4% 1200 5 Kooliealised 2 167 16% 2108 15% 4 185 15 Tööealised 8 470 64% 7566 54% 16 036 58
seadustes, impordiekspordi regulatsioonides ja maksuseadustes. OÜ Sõida Sisse majanduspoliitilised prioriteedid aastal 2013 on soodustada majanduskasvu, luues juurde mitukümmend kuni sada töökohta ning tegeledes majanduskriisi sotsiaalsete mõjudega. Jaanuaris 2013 oli töötuna arvel 42 776 inimest ehk 6,5% 16aastasest kuni pensioniealisest tööjõust*. Meie ettevõttes saavad tööd nii 16aastased kui pensioniealised Eesti kodanikud. Meie ettevõttele on oluline kaasajastada Eesti avalikku sektorit, luues seda isikukeskseks, läbipaistvaks ja tõhusalt toimivaks. Ettevõte on arvestanud konkurentsipoliitika puhul turu iseärasustega. Kuna tegu on avatud turuga, siis loomulikud regionaalsed piirangud puuduvad. Et meie tegevusvaldkond on innovaatiline ja unikaalne, siis pole meil põhjust konkurente karta
NT: Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastas 10 000 eurot, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 2500 eurot aastas. Proportsionaalse maksu puhul maksustatakse kõiki maksutatavaid objekte ühesuguse määraga, kuid progressiivsete maksude puhul tõuseb määr sõltuvalt objekti tulust v hinnast!!!! Eesti rahvastiku vanuseline koosseis: 1) Alaealised (kuni 14 aastased) – 14% 2) Tööealised - 68% 3) Pensioniealised (65+) – 18% TENDENTS- iseloomustab seda, et Eesti rahvastik on vananev. Järeltulev põlvkond ei suuda tagada hetkel veel tööealiste vanusegruppi kuuluvatele inimestele pensione, mistõttu tuleb hakata pensioniiga tõstma. Riik peab hakkama suuremat rõhku panema toetustele, mis soosiksid sündivuse suurenemist. Tavaline tööpuudus- tööealisele elanikkonnale ei jagu tööd, olgugi et soov töötada oleks
omandanud kõrgharidusega spetsialistid.) Tööpuuduse põhjused Eesti tööturu järjest suurenev probleem on heitunud inimeste hulk. Tegemist on inimestega, kes on reeglina pikaajalised töötud ning kes sooviksid küll töötada ja oleksid selleks võimelised, kuid kes on tööotsingutest loobunud. Ka on viimasel ajal langenud rahvastiku majanduslik aktiivsus tervikuna, s.t. järjest suureneb majanduslikult mitteaktiivse elanikkonna hulk, kuhu kuuluvad pensioniealised inimesed, haiged ja invaliidid, isikud, kes on õppimas või seotud täiendõppega, heitunud ja muudel põhjustel mitteaktiivsed inimesed. Üheks oluliseks mitteaktiivsuse suurenemise põhjuseks on kahtlemata elanikkonna demograafiline vananemine, s.t. pensioniealise elanikkonna suurenemine. Teiseks oluliseks põhjuseks on õpingud, mille kestus on oluliselt kasvanud ning mille tõttu on noored pikemat aega tööturult eemal. Samuti on oluliselt tõusnud tervise tõttu
2008ndal aastal. See programm on mõeldud loomaks usaldust NATO ja teiste Euroopa riikide ning endiste Nõukogude Liidu riikide vahel. Maltast on saanud kõrgelt hinnatud rahvusvaheliste firmade keskus Vahemeres, oma kõrgelt haritud Ingliskeelt rääkiva tööjõuga ja maailmatasemel finantsturuga . Rahvastik Malta rahvastikust moodustavad suurema osa põlised maltalased. Vähemusrahvustest on seal esindatud britid, kellest enamus on pensioniealised. Malta rahvaarv on 405,165 inimest, mis on 165ndal kohal 193st maailma riigist. Malta rahvastikust on 200,715 (49.7%) mehed ja 203,324 (50.3%) naised. Rahvastikutihedus on 1282 inimest ruutkilomeetri kohta, mis on kõrgeim Euroopa Liidus ja ka üks kõrgeimatest maailmas. Rahvastiku vanuseline koosseid on sarnane EL-I omale. 31,5% maltalastest on alla 25aastased, inimesi vanuses 50-64 on seal 20,3%. 2005. Aastal tehtud uurigust selgus, et 5
· 50-59 vanuste seas on netikasutajaid 59%, 40-49 88% Eesti interneti kasutajate hulk kasvab noore pealekasvava põlvkonna arvelt. Ajalooline taust: · 1997 oli internetikasutajaid 10% kuni24a, kõrgharidusega juhid-tippspetsialistid · 2001 oli internetikasutajaid 21%, ametnikud ja spetsialistid · 2005 50% kasutas internetti, lisandusid 35-49 aastased ja lisandus oskus- ja lihttööliste osakaal · 2010 jäävad internetist välja peamiselt pensioniealised · 2000 esimeses pooles oli ka mobiiltelefon harv nähtus, sama asi tõenäoliselt peaks toimima ka internetiga: abi nii kasutamiseks kui tehnoloogiat, mis seda võimaldaks. · Internetikasutajate osakaal kasvab samas rütmis internetiühenduse kasvuga vahe 2010 on 3% arvutiomanike kasuks vs ühendusega arvutid, aastal 2002 oli vahe 12%. · Mobiiltelefonidega kasutatakse internetti vähe põhjus lühikestes vahemaades ning
Pööratakse tähelepanu nii enda tervisele kui ka looduse korrashoidmisele. Loodusturim võimaldabki tarbida inimestel nisitooteid. Üldjuhul reisile minnes eeldatakse suhtlemist kohalike inimestega, sest huvi kogukonna vastu on kasvanud see on uus ja huvitav, erineb linnast ja massturismist. Samuti see, et üha lihtsam on reisida, eriti näiteks Euroopa piires ja see omakorda soodustab välisturistide tulekut Eestis. Ka inimestel on rohkem vaba aega ja piisavalt raha. Pensioniealised on jätkuv trend, neil on aega ja raha ja nõus ka aktiivseid tegevus tegema. 4.3. Turu-uuring Turu-uuringu viisin läbi Põlvamaakonna inimeste seas, uurisin nende sissetulekuid, leibkondade suurust, terviseseisundit, haridustaset ning ajakasutust. Käisin ka Põlvamaal toimuvatel messidel ning üritustel küsimustikke läbi viimas rahvas seas, et välja selgitada potentsiaalsed kliendid ning nende nägemus tõukerattamatkadest Lõuna Eestis. Vastavalt tulemustele tean, millist
regressiivne maksumäär alaneb tulude suurene Tööturg ja hõive tööturg töötajad ja tööpakkujad tööjõud tööealine elanikkond, töötajad (palgatöötajad, mittepalgalised töötajad) + tööotsijad (töötud, kes soovivad leida täis-, või osaajaga tööd) majanduslikult aktiivsed hõivatud e momendil töötavad + töötud e töötukassas töötuna registreeritud majanduslikult mitteaktiivsed ehk ülalpeetavad- pensioniealised, õpilased, täiendõppel täiskasvanud, laste või teiste pereliikmete eest hoolitsejad, haiged või puudega inimesed, heitunud tööhõive - inimeste hõive riigi majanduses. tööpuudus olukord, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus tööjõupuudus olukord, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine passiivne tööhõivepoliitika riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega (sotsiaaltoetused, töötuskindlustussüsteem, hädaabitööd)
spetsialistide ja oskustööliste järele annab eelise vanemaealisele töötajaskonnale, sest erinevalt noorematest vanusegruppidest on neil (eeldatavasti) olnud võimalik pikema töökarjääri jooksul omandada lisaks koolipõhisele haridusele ka tööalaseid oskusi ja teadmisi. Kuna pensioniikka jõudnutel on tööelu pikendamiseks peamiselt kaks võimalust kesk ja põhiharidusega pensionärid kas jätkavad või leiavad lihttöölise koha, kõrgharidusega ja professionaalsete oskustega pensioniealised aga jätkavad töötamist tipp-spetsialistide, juhtide või kõrgema kvalifikatsiooniga ametnikena (Luuk, kuupäev puudub), võib eeldada, et kõrgema haridustasemega vanemaealistel töötajatel võib tööjõuprognoosi arvesse võttes olla lihtsam tööd leida, kui seda on madalama kvalifikatsiooniga samaealiste. Pensioniealised, kes sooviksid jätkata töötamist lihttöölistena, satuvad küllaltki raskesse seisu, kuna lihttöö seisneb enamasti suuremat
autoga meid sõitmas. Istusime auto veokastis, polnud seal kõrgendusi ega midagi. Kui Nurtust välja sõitsime, ütles mulle vana Tõnise Mihkel, nii me kutsusime Tõnise talu peremeest Mihkel Kaldet: "Kuidas sa julged nii kalli koormaga nii kaugele minna?" Ta oma poeg oli ka sõitjate hulgas. Nüüd mõtlen tagantjärgi, et see oli ikka tõesti julge tegu, kui võrrelda, kuidas nüüd viiskümmend aastat hiljem lastega sõidetakse. Ainult bussidega." Tolleaegsed õpilased, nüüd juba pensioniealised, mäletavad neid sõite veel tänapäevani ja on tänulikud, et Voore Liisa nii nad oma õpetajat kutsuvad neile "laia" ilma näitas. Laste tants 1924. a, keskel Liisa Oviir Nurtu koolimajad, nii nagu kõik teisedki Velise valla koolimajad, olid kohaks kus ümbruskonna noored koos käisid, kas siis laulmas või pilli mängimas, tantsimas. Nurtus ulatub see juba eelmise sajandi lõppu, kui õpetajaks tuli M. Oviir. Siitpeale
Seejärel kirjeldatakse maksukoormuse kujundajaid ning jaotumist ning lõpetuseks tuuakse välja, millised on maksukoormuse suuruse näitajad. 1.1 Tööjõud Tööealine elanikkond jaguneb riigis kaheks suuremaks grupiks: majanduslikult aktiivne tööealine elanikkond ehk tööjõud, mis jaguneb omakorda tööga hõivatuteks ja töötuteks, ning majanduslikult mitteaktiivne tööealine elanikkond, kelle alla kuuluvad pensioniealised, õppijad, koduperenaised, haiged või puudega inimesed, heitunud inimesed või mõnel muul põhjusel töötamisest kõrvale jäävad isikud. (vt lisa 1) Nagu eelnevalt välja toodud sai, loetakse tööjõuks riigi majanduslikult aktiivset tööealist elanikkonda. Paraku ei ole tööjõudu alati sama palju, vaid tööjõu hulk muutub vastavalt majanduslikule olukorrale. Kui majandus on heal järjel ning töösaamisvõimalused
Vene ja Eesti koolide vahe on paraku märgatav ja üldjuhul ei anna venekeelne kool sama kvaliteetset haridust, kui eestikeelne kool. Olukord on Eestis üpris konfliktne, sest vene kooli küsimusest sai ammu poliitiline lahinguväli, kus kannatajaks pooleks on ennekõike lapsed (Sirp, 2015). Vene koolide konfliktsus seisneb selles, et sealsed õpetajad pole uuringute järgi piisavalt pädevad ja kurvastav on ka see fakt, et Eestis neid vajalikul tasemel ei koolitata. Paljud õpetajad on pensioniealised ja annavad edasi Nõukogude ajale omaseid teadmisi ja maailmavaateid. See omakorda seob noori rohkem oma emamaa Venemaaga (Sirp, 2015). Selle probleemi lahendusena on välja toodud uut haridusreformi, mis lõpetaks rahvusliku segregeerimise rahvuse alusel ning luua tugev ja ühtne eestikeelne koolisüsteem, kus vene lastega tegeleksid vastavad spetsialistid. See ei paranda ainult hariduse saamise üldtaset vaid aitaks ka meie noortel paremini lõimida (Sirp, 2015).
ühesugune. Tulumaksuks makstav summa on ikka erinev. Eestis toetab RE, IRL. Eestis 21%, VM 13%, Lätis 25%, · Tööhõive Eestis (Slaidid „Eesti tööhõive“) o Milline on Eesti rahvastiku vanuseline koosseis (kui palju on alaealisi, tööealisi ja pensioniealisi protsentides). Millist tendentsi selline jaotus iseloomustab? •Elanikke - 1 315 819 inimest (Statistikaamet 2014) •Vanuseline koosseis (Rahvaloendus 2011) –Alaealised (kuni 14 aastased) – 14% –Tööealised - 68% –Pensioniealised (65+) – 18% VANANEV ÜHISKOND •Rahvuseline koosseis (Rahvaloendus 2011) –Eestlased – 909 307 –Venelased – 332 816 –Muu – 65 556 •15-65 eluaastat (aga reaalsus?) –Aktiivsed – tööturul aktiivselt tegutsevad isikud •Hõivatud •Töötud (otsivad aktiivselt tööd) –Mitteaktiivsed – ei saa või ei soovi tööl käija (tudengid, puudega inimesed, kodus olevad vanemad) –Viimases kvartalis oli töötuse määr 6,9%
Tekkimise põhjused: 1)Tööjaotus, töö jaotatakse rohkemateks etappideks 2)tooraine ja varustuse ostmine suurtes kogustes- madalam hind 3)Omahinna alndamiseks ostetakse spetsiaalseid masinaid ja seadmeid 4)Omahinna alndamiseks investeeritakse uurimis-ja arendustöösse. Tööealine rahvastik 15-74 aastased, Majanduslikult aktiivne rahvastik e. Tööjõud(hõivatud, töötud) Majanduslikult mitte aktiivne rahvastik(pensioniealised, õpilased, ajateenijad, koduperenaised, invaliidid) Turujõud Nõudlus- kui nõudlus tööjõu järele on suurem kui selle pakkumine, siis palgad suurenevad. Pakkumine- kui tööjõu pakkumine on nõudlusega võrreldes suur, siis palgad vähenevad. Tööjõu koosseisu mõjutavad turuvälised jõud Inimesed eelistavad jääda paigale - riik on kehtestanud mitmeid piiranguid ületunnitööle, tundide arvule, lastetööle, alampalgale(278.02)
erinevate omavalitsuste vahel liikumiseks. (Kirch, M) Kokkuvõttes on Eesti eakate elukvaliteet teiste Euroopa Liidu riikide eakatega võrreldes madalam. Kõige olulisemateks elukvaliteeti alandavateks teguriteks on vanemate inimeste halb tervis ja toetavate teenuste ebapiisav kättesaadavus. Samas on aktiivse ja eduka vananemise mudeli rakendamine Eestis toimunud suhteliselt edukalt. Paljud terved ja toimetulevad pensioniealised inimesed jätkavad töötamist ja leiavad soovi korral sobivaid vabaajategevusi. 13 Kokkuvõte 2009. aastal olid Euroopas oma eluga kõige enam rahul põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Taani (98%), Soome (96%), Rootsi (96%) ja Norra elanikud (97%). Kõige vähem olid enda eluga rahul bulgaarlased (40%), ungarlased (44%) ja lätlased. Eestlased on enda eluga üldiselt rahul (73%) ning peavad end õnnelikeks.
Tööhõive näitab riigisisest statistikat töötajatest ja ülalpeetavatest. Tööealine elanikkond jaguneb: MAJANDUSLIKULT AKTIIVNE e. TÖÖJÕUD MAJANDUSLIKULT MITTEAKTIIVNE e. ÜLALPEETAV TÖÖTAJAD TÖÖOTSIJAD Palgatöölised Töötud, kes soovivad Pensioniealised, leida tööd õpilased, heitunud (töötud, kes on kaotanud usu leida tööd) Majanduses esineb kaks olukorda: Tööpuudus (kui tööturul puudub töökohti) ja Tööjõupuudus (kui tööturul puudub spetsialiseerinud inimesed). Eksisteerib ka tööränne ehk töömigratsioon, mis on
isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks töötama võimelised (4) (4) Töötajad ehk (5) (5) Töötud isikud, Pensioniealised (tööga) hõivatud isikud, kes kelle puhul on üheaegselt uuritaval perioodil: täidetud kolm tingimust: Õppimas või täiendõppel 1. 1. töötavad ja saavad (6) 1. On ilma tööta Hoolitsevad laste või teiste selle eest tasu pereliikmete eest (7) 2
24 kuud või rohkem 23,6 12,8 10,8 Mitteaktiivsed, tuhat 329,3 133,0 196,3 õppimas 92,7 45,8 46,9 haiged või vigastusega 54,2 28,6 25,5 hoolitsevad laste või teiste pereliikmete eest 43,8 3,2 40,6 pensioniealised 120,0 42,8 77,2 heitunud (kaotanud lootuse tööd leida) 7,4 4,2 3,2 muu põhjus 11,3 8,4 2,8 Tööjõus osalemise määr, % 67,9 72,3 63,9 Tööhõive määr, % 61,0 64,4 57,9
Tegevuskeskkonna analüüsimisel on oluline alginfo see, milline on antud riigi demograafiline pilt: kui palju on majanduslikult aktiivsed ehk töötajad ja potentsiaalsed töötajad (vt alltoodud andmed). Tööealised (15-74 a) 983 700 inimest Maj. aktiivsed 683 200: Maj. mitteaktiivsed 300 500: Tööga hõivatud 640 900 Pensioniealised 97 800 Töötud 42 300 Õppimas 76 400 Hoolitsevad laste või pereliikme eest 41 800 Joonis 3. Eesti elanikkonna koosseis 2015 Haiged või puudega 63 400 (Statistikaamet, www.stat.ee) Nagu enamike EL liikmesriikides, nii toimib ka Eestis 2 peamist demograafilist trendi: elanikkonna vananemine ja potentsiaalse tööjõu arvukuse vähenemine (vt Joonis 4).
o maa – oli tähtsaim tootmistegur traditsioonilises ühiskonnas o kapital –on tähtsaim tootmistegur industriaal-, oluline postindustriaalühiskonnas o töö kombinatsioonis inimkapitaliga - on tähtsaim tootmistegur infoühiskonnas Mõisted: Tööjõud – kõik isikuid, kes töötavad või otsivad tööd (on valmis tööle asuma). Juriidiline tööjõud – isikud kes seaduse järgi saavad töötada (on tööeas, s.t. pole alaealised ega pensioniealised (juhul, kui riigis on kohustuslik pensioniiga), välismaalastena omavad elamis- ja tööluba jne.) Töötud - isikud, kes on tööta, otsivad tööd ja on valmis teatud aja jooksul (ILO definitsiooni järgi 2 nädala jooksul) tööle asuma. Pikaajaliselt töötud - isikud, kes on tööta üle 12 kuu Varjatud töötud (heitunud isikud)- isikuid, kes on tööta, on valmis töö leidmisel kohe tööle asuma, kuid kes ei otsi tööd.
Seega olukord tööturul mõjutab inimeste sissetulekuid. Järgnevalt antakse ülevaade näitajatest, mille abil saab hinnata tööturu “tervislikku seisu”. Joonisel 12 on toodud skeem, kuidas liigitatakse inimesed majandusliku seisundi järgi. Joonisel 12 näidatakse, et rahvastik jaguneb kõigepealt tööealiseks ja mittetööealiseks. Tööealine rahvastik jagatakse mitteaktiivseks (pensioniealised, õppimas või täiendõppel olevad inimesed, laste või teiste pereliikmete eest hoolitsevad inimesed, haiged või invaliidid, heitunud isikud, muud põhjused) ja aktiivseks rahvastikuks. Majanduslikult aktiivne rahvastik omakorda jaguneb nendeks, kes hetkel töötavad ja nendeks, kes ei tööta, aga otsivad aktiivselt tööd. Joonise 12 alusel on võimalik arvutada kolm peamist näitajat, mis iseloomustavad olukorda tööturul.
annaabi.ee 
