mõjutada vundamendi tugevust. Uuringu ulatuse ja sügavuse määramisel tuleks arvesse võtta olemasolevat informatsiooni pinnase tüübi, ühtlikkuse ja üksikute kihtide karakteristikute kohta. Kui see on õigustatud, võib edasi- sest pinnase uuringust loobuda. Kui kättesaadavad andmed pole piisavad, tuleb pinnase kihistumist, kihtide tüüpi, seisukorda, ulatust ja sügavust ning põhjavee olukorda uurida puuri- mise teel, rakendades pinnase penetratsioonikatset, penetromeetrit, pinna- seteimikuid või muid standardiseeritud katseid. Uuringu tulemused tuleb protokollida vastavalt asjakohastele standarditele või praktilistele juhistele. Parema informatsiooni puudumisel pinnase kohta võib esialgseteks arvu- tusteks kasutada õhuliinide standardis EN 50341-1 lisas M toodud pinnaste parameetreid. Sellisel juhul tuleb ehituse käigus tehtavate uuringute või kat- setega veenduda kasutatud pinnase parameetrite sobivuses.
· Pinnasevee tingimusi · Koormuse mõju peamistelt pinnasekihtidelt · Pinnase iseloomu, eriti kui see sisaldab veeriseid ja jämedat kruusa Keerdpenetratsioonikatse WST Keerdpenetratsioonikatse eesmärgiks on pinnase vastupanu määramine kruvikujulise otsakuga staatilisele survele ja/väi keerdpenetratsiooni suhtes. Keerdpentratsiooni katse tuleb pehmes pinnases teha staatilise survega, kui penetratsioonivastupanu on alla 1 kN. Kui vastupanu ületab 1kN, tuleb penetromeetrit keerata kas käsitsi või mehaaniliselt ja poolpöörete arv vastava penetratsioonisügavuse jaoks tuleb fikseerida. Sügavuse suhtes tehakse pidevfikseerimist, kuid proove ei võeta. Meetod on hea kihipiiride määramiseks, odav, kiire. Koostatakse poolpöörete arvu muutuse graafik sügavuse suunas. Puudused külghõõrde mõju. Keerdpenetratsiooni katseandmete hindamisel tuleb arvestada järgmist: · Katseprotseduuri detailset kirjeldust · Pinnasevee tingimusi
annaabi.ee 
