Omal ajal oli hoonete arv aga kindlasti suurem, sest küllaltki arvestatav osa linnuse õuest kujundati keskajal ümber kalmistuks. Tuhatkond inimest Varbolas elamas ei tohiks mingil juhul liialdus olla, pigem vastupidi. Teiselt poolt on eriti just põhjarannikult teada linnuseid, kus kultuurkiht on kas väga nõrk või puudub üldse. Neil linnustel püsielanikkond arvatavasti puudus. Selliseid linnuseid, nagu Tallinna Toompea, Padise Vanalinnamägi, Toolse, Muuksi, ongi peetud kas pelgupaikadeks või näiteks sadamakohtade kaitseks ehitatud rajatisteks. Kokkuvõte Pronks-ja rauaaeg oli eestlaste elus eriline tõusuaeg, toimus tohutu areng, mitmetes erinevates valdkondades. Kindlasti on see tingitud inimeste töökusest, sellega kaasnes ka nende elutingimuste paranemine ja koos sellega muutusid inimesed targemateks ja kavalamateks. Õpiti tundma pronksi ja rauda ning leiutati erinevaid tööriistu, millel on ka suur mõju tänapäevastele tööriistadele. Enamus vajalikke asju
.. Kirikud ehitati sageli vanadele hiiemägedele, et demonstreerida uue usu üleolekut. Pealegi tegi see eestlastele kirikus käimise ja surnute kirikuaeda matmise kergemaks - ikkagi harjunud koht, mis sest, et võõra usuga rüvetatud. Käija kirik Saaremaal.Enamik Eesti vanu maakirikuid ehitati algselt taoliste lihtsamahuliste kaitsekirikutena ja olid ohu korral pelgupaikadeks. Kellatornid ehitati neile palju hiljem. LINNAD. Täiesti uue nähtusena tekkisid Eestis 13. sajandil linnad: Tallinn, Tartu, Vana- ja Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide ning Viljandi, 14. sajandi esimesel poolel veel Narva ja Rakvere. Neist Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi kuulusid Hansa Liitu. Hansa oli peamiselt Põhja-Saksa kaubalinnu hõlmav ühendus, mis muu hulgas hoidis enda käes kaubavahetust Venemaaga. Eesti linnad tekkisidki eelkõige kaubanduslikel põhjustel; idakaubanduses olid
· adaptiivne radiatsioon ehk mitmekesistumine uute nisside hõivamine pärast suuremat väljasuremist või uue piirkonna asustamist. Taksonite väljasuremine evolutsioonis ja kaasajal. · Globaalne väljasuremine takson lakkab olemast · Lokaalne väljasuremine taksoni areaal kahaneb · Väljasuremise eelfaas on haruldus. Refuugiumid. · Pelgupaigad, kus liik on säilinud areaali kahanemisel keskkonnatingimuste karmistumise tõttu. o Pelgupaikadeks jääajal olid näiteks nunatakid (jääkilbist väljaulatuvad mäed), ookeanide äärsed paigad, soojaveeallikad. · Rändtuvid surid looduses 1890 välja, 1914 loomaaias viimane. · 1900-1970 aastate jooksul on 40 linnuliiki kadunud Panama kanalis asuval Barro Colorado saarel. · Väljasuremise oht on liikidel, mis asustavad vaid ühte kohta. Praegu on neid 794 liiki. Levi ehk levimine (ökoloogiline ja ajaloolis-biogeograafiline nähtus).
annaabi.ee 
