Leenast idas, Jana, Indigirka ja Alazeja jõge ning Uus-Siberi saarestikku. Uurimisreis kulges edukalt ja tulemuslikult. Teaduste Akadeemiale saadeti andmed 25 imetaja ja 96 linnuliigi kohta. Herbaarium sisaldas 3400 taimeliiki. 1889. aastal määrati A. von Bunge teise ekspeditsiooni juhiks, mis pidi otsima Põhja-Jaapani piirkonnas kadumaläinud sõjalaeva "Kreiserok". Laev leiti purunenuna, meeskond oli uppunud. 1892.aastal oli Bunge uurimistööl Napoli zooloogiajaamas, kus uuris pelaagilist faunat. Aastal 1893 määrati ta Mereministeeriumi poolt korraldatava ekspeditsiooni koosseisu Jenissei jõe suudmealale, et varuda ehitusmaterjale Siberi raudtee jaoks. Järgmised neli aastat oli Bunge vanemarstiks soomusristlejal "Rjurik". 1899-1901 võttis osa Rootsi-Vene kraadimõõtmise ekspeditsioonist Teravmägedele, kust tõi kaasa rikkaliku zooloogilise kogu. Pärast seda määrati ta vanemarstiks ristlejal "Diana", mis suundus Kaug-Itta. Viiendat ja viimast korda viibis ta
seinu. Paksus kuni 100m. Keskmiselt 50% settest moodustab 0.01-0.05 mm materjal. Mineraalselt: kvarts, päevakivid, karbonaadid ja savimineraalid. Teke (hüpotees) - periglatsiaalsed tuulesetted. Püsiva suunaga (tugevad) tuuled liustiku serva ees. 13. Peamised avaookeani setendite tüübi ja nende levikut piiravad tingimused. Avaookeani abüsaalsete tasandike tähtsamateks setenditeks on pelaagilised valdavalt peeneteralised setted, mis võivad olla väga erineva koostise ja geneesiga. Kogu pelaagilist ala iseloomustab väga aeglane settimine. Ainus jämedateralisem materjal pelaagilistes seendites on kas (a) püroklastiline või (b) jäämägedega transporditud ja nende sulamisel laialilevitatud liv/kruus ja veerised (nn. kukkekivid). Pealaagiliste setete paksus varieerub maksimaalselt 600-m Vaikses ookeanis kuni 500-1000 m Atlandi ookeanis. Avaookeani keskaladel (kitsamas mõttes pelaagilised alad) on keskmine settimiskiirus 1 cm 5000 kuni 50 000 aasta kohta ehk 0.002-0.0002 mm/aastas
-2- Traalnootade ja püügivarustuse tellimine vastavalt püügirajoonile ja püügiobjetile Enne kui hakkatakse üldse traalvarustust ostma . Peaks selgeks tegema kas tegu on põhja traalnooda või pelaagilise traalnoodaga . Ning samuti mis piirkonnas käib püük . Ja samuti mida tahetakse püüda . Kui tellida traalnooda võrk osa on hea teada kas tahetakse põhja traalnoota või pelaagilist . Kuna need kaks on erinevad . Põhja traaliga püütakse mere põhja pealt ja pelaagilisega ülevamalt . Ning samuti koosnevad eri võrk osadest . Ehk siis põhja traal koosneb kahest paneelist ja pelaagiline koosneb 3 paneelist . Samuti on hea teada , kui suure tonnaaziga laev on kas väikese- , kesmise -või suure tonnaaziga . Ning samuti laeva võimsus . Väiksele laevale ei ole mõtet osta suurt traalnoota , ta ei jõua seda tööle korralikult töölerakendada
Kodumaise kilu ja räime kvaliteet on viimastel aastatel tõusnud ning ühtlasemaks muutunud, seda suuresti tänu tootjaorganisatsioonide tekkele. Nende rajatud külmhoonetes toimub kala sorteerimine ja töötlemine kõrgel tehnoloogilisel tasemel ning vaatamata töödeldava tooraine suurtele mahtudele on suudetud tagada külmaahel püügist turustamiseni. Tänu fileerimismasinatele, millega on saab töödelda 45 ka väikest pelaagilist kala, on loodud võimalused ka kala suuremaks väärindamiseks ja tootearenduseks. Nende arengute tulemusena on samuti tõusnud ja stabiliseerunud kala kokkuostuhind. Lisaks on tootjaorganisatsiooni kuuluvatel ettevõtetel kohustus hoida teatavat hinnataset, alla mille ei tohi kala kokkuostu teostada. 7.2. Turustamine 2011. aastal jäi 22 % Eesti kogutoodangust (püük ja vesiviljelus) kala ja kalatooteid riigisiseseks tarbimiseks, eksporditi 78% (Joonis 9). Kala ja kalatoodete osakaal
annaabi.ee 
