Sellised kääbusisased võivad osa võtta ka kudemisest. [2] Sigivus Kamtsatkal varieerub 2,8 tuhandest kuni 7,6 tuhande maimuni. Kamtsatkal eristatakse suve, sügise ja talve kisutsi. Suvine koeb septembrist oktoobrini, sügisene novembrist detsembrini ja talvine detsembrist veebruarini. [8] Pildil 6 on näha kisutsi kudu. Pilt 6. 2.5 Toitumine Toit on mitmekesine. Kõige sagedamini võib magudest leida väikesi pelaagilisi kalu ja nende noorjärke, vähilaadeseid, pelaagilisi tiibjalalisi limuseid, noori kalmaare, usse, harvem meduuse ja väikesi kammloomi. [2] Kalakasvatuses toidetakse toitudega, mis tavaliselt sisaldavad 29 30 protsenti lipiide ja 40 43 protsenti proteiini, mis aitab efektiivselt lihasmassi kasvatada. Parim tulemus saavutatakse siis, kui on olemas arvutiga juhitav söötmis süsteem, millele on lisatud tagasiside süsteem, et vähendada ületoitmist ja toidu liigsete jääkide tekkimisega. 2.6 Mõõtmed, kasv, tarbimisväärtus
Seinnoodapüük Seinnoot kujutab endast võrkseina, millega laeva (või paadi) abil piiratakse kalaparv ümber. Ülemine selis on suhteliselt kõrge ujuvusega ja on veepinnal. Raskustega varustatud alumine selis vajub alla, nii et püügi alguses on seinnooda sein püstloodis. Alumise selise külge kinnitatud veorõngaid läbib nn. veotross, millega seinnooda alumine selis veetakse kokku. Selle tulemusena jääb kalaparv nagu suurde võrkkotti. Püütakse enamalt jaolt pelaagilisi parvekalu (heeringat, makrelli jne.). Seinnoodapüügil kasutatkse teinekord füüsikalisi ärritajaid: valgus- ja heliallikaid. Seinnoodapüügi eelisteks on suur manööverdamisvõimalus ja operatiivsus püügil, mis tihti tagavad väga suured saagid. Eristatakse seinnootasid selle järgi, kas nendega opereeritakse ühelt laevalt (ühetiivalised) või kahelt laevalt (kahetiivalised). Viimasel juhul on püügilaevad tavaliselt väiksemad ja baseeruvad emalaeval.
neist oma suuosaga kinnitub. Kogu lõimetishoolduse kestle emasel meritähel arenevad noorloomad ema mao eesosa erilistes paunakujulistes jätketes. (1) Lühikeste laiade kiirtega ja vähempainduva kehaga meritähed pole võimelised moodustama haudekambrit ketta suuosa all ja noorjärkude arenemine võib neil toimuda keha seljaküljel kas vahetult selle pinnal paksillide vahel või spetsiaalses haudekambris. Niisuguste meritähtede üksikasjalisem kirjeldus antakse allpool. (1) Pelaagilisi vastsejärke omavate meritähtede viljakus võib olla erakordselt suur. Inglise uurija J.F. Gemmilli arvutuste kohaselt laskis verev meritäht ainult kaje tunni jooksul vette umber 2,5 miljonit muna, aga sigimissesooni jooksul võib see liik mitu korda kudeda. Tuntud okasnahksete spetsialist taanlane T. Mortensen tegi kindlaks, et veel viljakam on teine meritäht- Luidia ciliaris, kelle munasarjades võib leiduda kuni 200 miljonit munarakku. Oma järglasi kaasas kandvate meritähtede
8. Seinnoodapüük Seinnoot kujutab endast võrkseina, millega laeva (või paadi) abil piiratakse kalaparv ümber. Ülemine selis on suhteliselt kõrge ujuvusega ja on veepinnal. Raskustega varustatud alumine selis vajub alla, nii et püügi alguses on seinnooda sein püstloodis. Alumise selise külge kinnitatud veorõngaid läbib nn. veotross, millega seinnooda alumine selis veetakse kokku. Selle tulemusena jääb kalaparv nagu suurde võrkkotti. Püütakse enamalt jaolt pelaagilisi parvekalu (heeringat, makrelli jne.). Seinnoodapüügil kasutatkse teinekord füüsikalisi ärritajaid: valgus- ja heliallikaid. Seinnoodapüügi eelisteks on suur manööverdamisvõimalus ja operatiivsus püügil, mis tihti tagavad väga suured saagid. Eristatakse seinnootasid selle järgi, kas nendega opereeritakse ühelt laevalt (ühetiivalised) või kahelt laevalt (kahetiivalised). Viimasel juhul on püügilaevad tavaliselt väiksemad ja baseeruvad emalaeval.
Kalakonservid Allikas: Eesti Statistikaamet Külmhoonete ja fileerimistsehhide struktuuri iseloomustab väikeste üksuste suur arv. Kohati on tootmisbaasidesse üleinvesteeritud ning tootmisvõimsus on suurem, kui olemasoleva tooraine töötlemiseks vaja on. Samas on tootmishooned amortiseerunud ning suurte energiakuludega. See olukord iseloomustab peaasjalikult mageveekalaliikide töötlemisüksusi. Pelaagilisi kalaliike nagu kilu ja räim töödeldakse enamjaolt tootjaorganisatsioonide poolt rajatud kompaktsetes külmhoonetes, mis on varustatud kaasaegseimate tehnoloogiliste lahendustega nii töötlemises aspektist kui ka toodete pakendamises. Mageveekala töötlemisettevõtted fileerivad ning teevad erinevaid kulinaariatooteid kilu ja räime töötlemissektoris läheb põhirõhk kala külmutamisele. Tootearendusse on
annaabi.ee 
