TRAALPÜÜK Marianne Kiholane KP-31 2009 T ra a lp üünis e d ja tra a lp üük · Traalpüünis on püünis, millega püütakse kala ühe või kahe laeva järel veetavasse võrkkotti. Lubatud traalpüünised on: · traalnoot, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti a alapunktis i; · põhjatraalnoot traalnoot, mis on varustatud grunttropiga; · pelaagiline traalnoot traalnoot, millel grunttropp puudub; · agariku tragi jäigale karkassile rakendatud traalpüünis agarikupüügiks. · Grunttropp käesoleva määruse tähenduses on alumise selise alla eraldi otsale kinnitatud raskus Traalnoot Vaier Traallaud Paljasots Kahlepuu Üleminekuots
Traalpüügi terminid Traalpüük - aktiivne nüüdisaja levinuim kalapüügiviis, mida teostatakse laeva järgi veetava traalnoodaga. Põhjatraalnoot - traalnoota pukseeritakse mööda veekogu põhja, millega püütakse veekogu põhjas elavaid kalaliike. Pelaagiline traalnoot - traalnoot pelaagiliste kalade püügiks (heeringas,sardiin,makrell ja teised kalad). Vertikaalava - on põhjatraalnoodal põhja ja ülemise selise vaheline kõrgus meetrites, pelaagilisel traalnoodal alumise selise ja ülemise selise vaheline kõrgus meetrites traalimisel. Horisontaalava - on traalnootadel ülemiseselise otste horisontaalne vahekaugus meetrites (traalimisel). Ujukid - kinnitatakse traalnooda ülemisele selisele, et kindlustada traalnooda vertikaalava
metsapuudele jätkub siin vett kogu aasta ja põuda ei esine. Esineb 50 ja 60 põhjalaiuskraadi vahel. Mageveeökosüsteemide kirjeldused ja mereökosüsteemide kirjeldused leiate aadressilt: http://www.ucmp.berkeley.edu/exhibits/biomes/freshwater.php Mageveeökosüsteemid · Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) · Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) · Märgalad (sood, soostunud alad) Mereökosüsteemid · Avaookean (pelaagiline) · Kontinentaalself (rannikuveed) · Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) · Estuaarid (jõgede suudmealad)
eelistada selliseid sõlmi, mis lasevad konksusilmal sõlmes vabalt liikuda, ei poo seda- siis liigub vabamalt ka söödakala. /Õngitseja, lk.192/ 20 10. Õngejada Õngepüük õngejadaga on kaubanduslik kalapüük. Koosneb pikast liinist, mida kutsutakse pealiiniks, mille külge on lipsudega kinnitatud söödastatud konksud. Pealiinile on kinnitatud haruliinid (vt. joonis 8). Õngejada võib olla, kas pelaagiline või põhjaõngejada. Järjest võib olla sadu või isegi tuhandeid konkse. Jada võib olla ankurdatud või triiviv. Õngejada tapab palju merikilpkonnasid ja merelinde. / http://en.wikipedia.org/wiki/Longline_fishing, 26.09.09/ Joonis 8 Õngejada 10.1 Pelaagiline jadaõng Pelaagiline jadaõng on triivpüünis, millega püütakse suurte pelaagiliste kalade hõredaid
Peaks selgeks tegema kas tegu on põhja traalnooda või pelaagilise traalnoodaga . Ning samuti mis piirkonnas käib püük . Ja samuti mida tahetakse püüda . Kui tellida traalnooda võrk osa on hea teada kas tahetakse põhja traalnoota või pelaagilist . Kuna need kaks on erinevad . Põhja traaliga püütakse mere põhja pealt ja pelaagilisega ülevamalt . Ning samuti koosnevad eri võrk osadest . Ehk siis põhja traal koosneb kahest paneelist ja pelaagiline koosneb 3 paneelist . Samuti on hea teada , kui suure tonnaaziga laev on kas väikese- , kesmise -või suure tonnaaziga . Ning samuti laeva võimsus . Väiksele laevale ei ole mõtet osta suurt traalnoota , ta ei jõua seda tööle korralikult töölerakendada . Siis saab juba vaadata võrgu osa silma suurust , et ei tuleks liiga väikest kala noota , võrgu osa tuleks just valida vastavalt püügiobjektile . Ujukeid tuleks osta vastavalt joonistele
Only the pollock fishery in Korea uses this. The third method is known as overhauling. Lines are set permanently and each day the line is hauled, fish removed, rebaited and redeployed simultaneously. Smallscale cod fishers off Newfoundland use this. Figure. Semipelagic longline with anchor (a), buoy line (bl), buoy (b) and marker buoy (mb) with weight (w) and flag, longline (ll), float (f), dropper (d) and topline (tl). Redrawn from Bjordal and Lokkeborg (1996). Pelagic (pelaagiline õngejada) Primarily used by tuna and billfish fisheries, the main line is attached at either end to buoys, and floats are placed at regular interval. Sometimes the branch lines are weighted, but this method usually relies on the mainline sinking under its own weight to get to the required depth. Figure. Pelagic longlines showing the shape of a regular tuna longline (above) with 6 branch lines (bl) and hooks (h)
üldiselt küll meredes, kuid mõnel juhul ka magevetes. Nad puuduvad täielikult külmas vees. Kõige rohkem esinevad nad troopikas, suhteliselt haruldased parasvöötmes. Kuigi enamik liike elab rannalähedases ja suudmevetes, siis 29 liigid veedavad kogu oma elutsükli jooksul magevees. Neid liike on leitud troopilistes piirkondades Lõuna-Ameerikas (üks liik), Kesk- Aafrikas (kolm liiki) ja Kagu-Aasias (25 liiki). Paljudel merelistel kerakaladel on pelaagiline või avatud ookeani eluetapp. Kudemine esineb pärast seda, kui isane lükkab emase aeglaselt veepinnale või ühineb emastega, kes juba on seal. Munad on kerakujulised ja uppumatud. Koorumine toimub pärast nelja päeva. Pisikestel on suurenduse all kerakala meenutav kuju, neil on funktsionaalsed suu ja silmad ning nad peavad sööma paari päeva jooksul või hukkuvad. (Heller, 2012) Magevee liikide paljunemine erineb mereliste kerakalade omast. Isane kerakala kurameerib emasega
väljapüük kilu kaaspüügina põhjustades varjatud kalastussuremuse 3 Liivilahe räim Arvukas!!! Ja põlvkonnad on varieeruvamad, sõltudes 1) talve karmusest 2) kevadisest zooplanktoni arvukusest · Arvukus on praegu 2 x suurem kui 1980ndatel · Liivi lahe räim on kohalik populatsioon, avamerest kudema saabuvaid isendeid on ca 5 %. · Varude säilitamiseks on rida püügipiiranguid Kilu · Pelaagiline parvekala · Kõrge viljakus keskkonna tingimused põlvkondade tugevus · Sigimise iseärasuseks on koelmualade paiknemine süvikute servadel põhilised koelmualad on Bornholmi ja Gdanski süvik. Meile oluliseim, aga Gotlandi süviku idanõlv. · Kui kilu on palju, siis levib üle Läänemere kõikjale v.a. magedaveelised Botnia ja Soome lahe idaosa.. Kui kilu on vähe, siis on arvukam vaid koelmute piirkonnas.
kestel märkamatud Maismaaökosüsteemid Tundra (arktiline, alpiinne) Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd) Parasvöötme lehtmetsad Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria) Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla) Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega Igihaljad troopilised vihmametsad Mereökosüsteemid Avaookean (pelaagiline) Kontinentaalself (rannikuveed) Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) Estuaarid (jõgede suudmealad) Mageveeökosüsteemid. Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) Märgalad (sood, soostunud alad) Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum
2 3 §9. Traalpüünised ja Ahtertraalimine traalpüük (1) Traalpüünis on püünis, millega püütakse kala ühe või kahe laeva järel veetavasse võrkkotti. (2) Lubatud traalpüünised on: 1) traalnoot, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti a alapunktis i; [RT I 2006, 40, 308 jõust. 23.09.2006] 2) põhjatraalnoot traalnoot, mis on varustatud grunttropiga; 3) pelaagiline traalnoot traalnoot, millel grunttropp puudub; 4) agariku tragi jäigale karkassile rakendatud traalpüünis agarikupüügiks. [RT I 2006, 40, 308 jõust. 23.09.2006] (3) Grunttropp käesoleva määruse tähenduses on alumise selise alla eraldi otsale kinnitatud raskus. 4 5 Poorditraalimine 6 Traallaud Vaier Traallaud Paljasots
Kilu on suhteliselt kõrgema keha ja väiksema peaga. Kõige kergemini saab kilu eristada nn kiilusoomuste järgi, mis paiknevad kõhuserval ja moodustavad terava saekese. Viimane on tuntav, kui tõmmata sõrmega mööda kõhuserva kõhuuimest ettepoole. Kilu erineb räimest veel kõhuuimede asetuse poolest. Kilu levila hõlmab Läänemere lõuna- ja keskosa ning külgnevate lahtede need piirkonnaf, kus vee soolsus ei lange alla 4 promilli. Kilu on pelaagiline planktonitoiduline kala. Ta vastsed toituvad väiksematest hõljuritest ränivetikatest, viburvetikatest ning aerjalaliste munadest ja noorjärkudest. Maimude peamiseks toiduks on aerjalalised vähid ja limuste vastsed. Täiskasvanud kilu toidus esinevad aerjalalised, vesikirbulised, vääneljalalisete ja limuste planktilised vastsed, samuti ka kalade marjaterad. Kilu toitumine kudemisperioodil on erandlik nähtus, mis seletub marja ja niisa väikeste mõõtmetega
Kaal on kuni 3,5 kg. Lestad elavad madalas meres, sealhulgas jõesuudme lähedal olevates tugevasti magestunud kohtades. Riimveelises Läänemeres leidub teda kõikjal. Mõnikord läheb ta jõkke ja isegi võib seda mööda vastuvoolu tõusta, näiteks mööda Põhja- Dvinaad Arhangelskistki ülesvoolu ja Thamesi mööda kuni Londonini. Lest koeb alati meres. Tema marjateras ei ole õlitilka. Mari on pelaagiline ehk vabalt ujuv.Vastsed on algul täiesti läbipaistvad ja sümmeetrilise kehaga, silmad on eri kehapooltel. Nad ujuvad nagu kalad ikka, selg ülespoole. Kuid seejärel teevad nad läbi keeruka moonde, mille käigus sümmeetria kaob. Üks kehapool kasvab kiiremini kui teine, mistõttu selle poole silm nihkub algul pea servale ja seejärel teisele kehapoolele. Keha lameneb külgede suunas ja muutub kõrgemaks. Seljauim nihkub ettepoole, pealaele
• Tundra (arktiline, alpiinne) • Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd) • Parasvöötme lehtmetsad • Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria) • Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla) • Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) • Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega • Igihaljad troopilised vihmametsad • (Torkpõõsastikud) Mereökosüsteemid • Avaookean (pelaagiline) • Kontinentaalself (rannikuveed) • Upwelling’u alad (süvavee kerke alad) • Estuaarid (jõgede suudmealad) Mageveeökosüsteemid Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) Märgalad (sood, soostunud alad) Bioom – samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum 7
Latikas korraga kudemine; linask portsjonkudemine (suve jooksul mitu korda). Portsjonkudemine on hea selleks, et kui esimene kord ebaõnnestub halbade ilmastikutingimuste tõttu, siis teine kude jääb ellu. Halb sellest poolest, et kui juba esimene 12 põlvkond on tugev, on teised toidukonkurentideks ja samuti jäävad hilisemad ilmaletulijad sügiseks nõrgaks. Marja tüübid: · Pelaagiline (vees hõljuv) meie vekogud on madalad, taimetikurohked, pelaagilise marjaga kalu vähe kilu, tursk, lest; · Demersaalne (põhjale kinnituv) - litofiilsed (kõvale põhjale kudejad) lõhe, forell, harjus, siig, turbm vimbm merihärg, koha, kiisk; - fütosiilsed (taimestikule kudejad) haug, paljud karplased (latikas); - psammofiilsed (liivale kudejad)
tagasi ja katab kala. Lest liigub vähe ja ta on halb ujuja. Harilikult ujub ta lapiti . Seevastu hädaohus pöördub ta serviti, seljapool ülespoole ja sööstab minema. Lest elutseb kuni 40 meetri sügavuses, liivasel või savisel põhjal. Mõnikord harva võib ta tungida ka jõgede suudmealadele. Lest elab üksikult ning on küllaltki liikuva eluviisiga. Kudemispaiga otsinguil võib ta läbida pikki vahemaid. Lest koeb alati meres. Tema marjateras ei ole õlitilka. Mari on pelaagiline ehk vabalt ujuv. Lest koeb madalatel rannikualadel, 4...22 meetri sügavusel. -7- Mai-juuni on siinse lesta kudemis aeg. Lesta marja areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 5...10 päeva. Vastsed on algul täiesti läbipaistvad ja sümmeetrilise kehaga, silmad on eri kehapooltel. Nad ujuvad nagu kalad ikka, selg ülespoole. Kuid seejärel teevad nad läbi keeruka moonde, mille käigus sümmeetria kaob.
the net. 16 17 Võrgulina parandus. a- kudumine, b- asendamine tükiga Võrgu rakendamine 18 Põhjaseisevvõrgud 19 20 Põhjaseisevvõrkude asetus püügil Pelaagiline seisevvõrk Raamvõrk 21 Raamvõrk 9.2. Triivvõrgupüük 22 Ujukid Triivvõrgupüük 23 Triivvõrgupüük 24 Triivvõrkude sisselaskmine (jadana) 25 Ülemine selis ujukitega Alumine selis raskustega 26 Triivvõrk sardiini püügiks Tugevdussilmad
· Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) · Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega · Igihaljad troopilised vihmametsad · (Torkpõõsastikud) Mageveeökosüsteemid · Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) · Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) · Märgalad (sood, soostunud alad) Mereökosüsteemid · Avaookean (pelaagiline) · Kontinentaalself (rannikuveed) · Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) · Estuaarid (jõgede suudmealad) Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides (geograafiline levik): · abiootiliste faktorite erinevus: kliima, eriti temperatuur ja sademed mullatüüp reljeef ja ka kõrgus üle merepinna tuul · biootilised faktorid · füüsilised barjäärid
keskkonna mahutavuseks ehk kandevõimeks. 80) Mille poolest erineb inimpopulatsiooni juurdekasv looduslike populatsioonide omast? 81) Millised on kaks tegurit, mis määravad populatsiooni juurdekasvu? 82) Milline on stabiilse populatsiooni vanuseline struktuur(protsentides:noored, keskealised,vanurid)? Noorte, keskmises elueas ja vanemate isendite arvukus on enam-vähem võrdne. Sellise populatsiooni arvukus on dünaamilises tasakaalus. 83) Mis on eufootiline tsoon? Pelaagiline keskkonna ehk ookeanivesi piirkond. Pinnakihist kuni 200m sügavuseni on eufootiline ehk epipelaagiline tsoon, kus toimub fotosüntees. Kihi paksus sõltub vee läbipaistavusest, olles ookeani keskosades 200m, kuid selfialadel ja eutroofsemates piirkondades palju vähem. 84) Seleta mõite apwelling Apwelling on nähtus, kus külm, toitaineterikas pinnakihi alune vesi tõuseb pinnale. Toiduainete rohkuse ja valguse koosmõjul järgneb sellele reeglina
Millised tegurid piiravad primaarproduktsiooni? Primaarproduktsioon näitab ökosüsteemide produktiivsuse. Piiravad tegurid on päikesekiirgus, vee kättesaadavus, mineraaltoiteainete defitsiit ja temperatuur. 80)Mis on bioom? Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum; ühe kliima- ja taimevööndi või mäestike kõrgusvööndi biogeotsönooside kogum. Bioomid jagunevad: maapealsed bioomid, magevee-ökosüsteemid, mere-ökosüsteemid. 81)Mis on eufootiline tsoon? Pelaagiline keskkonna ehk ookeanivesi piirkond. Pinnakihist kuni 200m sügavuseni on eufootiline ehk epipelaagiline tsoon, kus toimub fotosüntees. Kihi paksus sõltub vee läbipaistavusest, olles ookeanide keskosades 200m, kuid selfialadel ja eutroofsemates piirkondades palju vähem. 82)Seleta mõiste apwelling. Apwelling on nähtus, kus külm, toitaineterikas pinnakihi alune vesi tõuseb pinnale. Toiduainete rohkuse ja valguse koosmõjul järgneb sellele reeglina fütoplanktoni õitseng.
· Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) · Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega · Igihaljad troopilised vihmametsad · (Torkpõõsastikud) Mageveeökosüsteemid · Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) · Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) · Märgalad (sood, soostunud alad) Mereökosüsteemid · Avaookean (pelaagiline) · Kontinentaalself (rannikuveed) · Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) · Estuaarid (jõgede suudmealad) Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides (geograafiline levik): · abiootiliste faktorite erinevus: kliima, eriti temperatuur ja sademed mullatüüp reljeef ja ka kõrgus üle merepinna tuul · biootilised faktorid · füüsilised barjäärid
• Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) • Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega • Igihaljad troopilised vihmametsad • (Torkpõõsastikud) Mageveeökosüsteemid • Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) • Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) • Märgalad (sood, soostunud alad) Mereökosüsteemid • Avaookean (pelaagiline) • Kontinentaalself (rannikuveed) • Upwelling’u alad (süvavee kerke alad) • Estuaarid (jõgede suudmealad) Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides (geograafiline levik): • abiootiliste faktorite erinevus: – kliima, eriti temperatuur ja sademed – mullatüüp – reljeef ja ka kõrgus üle merepinna – tuul • biootilised faktorid • füüsilised barjäärid
· granivooria seemnetest toitumine Savannid · laiuskraadid : ~25 · sademeid : 250-2000 mm/a · ekvaatoril 2, kaugemal 1 vihmaperiood · metsa kasvu piiravad ajutine kuivus, toitainete vähesus ja herbivoorid · punamullad · sesoonsed sademed sesoonne produktsioon- sesoonne karjatamiskoormus - sesoonne turism · Sesoonne karjatamiskoormuse kõikumine: ära tarbitakse 40% primaarproduktsioonist Maailmameri · Pelaagiline vabas vees Plankton e. hõljum Nekton e. vabalt ujuv · Bentiline põhjale kinnituv või põhjas liikuv · Tsoonid maailmamered Valgus e. eufooriline Hämariku e. düsfootiline Pimedus e. afootiline · Zooplanktin vesikirp, aerjalgne · Apvelling tuul puhub sooja vee pealtpoolt ära · Mandrilava e. selfiala palju kala ( Peruus peruu ansoovis loomasööt, väetis) · Guaano · Humbolti pingviin
Hiiumaast lääne pool olevate aladeni, teise rassi lestad rannikumadalatel 4-22(27) m sügavusel, peamiselt Soome lahe keskosa poolsaarte ja saarte tippudes 26. pikkuskraadist lääne pool, ka Soome edelaranniku vetes ning tôenäoliselt paiguti ka meie läänesaarte rannikupiirkondades. Süvikukudulestad koevad normaaltingimustes aprillis-mais, rannikukudulestad, vähemalt Soome lahes, hiljem, peamiselt mais-juunis. Süvikukudulestade mari on pelaagiline, rannikukudulestadel ainult väga lühikese hôljumisvôimega. (Mikelsaar, 1984) Lesta leidub kogu eesti ranniku ulatuses, kuigi Soome lahe idaosas ja Riia lahes on teda vähem. Vahest leidub lesta ka magevees, peamiselt jõgede estuaarides. Lest asustab peamiselt liivaseid, saviseid põhjasid; nooremad isendid madalamates kihtides kui vanemad. Ida Gotlandi populatsiooni nooremad isendid levivad peamiselt Irbe väinas ja seda ümbritsevatel aladel. (Vitinsh, 1988; ref
Lubisetted ja riffid esinevad soojades meredes ja ainult madala terrigeense sissekande korral. Valdavalt karbonaatne mude või organismide kodade detriit. Mandrinõlval esineb mudasetete kuhjumisel turbitiide, ehk allavarisevaid settemasse. Mandrijalamil kuhjuvad setted kihiliselt. Abüssaalsed tasandikud/pelaagilised alad + keskahelikud. Setete jaotumist põhjustab nt rõhuline üleslahustumine vms. 18 Pelaagiline settimine on väga aeglane. Enamuses <1cm/1000a. Esineb ka 1-5 cm/1000a, ja mõnes rannikulähedases piirkonnas ka >5cm/1000a. Savimineraalide sisaldus pelaagilistes setetes sõltub rannikujõgede poolt sissekandel. Peamine roll ookeanide settimisel on organismide jäänustel. Tänapäeval peamiselt lubiaines, aga esineb ka räniskeletiga organisme. Lubimudade domineerimist takistab see, et rõhu kasvades (ja temperatuuri langedes) suureneb lubiaine lahustumine vees, ja 3-4km
20m). Räim on toiduks röövkaladele: tursk, lõhe, meriforell, koha. Räim on üheks tähtsaimaks kalaliigiks Läänemeres. -Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi -toiduks plankton -koeb kevadel 1-15m sügavuses -sügisel kudevat räime nimetatakse sügisräimeks Kilu levila hõlmab Läänemere lõuna- ja kirdeosa ning külgnevate lahtede need piirkonnad, kus vee soolsus ei lange alla 4 promilli. Kilu on pelaagiline planktonitoiduline kala. Kilu koeb mere lõunaosas maist augustini, põhjaosades juunist augustini. Kilu marja terad on pelaagilised. Kilu on toiduks tursale, lõhele ja ka lindudele ja hüljestele. Kilu lühikese elutsükli tõttu võib ta arvukus üsna kiiresti muutuda. -elab kõikjal Läänemeres -püügikala, millest valmistatakse konserve ja vürtsikilu -räime sarnane, kuid väiksem, kareda kõhualusega
eufootiliseks kihiks. Selles veekihis toimub fotosntees. Temperatuurigradient: jrvedes tekib vee soojenemisel kihistumine-epilimnion, mis on lemine lbisegunenud veekiht ja hpolimnion, madalama temperatuuriga segunemisele mitteallutatud veekiht. Epilimnioni ja hpolimnioni eraldab temperatuuri hppekiht e termokliin. Sarnane vertikaalne temperatuurigradient on ka meredes. Hapnikugradient: kihistunud veekogus on epilimnion krgema hapniku kontsentratsiooniga kui hpolimnion. 3. Pelaagiline aineringe PELAGIAAL ehk avaveeosa. Seda biotoopi asustav eluvorm on pelaagos. Vees vabalt hljuvaid organisme nimetatakse planktoniks. Taimset planktonit nim. ftoplanktoniks (ka taimne hljum), loomset (algloomad, keriloomad, vhilaadsed) zooplanktoniks, avaveebaktereid - bakterplanktoniks. Detriit koosneb vees hljuvast surnud orgaanilist ainest. Nekton on aktiivselt liikuv vee elustik ( kalad, imetajad). Bentaal on veekogu phi ja selle lhedane veekiht. ORGAANILINE AINE (OA)
annaabi.ee 
