tootmine, vedeldatud täidisega maiustuste tootmine. *Glükoos-fruktoos. Glükoosi isomeraas. Inverstsuhkru (kunstmee) tootmine. *Veel üks suhkrutele ja süsivesikutele mõjuv ensüüm on laktaas. Laktoos- GlükoosplussGalatoos. Piimatööstus, jäätisetööstus, juustutöötlus. *Glükoosi oksüdaas. Piimpulber, munapulber, puuviljmahlad, õlu, vein, juust. *Tähtsuselt kõrgel positsioonil on veel proteaasid, mis valke lõhustavad. Juustutööstus, leivatööstus, varia. *Pektinaasid. Toote omaduste mõjutamine. Mahlatööstus, varia *Lipaasid - toote lõhna parandamiseks Tärklis. Toit läheb suhu, suus on alfa-amülaas, mis teeb sellest dekstriinid ja maltoosi, kõik see segu läheb makku. Maos on happeline keskkond, teatud määral jätkub tärkilise lõhustumine. Jätkub, kui tuleb pankreases juha. Seal on maltaas, glükoamülaas jne, mis neid dekstriine ja maltoosi edasi lõhendab. Imendub glükoos. Imendumine toimub ainult monosahharoosidena. 20
kahekomponendiliste histidiinikinaassete retseptoritega. Etüleeni retseptor koosneb kahest valgust – sensorist, mis seob etüleeni ja millel on etüleeni seostumisel autokatalüütiline kinaasne aktiivsus ja vastuse regulaatorvalgust mis on transkriptsioonifaktoriks. Etüleen seostub retseptoriga Cu sisaldava valgu vahendusel.Signaal retseptorilt edasi liigub transkriptsioonifaktorile, mis reguleerivad mitmete geenide ekspresseerumist (näit pektinaasid, tsellulaas, patogeneesiga seotud geenid). Nendel geenidel on regulaatorpiirkonnas järjestus ERE (ethylene response element). Mutatsioonid retseptoris mis muudavad selle võimetuks etüleeni siduma, pärsivad viljade valmimise/vananemise. Näit mutatsioon never-ripe tomatis. viljad ei värvu punaseks ja on puised (rakuseinad ei matsereeru.) Etüleeni retseptorid on vastuse negatiivsed regulaatorid. Etüleeni puudumisel retseptorid on aktiivsed ja pärsivad etüleeni vastuse. Etüleeni
Väliskeskkonda eritatavad valgud on tüüpiliselt stabiilsed ja taluvad hästi muutlikke keskkonnatingimusi. Väliskeskkonnas immobiliseeruvad ensüümid ka pidadele, mis stabiliseerib neid. Osa hüdrolüütilisi ensüüme on seotud raku pinnaga. Nende kaudu akurdatakse hüdrolüüsitav substraat raku külge. Nt tselluloosi hüdrolüüsiv kompleks tsellusoom. Eksoensüümid: tsellulaasid, amülaasid, proteaasid, penitsillinaasid, eksonukleaasid, invertaas, ksülanaasid, pektinaasid jne. Orgaaniliste ainete aeroobne ja anaeroobne oksüdatsioon. Tsitraaditsükkel, selle funktsioonid. Heksooside katabolismirajad mikroobides. Polümeersed suhkrud mikroobide toidulaual. Glükolüüs (tavaline ja ürgne), pentoosfosfaaditsükkel, Entneri-Doudoroffi rada. Erinevate suhkrute sisenemine glükolüüsi. Suhkrute fosforülaasid. Heksoosid (kuue süsinikuga suhkrud) on väga olulised ühendid mikroobidele. Looduses sünteesitakse
SUU MAGU PEENSOOL JÄMESOOL Pankrease nõre Peensoole nõre -amülaas HCl Amülaasid Laktaas Mikrobiaalsed ensüümid, Proteolüütilised Lipaasid Tsellulaas, ensüümid Proteaasid Hemitsellulaas, Lipaas Pektinaasid. 4 7. Toorkiud sigade ratsioonis. 8. Emiste reproduktsioonijõudlusnäitajad : viljakus, piimakus ja piimaand, põrsaste sünni- ja võõrutusmass. Emise reproduktsioonijõudlusnäitajate ja söötmise vahelised seosed (fläsing, embrüonaalne suremus). Kuldi reproduktsioonijõudlus. 9. Sigade nuumajõudlusnäitajad : varavalmivus, söödaväärindus ja keskmine ööpäevane massi- iive.
annaabi.ee 
