TAIMERAKK RAKUKEST Koosneb tselluloosist, ligniinist ja pektiinist Tselluloos on biopolümeer,koosneb glükoosi molekulist Eriti paks rakukest on kivisrakkudel(pähklid, kirsi seemned) Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puidub Rakukest korkkude korp(rohttaimedel ei teki) VAKUOOL Keskne organell Vee reservuaar Kindlustab raku siserõhu ehk turgori Nooremate rakkude vakuoolides on toitained Vananenud rakkudes jääkained Vakuoolis toimuvad lõhastumisprotsessid Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes
TAIMERAKK RAKUKEST Koosneb tselluloosist, ligniinist ja pektiinist Tselluloos on biopolümeer,koosneb glükoosi molekulist Eriti paks rakukest on kivisrakkudel(pähklid, kirsi seemned) Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puidub Rakukest korkkude korp(rohttaimedel ei teki) VAKUOOL Keskne organell Vee reservuaar Kindlustab raku siserõhu ehk turgori Nooremate rakkude vakuoolides on toitained Vananenud rakkudes jääkained Vakuoolis toimuvad lõhastumisprotsessid Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes
Tunnused Taimerakk Seenerakk Loomarakk Bakterirakk Ainevahetustüüp Autotroof Heterotroof Heterotroof Autotroof Rakukest Koosneb Koosneb Rakukesta pole, Koosneb peamiselt kitiinist ja on ainult peptidoglükaanist tselluloosist, teistest membraan. ligniinist, süsivesikutest Erandiks pektiinist munarakud (lubikest, valkkest, nahkkest) Paljutuumsus On harva On sageli Tavaliselt mitte Tuum puudub Ainuomased Kloroplast Hüüve, mütseel Telomeerid Plasmiid organellid kromoplastid leukoplastid tsentraalsed
lahusest kõrgema kontsendratsiooniga lahusesse veeni kantsendratsioonide võrdsustamiseni.energiat ei vaja. Kromosoomid- pärilike ainete säilitamine Tsütoloogia rakuõpetus Organell-rakuosad Tuumamembraan- tagab ainevahetuse. Tsütoskelett- kindlstab rakkude liikumise,kuju muutumise,organellide ümberpaiknemise. Tsentrosoom-esineb loomarakkudes ja osades seenerakkudes.nad on olulised raku jagunemisel. Taimerakk Rakukest- koosneb opeamiselt tselluloosist, ligmiinist,pektiinist. Kaitseb välismõjude eest. Annab taimerakule kindla kuju ja tugevuse ning taimele püstise asendi. Kaitseb rakku siserõhu eest. Vakuoolid-on ühekihilise membraaniga ümbritsetud struktuur , mis sisaldab vesilahustunult varu-ja jääkaineid. Nooremates vakuoolides on jääkained. Plastiidid-on kahemembraansed organellid. Kloroplastid kahemembraanilised sisemine ja välimine.värvaine roheline-klorofüll. Põhifunktsioon on fotosüntees.
Neis valmistatakse orgaanilisi aineid, kasutades päikese energiat. Rakukest (koosneb tselullosist) annab taimerakule tugevuse ja kuju. Läbi rakukesta ja rakumembraani pooride toimub aine- ja energiavahetus. 1) Tuum 2) Tuumake 3) Ribosoomid 4) Mitokoondrid 5) Lüsosoomid 6) Golgi kompleks 7) Tsütoplasmavõrgustik (kareda- ja siledapinnalist (kareda-pinnaline ER)) 8) Tsütoplaasm 9) Tsütoskeleet 10) Rakukest (tselluloosist, ligniinist, pektiinist.) 11) Vakuool 12) Platiidid (Leukoplastod, hloroplastis ja hromoplastid) 13) Rakumembraan Restriktaasid Restriktaasid- restriktaasid on ensüümid, mia lõigavad katki DNA´d. On järjestusspetsiifilised ristriktaasid ja need restriktaasid, mis lõigavd DNA ahelat suvalistes kohtades. Restriktaasidel on omadus lôigata DNA topeltahel läbi kindlas piirkonnas (lôikepiirkond- ingl. k. cleavage site), mille määrab ära antud piirkonna DNA
fontosünteesib, roheline värvus. Toimub 5. Taimerakk ERINEVUS LOOMARAKUST: valkude süntees. 1. Tselluloosi sisaldav rakukest 2. Plastiidid 3. Vakuoolid Rakukest: koosneb veest, tselluloosist ja pektiinist, varuaineks tärklis pooride kaudu toimub vee ja seles lahustsunud gaaside ja mineraalsoolade ainevahetus. Nooremal rakul elastsem kest, mis võimaldab kasvada. Kaitseb, annab tugevuse, kindla kuju, toestus, ainete transport Plastiidid: Kloroplast topeltmembraan sisaldab klorofülli, DNA ja RNA, ribosoomid, toimub fotosüntees, valkude süntees
1 asendamisel tuleks kokkusurumata fariinsuhkurt võtta umbes 1,5 korda rohkem kui valget. Parim koht fariinsuhkru säilitamiseks on külmkapp või isegi külmuti. o Tarretisesuhkur on zelatiinitu tarretisevalmistaja. Valmistatakse suhkrust, tärklisesiirupist, puuvilja pektiinist ja sidrunihappest. Tarretisesuhkurut on lihtne kasutada ja selle abil saab puuvilja- või marjakattega kihilistele kookidele, tortidele, küpsistele ja pirukatele luua isuäratava pinna. Ei sobi piima sisaldavate segude tarretamiseks. Tarretisesuhkur lisatakse keeva vette. Kui segu uuesti keema hakkab, tuleb nõu pliidilt tõsta ja lasta segul enne marjadele või puuviljadele laotamist mõni minut jahtuda. Segu
struktuur · Raku sisetoes · Annab rakule vormi ja seob sisemuse ühtseks tervikuks · Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. TSENTROSOOM · Esineb loomarakkudes ja osades seenerakkudes · Moodustub kahest tsentrioolist (9x3 mikrotuubulit) · Olulised raku jagunemisel · Moodustavad kääviniidid, tagades kromosoomide liikumise poolustele TAIMERAKK RAKUKEST · Peamiselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist · Vananedes pakseneb · Ainevahetus toimub pooride kaudu FUNKTSIOONID · Kaitseb väliste mõjutuste eest · Annab taimerakule kuju ja tugevuse · Kaitseb rakku siserõhu (turgori) eest VAKUOOLID · Ühekihilise membraaniga · Sisaldab vesilahustunult varu- ja jääkaineid FUNKTSIOONID · Vee reservuaar · Kindlustavad turgori · Lahustunult on vakuoolides keemilised ühendid, mis kaitsevad taime ärasöömise eest või meelitavad vilju sööma
D. Difusiooni teel liiguvad rakku a) vesi ja mineraalsoolad b) gaasid c) aminohapped d) hormoonid E. Rakumembraan koosneb a) valkudest b) glükolipiidsest kaksikkihist c) fosfolipiidsest kaksikkihist d) süsivesikutest F. Kõige väiksem üherakuline organism on a) munarakk b) närvirakk c) pärmiseen d) mükoplasma G. Seene rakukest koosneb peamiselt a) tselluloosist b) pektiinist c) kitiinist d) fosfolipiidist Kokku võimalik saada 68 punkti. Saadud: Hinne: chryssy 2007 Tööleht: Rakk chryssy 2007
rakuvälise keskkonnaga ning funktsioneerivad hästireguleeritud isotermiliste keemiatehastena. · Rakk on isepaljunev mikroskoopiline mullreaktor. Taime- ja loomarakk: Loomsel rakul on mikrotuubulid ning tsütoplasma ning väliskeskkonnast eraldab plasmamembraan, raku sisemus on struktuuriliselt liigendatud. Taimerakul on vakuool ja kloroplastid ning väliskeskkonnast eraldab rakusein(koosneb peale plasmamembraani ka tselluloosist ja pektiinist....kaht viimast looma rakul pole) ning raku sisemuses on kompartmendid nagu ka loomsel rakul. Rakuorganellid + funktsioonid: · Plasmamembraan aktiivse transpordi süsteemid · Tuum DNA-replikatsioon, tRNA,mRNA ja tuumavalkude süntees · Endoplasmaatiline võrgustik lipiidide süntees, biosünteesitud biomolekulide suunamine nende lõplikku paika rakus · Golgi kompleks glükoproteiinide ja muude membraanikomponentide lõplik valmimine
moodustavad koe. 4 loomset põhikude: Närvikude pikad järkelised rakud, hõredalt ; erutusvõime Sidekude vedel(veri), tahke(luu), elastne (kõõlised) ; paiknevad hõredalt, palju rakuvaheainet Lihaskude südame-, vööt-, sidelihaskude ; võime kokkutõmbuda ; pikad rakud moodustavad kimpe Epiteelkude rakud väga tihdelat koos, puudub rakuvaheaine TAIMERAKK RAKUKEST: koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist. · Ainevahetus · Kaitse · Kuju ja tugevus Eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklid, kirisseeemned). Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub. VAKUOOL ainult taimerakkudes · Vee reservuaar · Kindlustab raku siserõhu ehk turgori · Nooremate rakkude vakuoolides on toitained, vananenud rakkudes jääkained · Vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid · Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja
mitokondrist. Taimerakk koosneb: rakku ümbritseb rakukest, rakumembraan, kloroplastist, tsütoplasmast, lüsosoomist, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees olevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, tsentraalvakuoolist ja mitokondrist. Loomarakk Taimerakk Taimerakul on rakukest, mis koosneb peamiselt tselluloosist, pektiinist, ligniinist ja mõningatest teistest keeruka ehitusega orgaanilistest ühenditest. Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga. Raku membraanid koosnevad lipiididest, mis paiknevad kahekihilisena, ning valgu molekulidest. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast ning kaitseb seda kahjulike välismõjutuste eest. Samuti teostub rakumembraan vahendusel aine ja energia ning infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel.
Ülesanded: a) Valgu töötlus, pakkimine ja transport b) Membraani varuaine c) Lüütilistest ensüümidest moodustuvad lüsosoomid, kus toimub ainete lagundamine LOOMARAKK Loomarakk ümbritseb ainult membraan membraanis kolesterool Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist vajalik raku jagunemiseks Algloomadel: viburid ja ripsmed TAIMERAKK Taimeraku rakukest koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist ja pektiinist Ülesanded a) ainevahetus b) kaitse c) kuju ja tugevus Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub Osmoregulatoorne vakuool 90% taimeraku massist kindlustab raku siserõhu e. turgori vee reservuaar noortemate rakkude vakuoolis on toitained vananenud rakkude vakuoolis jääkained selles toimuvad lõhustumisprotsessid viljade vakuoolid võivad sisaldada magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid
Ribosoomides toimub valgu süntees aminohapetest. Polüsoom ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumik. Tsentrosoom Paikneb tuuma läheduses ja koosneb kahest silindrilisest tsentrioolist. Loomses rakus (osades seenerakkdes) on üks tsentrosoom, mis osaleb rakkude paljunemisel. Raku jagunemisel moodusatavad tsentrioolid kääviniidistiku, mis siirdavad jagunenud kromosoome. Taimerakk Rakukest Esineb taime- ja seenerakkudel. Koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist ja pektiinist. Noorel rakul on kest õhuke, raku vananedes kest järjest pakseneb, lõpuks kas korgistub või puidustub. Taimeraku kestades on poorid, mille kaudu toimub ainevahetus. Naaberrakkude tsütoplasmad ühenduvad tsütoplasmavaatide ehk plasmoesmide kaudu. Funktsioonid: Kaitseb väliste mõjutuste eest Annab taimerakule kindla kuju ja tugevuse ning taimedel püstise asendi Kaitse rakku siserõhu (turgori) eest Eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklitel, kirsi seemnetel). Vakuool
ümbr. kaksikmembraaniga sisemine ümbritseb põhiainet- stroomat selle sees membraanimoodustised tülakoidid, mile kogumik on graan. Kromoplast, Amüloplast- säilitustärklise ladestamine. Ühemembraanilised- lüsosoomid, plasmalemm, ER. Vakuool. Hoiukoht- suurim, võib olla ka mitu ühes rakus, toit ja jääk ainete säilit, lagundamine, regulats. Seemnetesse kogunev varuvalk- aleuroon. Ainevahetuse lõpp-produ. erinevad orgaanilised happed(nt oblik hape). Neutra. Ca ioonide abil. Rakukest- pektiinist , hemitselluloosist, ja tsellulosist, on algselt elastne. Teiste ainete ladestumine teeb kesta tugevaks(lignifitseerumine). Rakke liidab rakuvaheaine vahelamell. Kude- liht(kollenhüüm) ja liit(epiderm, floeem). Algkude ehk meristeem sellest areng on organogenees. Sellele eesneb initsiaal rakkude moodustumine- e- histogenees. Histo ja orano koos- morfogenees. Algkoe jaotus- Esmased see osa koest, mis on alati olnud ja teisesed mingist muu kude on muutunud tagasi algkoeks (lihtsustamine)
Ned, vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid. Võivad sisaldada kas magusaid suhkruid, et loomad aitaks levitada antu Neid või vastupidi sisaldada lahustunud pigmente, alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse ning see kaitseb loomad PLASTIIDID:on sünteesivad. Jagunevad leukoplastideks, kloroplastideks ning kromoplastideks. RAKUKEST: koosneb põhiliselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist. Ülesanneteks on taime kaitsmine ning püstihoidmine n Tagamine. 31. Millised erinevused ja sarnasused on seenerakul taime- ja loomarakuga võrreldes? Sarnasused: nende tsütoplasmas paikneb 1 või mitu rakutuuma. Vaatamata seente suurele mitmekesisusele, on nad kõik he Fid ning seetõttu kasutavad eluks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. Enamik seentest on hukraksed organismid
- Toimub rakuhingamine, glükoos reageerib hapnikuga, mille tulemusel vabaneb energia ja tekib süsihappegaas ja vesi Tsütoskelett - Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur - Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks - Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise Taimerakk Tal on kõik loomarakuga samad organellid, + 3 iseärasust Rakukest Koosneb põhiliselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist - Toimub ainevahetus - Kaitse - Annavad kuju ja tugevuse Rakukestas on kanalid, mille kaudu on naaberrakud ühenduses Vakuool - Vee reservuaar - Kindlustavad raku siserõhu - Nooremate rakude vakuoolides on toiteained - Vananenud rakkudes on jääkained - Toimuvad lõhustumisprotsessid Plastiidid Kahemembraansed organellid. Proplastiidid on plastiidide eellased Kloroplastid - Toimub fotosüntees, kaks membraani
kromosoomide võrdse lahknemise. 3. Sõnasta rakuteooria kolm põhiteesi. 4. Rakuõpetuse kujundajad ajalises järjestuses; nende Tuumake Ribosoomide moodustumine ja tRNA süntees. avastused/leiutised. Rakukest Koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist ning annab Jannsenid; Hook; Leeuwenhoek; Baer; Scleiden; Schwann; rakule kuju Virchow. ning kaitseb seda. 5. Kuidas jaotatakse rakku rakutuuma ehituse alusel. Näited. Vakuool Raku vee reservuaar, mis kindlustab raku siserõhu. 6. Kuidas veel jaotatakse rakke?
liikumine kuuluvad koed ja juhtimine, neuraalne kaitseb, regulatsioon humoraalne regulatsioon(veri) Rakukesta olemasolu: Loom Puudub Taim Tselluloosist, pektiinist, ligiinist Seen Kitiinist Bakter Polüsahhariidid, lipiidid, valgud Prokarüoot ehk eeltuumne Eukarüoot ehk päristuumne Puudub piiritletut tuum Tuum olemas Tuumake puudub Tuumake olemas Puuduvad raku organellid, v.a Olemas palju rakuorganelle ribosoomid Viirused Sarnasused elusorganismidega: 1. Olemas pärilikkusaine (DNA ja RNA) 2
Seenerakk. Seeneraku tsütoplasmas samad organellid, mis loomarakus. Kuna neile on omane toitumine, siis puuduvad neil plastiidid, samuti vakuoolid- need on taimes. Membraanis väljapoole jääb rakukest- kitiinist. Enamik seeni toitub osmoosi teel. Tuum on kahe membraaniga eraldatud. Mitokondrid varustavad seent energiaga. Valkude süntees toimub ribosoomides- erineb taime ja looma omast. 18.Taimeraku ehitus. Rakukest. EHITUS: Koosneb peamiselt tselluloosist, nigniinist, pektiinist, samuti veel ka muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, suhteliselt õhtuke ja elastne. Raku vananedes kest pakseneb, selle veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. Selle tulemusena muutub rakukest ainetele raskemini läbitavaks, mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävivad. TÄHTUSU/ÜLESANNE: kest takistab taimeraku liikumist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise
Fotosünteesijad Taimeriik (nt rohevetikad, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, soontaimed) Esiviburlaste riigi mõni esindaja (nt ränivetikad) Silmviburlaste riigi osad esindajaid Osad alveolaadid (nt neelvetikad) Punavetikad Sinivetikas(bakter) esiviburlased(kõik rohelised taimed) ja üks veel mingi ainurakne vist on. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest-tselluloosist, hemitselluloosist, pektiinist või ligniinist, erilised rakkude vahelised ühendused- plasmodesmid. Rakukest seab rakkudevahelisele kommunikatsioonile teatud piirangud. Seetõttu on taimerakkudel olemas plasmodesmid - rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat. Fotosünteesi 4 vaianti ja näited aint 3 leidsin B.1) fotoheterotroofid- kasutavad valgusenergiat ATP saamiseks. Rohelised mitte-väävli bakterid. B.2) foto-autotroofid- toodavad org anet anorg. Varal. B.2.1)Fotosünteesivad
ära.Tüve ehitus-Puitmaterjali parimad omadused on pikikiudu.Radiaalsuunaks vahele õhuke kile,millest areneb välja vahelamell,mis on sideaineks 2 nim keskelt säsist puu väliskihtide suunas .Piki aastarõngaid naaberraku vahel.Rakusein-noorte puidurakkude vahel.Vahelamell koosneb tangentsiaalsuunaks.Puutüve ristlõikes on näha säsi(keskel),aastarõngad ja pektiinist,polüsahhariidide segust ja ligniinist.Vahelamelli ja tonoplasti vahel kooreosad(niin ja korp).Veel lülipuitu(tumedam siseosa )ja mood esmalt primaarsein,siis sekundaarsein.rakusein koosn maltspuitu(heledam välisosa).Okaspuudel täidavad trahheiidid mitmeid tselluloosist,hemitselluloosist ja ligniinist.Rakuseinas mood tselluloosi ülesandeid,seetõttu puit ühtlasema asetusega .Lehtpuu puidu ehitus molekulid mitselli(protofibrilli)
mustikad võib kasutada lisandina erinevate roadega. Mustikat võib kasutada taretis, yammis, koogis, kukklis jne. Et külmutada korjatud mustikat on vaja neid küpsetuspaberile panna ja sügavkülmikusse, siis kui nad on külmutanud võib neid sügavkülmikusse konteinerisse panna. Loputada on parem enne kasutamist, mitte enne külmutamist. Mustika yamm on tehtud mustikast, suhkrust, veest ja puuvilja pektiinist. Premia mustika yamm on tavaliselt tehtud metsik mustikast, üldiselt seda tehakse Maines, Ontarios, Quebecis ja British Columbias. (http://en.wikipedia.org/wiki/Blueberry) Huvitav on ka mustika eluring. Talvel näeme, et mustikavarred seisvad täiesti alasti. Seega on ta heitlehine kääbuspõõsas. Kuid huvitav on tema paljunemine. Seemnetega paljuneb ta harva ja seda siis, kui mõni lind on marja ära söönud ja tema väljaheited satuvad seemnete arenguks sobivasse kohta
polaaraladel elavad ka lumes, muidu mullas (rikastavad lämmastikuga) ja isegi õhus. Mõned rohevetikad on samblike koostises. Toodavad hapnikku, loomadele ja lindudele toiduks, põllumajanduses söödaks ja väetiseks, kondiitritoodetes. Vetikate süstemaatika (). ESMASE PLASTIIDIGA VETIKAD: 1) Punavetiktaimed (umbes 4000 liiki, troopilistes, subtroopilistes meredes, vähesed magevees ja mullas, tallus on puhma kujuga kuni 2m pikk, varuaineks eriline florideetärklis, pektiinist ja tselluloosist rakukestad koos vahelamellidega muudavad talluse sültjaks või lubjaga kivikõvaks nt korall). 2) Liitvetikad 13 liiki. Happelises puhtas magevees. Plastiidide asemel tsüanellid. MAISMAATAIMEDE EELLASED 3) Rohevetiktaimed (umbes 16 000 liiki, levinud kogu maailmas, põhiliselt magevees, ka mullal ja puutüvedel, rakud ühe tuumaga, pigmendiks klorofüll ja karotinoidid, varuained tärklis ja õli, paljunemine vegetatiivne, sugutu ja suguline, jagunevad kolme
intertsellulaarid. Kuigi rakuvaheruumid on eriti iseloomulikud vanadele või vähemalt väljaarenenud kudedele, on neid leitud ka algkudedest. Eriti suuri rakuvaheruume esineb lehtedes ning vee- ja sootaimede vartes, kus nende funktsiooniks on elutegevuseks ja vees püstipüsimiseks vajalike gaaside säilitamine. Intertsellulaarid on koe struktuurseks osaks, nende hulk ja suurus on koele iseloomulik. Rakuvaheruumid tekivad enamasti skisogeenselt: rakkusid liitev, peamiselt pektiinist koosnev vahelamell laguneb ja rakukestade vahele tekib tühimik. Skisogeense rakuvaheruumi teke algab mitme raku kesta kokkupuutekohast ning laieneb seejärel kesta ülejäänud osadele. Sarnaselt kulgeb ka matseratsioon -- vahelamelli lagundamine keemiliste (nt. kroomhappega) või füüsikaliste (leotamine, keetmine) meetoditega, mille tulemusel on võimalik uurida vigastamata üksikrakke. Kudede looduslik matsereerumine toimub näiteks lihakate viljade valmimisel.
asetsevad geenid, mis aitavad bakteril nt antibiootilises keskonnas omandada resitentsust. NB! Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, tsentrioolid, tsütoplasmavõrgustik, Golgi komspleks, lüsosoomid. 15. Rakukest (NB! Taimerakk!!!) Koosneb tselluloosist, ligniinist ja pektiinist. Noorel rakul on õhuke, vananedes pakseneb Poorid – nende kaudu toimub ainevahetus Funktsioonid : o Kaitseb välismõjude eest o Annab taimerakule kindla kuju ja tugevuse, taimele püstise asendi o Kaitseb rakku siserõhu (tugori) eest. o Rakukestal ka transportfunktsioon (juhtkimpude võrgustik) 16. Eukariootide riigid ja nende peamised tunnused
pärineb lähtemolekulist, teine on täiesti uus · Kahesuunaline sisaldab kahte replikatsioonikahvlit, mis liiguvad vastassuunas · Poolkatkendlik juhtivahel kopeerub katkematult, mahajääv ahel kopeerub segmentide kaupa, mis seejärel omavahel ühendatakse (kuna replikatsioon kulgeb 5'- 3' suunas) 6. pH = pKa + log [A-]/[HA] 7. taimerakul vakuool ja fotosünteesiks kloroplast, samuti rakusein mis koosneb plasmamembraanist, pektiinist ja tselluloosist Loomarakku eraldab väliskeskkonnast ainult plasmamembraan 8. Elektroni transpordisüsteem (ETS) (= elektroni ülekandeahel = hindamisahel) Elektronid, mida kannavad tsitraaditsüklis moodustunud taandatud koensüümid (NADH, FADH2), läbivad valkude ja koensüümide ahela (hingamisahela), et moodustada prootonigradient läbi mitokondri sisemembraani. ETS paikneb mitokondri sisemembraanis või selle pinnal
Seeneraku rakumembraani katab kitiinist ja teistest süsivesikutest koosnev rakukest. Rakumembraan ja kest on õhukeseseinalised , et ensüümide abil lagundatud ühendid saaksid imenduda seenerakku. Kõige aktiivsem imendumine toimub hüüfi tippudes. (Heterotroofne, piiramatu rakkude jagunemisvõime, varusüsivesinikuks on glükogeen, tsentrosoom on osades rakkudes, plastiidid puuduvad, on väikesed lipiidivakuoolid.) 42.Taimeraku ehitus. Rakukest koosneb tselluloosist, ligniinist ja pektiinist. Noorel rakul on kest õhuke, raku vananedes see pakseneb. Raku kestades on poorid, milel kaudu toimub ainevahetus. Naaberrakkude tsütoplasmad ühenduvad tsütoplasmaväätide ehk plasmodesmide kaudu. Taimerakus on vakuoolid, plastiidid(proplastid, kloroplastid, kromoplastid, leukoplastid), ribosoomid, karedapinnaline ja siledapinnaline tsütoplasma võrgustik, tuum, mitokonder, Golgi kompleks, tsütoplasma, lüsosoomid. 43. Restriktaasid.
Neis valmistatakse orgaanilisi aineid, kasutades päikese energiat. Rakukest (koosneb tselulloosist) annab taimerakule tugevuse ja kuju. Läbi rakukesta ja rakumembraani pooride toimub aine- ja energiavahetus. 1) Tuum 2) Tuumake 3) Ribosoomid 4) Mitokoondrid 5) Lüsosoomid 6) Golgi kompleks 7) Tsütoplasmavõrgustik (kareda- ja siledapinnalist (kareda-pinnaline ER)) 8) Tsütoplaasm 9) Tsütoskeleet 10) Rakukest (tselluloosist, ligniinist, pektiinist.) 11) Vakuool 12) Platiidid (Leukoplastod, hloroplastis ja hromoplastid) 13) Rakumembraan 18. Rakukesta ehitus ja funktsioon Sarapuu õpik Rakuehitus ja talitus lk 18-20(64-66) 19. Geenitehnoloogia mudelorganismid *soolekepike *pärm *poolduv pärm *ümaruss *äädikakärbes *sebrakala *koduhiir *rändrott *müürlook *riis täpsemalt on powerpointis igast liigist juttu Selle leiate loengud 2011 alt ja see on pealkirjaga Geenitehnoloogia I 2011 -Rakk - rakutüübid-koed-ECM ja
Neis valmistatakse orgaanilisi aineid, kasutades päikese energiat. Rakukest (koosneb tselulloosist) annab taimerakule tugevuse ja kuju. Läbi rakukesta ja rakumembraani pooride toimub aine- ja energiavahetus. 1) Tuum 2) Tuumake 3) Ribosoomid 4) Mitokoondrid 5) Lüsosoomid 6) Golgi kompleks 7) Tsütoplasmavõrgustik (kareda- ja siledapinnalist (kareda-pinnaline ER)) 8) Tsütoplaasm 9) Tsütoskeleet 10) Rakukest (tselluloosist, ligniinist, pektiinist.) 11) Vakuool 12) Platiidid (Leukoplastod, hloroplastis ja hromoplastid) 13) Rakumembraan 18. Rakukesta ehitus ja funktsioon Sarapuu õpik Rakuehitus ja talitus lk 18-20(64-66) Erinevalt loomsetest rakkudest ümbritseb taimerakke rakukest. Esmane rakukest koosneb valdavalt pektiinidest, hemitselluloosidest ning tselluloosist, on elastne ega takista rakkude kasvamist. Jäigemaks muudab selle mitmesuguste teiste ainete ladestumine. Paiguti on primaarne rakukest õhem; nendes
Kloroplastid on plastiidid, milles toimub fotosüntees. Neis valmistatakse orgaanilisi aineid, kasutades päikese energiat. Rakukest (koosneb tselulloosist) annab taimerakule tugevuse ja kuju. Läbi rakukesta ja rakumembraani pooride toimub aine- ja energiavahetus. 1) Tuum 2) Tuumake 3) Ribosoomid 4) Mitokoondrid 5) Lüsosoomid 6) Golgi kompleks 7) Tsütoplasmavõrgustik 8) Tsütoplaasm 9) Tsütoskeleet 10) Rakukest (tselluloosist, ligniinist, pektiinist.) 11) Vakuool 12) Plastiidid (Leukoplastod, hloroplastis ja hromoplastid) 13) Rakumembraan 19. Loomaraku ehitus. Põhilised loomsed koed. Loomaraku ehitus – mikrotuubulid, mitokonder, tuum (tuumake, tuumamembraanid kromatiin), tsütoplasma, lüsosoom, Golgi kompleks, siledapinnaline/karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, rakumembraan, tsentriool, mitokonder Epiteelkude – rakud paiknevad tihedalt üksteise vastas, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude
Kloroplastid on plastiidid, milles toimub fotosüntees. Neis valmistatakse orgaanilisi aineid, kasutades päikese energiat. Rakukest (koosneb tselulloosist) annab taimerakule tugevuse ja kuju. Läbi rakukesta ja rakumembraani pooride toimub aine- ja energiavahetus. 1) Tuum 2) Tuumake 3) Ribosoomid 4) Mitokoondrid 5) Lüsosoomid 6) Golgi kompleks 7) Tsütoplasmavõrgustik 8) Tsütoplaasm 9) Tsütoskeleet 10) Rakukest (tselluloosist, ligniinist, pektiinist.) 11) Vakuool 12) Plastiidid (Leukoplastod, hloroplastis ja hromoplastid) 13) Rakumembraan 19. Loomaraku ehitus. Põhilised loomsed koed. Loomaraku ehitus mikrotuubulid, mitokonder, tuum (tuumake, tuumamembraanid kromatiin), tsütoplasma, lüsosoom, Golgi kompleks, siledapinnaline/karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, rakumembraan, tsentriool, mitokonder Epiteelkude rakud paiknevad tihedalt üksteise vastas, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude
Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi- ja liikumissüsteemiks. Fibrillid, mikrofilamendid, mikrotuubulid. KES VEEL SEOSTUVAD: tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevatest silindrilistest tsentrioolist. Kääviniidid osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotumises tütarrakkude vahel. Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. Taimerakk Rakukest. EHITUS: Koosneb peamiselt tselluloosist, nigniinist, pektiinist, samuti veel ka muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, suhteliselt õhtuke ja elastne. Raku vananedes kest pakseneb, selle veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. Selle tulemusena muutub rakukest ainetele raskemini läbitavaks, mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävivad. TÄHTUSU/ÜLESANNE: kest takistab taimeraku 17
Taime-, looma- ja seeneraku võrdlus Tunnus taimerakk seenerakk loomarakk Varusüsivesik tärklis glükogeen glükogeen Rakukest Koosneb Koosneb kitiinist, Keharakkudel pole tselluloosist, mannaanist (hulkraksed) pektiinist, ligniinist plastiidid 4 tüüpi Ei ole Ei ole tsentrioolid - +/- + vakuool 1 suur vesipõhine Mitu väikest, Mitu väikest, lipiidpõhine lipiidpõhine
annaabi.ee 
