Rohevetiktaimed jagatakse kolmeks klassiks. Klass Isocontophyceae- liikide arvu poolest kõige suurem klass. Tallus on üherakuline, koloonialine või paljurakuline. Elutsüklis esineb pikem või lühem liikumisvõimeline faas. Koppvetikas- elab tavaliselt väikestes saastunud veekogudes või loikudes ja põhjustab sageli vee “õitsemist”. Tallus on üherakuline, mitmesuguse kujuga: ümmargune, ovaalne, munajas. Rakukest koosneb pektiiniainetest ja tselluloosist. Raku eesotsas on kaks tsütoplasmast viburit. Soodsates tingimustes paljuneb koppvetikas sugutult: protoplast jaguneb mitootiliselt kaheks, neljaks või kaheksaks osaks, millest emaraku sees moodusatavad rändeosed. Need on ehituse poolest sarnased täiskasvanud isenditega, kuid mõõtmetelt väiksemad ja tselluloosist kestata. Emaraku kesta limastumisel nad vabanevad, kasvavad täiskasvanud isendi mõõtmeteni ja moodustavad rakukesta
oogaamia, sügogaamia (konjugatsioon). Rohevetiktaimed jagatakse kolmeks klassiks. I- Klass Isocontophyceae- liikide arvu poolest kõige suurem klass. Tallus on üherakuline, koloonialine või paljurakuline. Elutsüklis esineb pikem või lühem liikumisvõimeline faas. Koppvetikas- elab tavaliselt väikestes saastunud veekogudes või loikudes ja põhjustab sageli vee "õitsemist". Tallus on üherakuline, mitmesuguse kujuga: ümmargune, ovaalne, munajas. Rakukest koosneb pektiiniainetest ja tselluloosist. Raku eesotsas on kaks tsütoplasmast viburit. Soodsates tingimustes paljuneb koppvetikas sugutult: 12 protoplast jaguneb mitootiliselt kaheks, neljaks või kaheksaks osaks, millest emaraku sees moodusatavad rändeosed. Need on ehituse poolest sarnased täiskasvanud isenditega, kuid mõõtmetelt väiksemad ja tselluloosist kestata. Emaraku kesta
oogaamia, sügogaamia (konjugatsioon). Rohevetiktaimed jagatakse kolmeks klassiks. I- Klass Isocontophyceae- liikide arvu poolest kõige suurem klass. Tallus on üherakuline, koloonialine või paljurakuline. Elutsüklis esineb pikem või lühem liikumisvõimeline faas. Koppvetikas- elab tavaliselt väikestes saastunud veekogudes või loikudes ja põhjustab sageli vee "õitsemist". Tallus on üherakuline, mitmesuguse kujuga: ümmargune, ovaalne, munajas. Rakukest koosneb pektiiniainetest ja tselluloosist. Raku eesotsas on kaks tsütoplasmast viburit. Soodsates tingimustes paljuneb koppvetikas sugutult: protoplast jaguneb mitootiliselt kaheks, neljaks või kaheksaks osaks, millest emaraku sees moodusatavad rändeosed. Need on ehituse poolest sarnased täiskasvanud isenditega, kuid mõõtmetelt väiksemad ja tselluloosist kestata. Emaraku kesta limastumisel nad vabanevad, kasvavad täiskasvanud isendi mõõtmeteni ja moodustavad rakukesta
annaabi.ee 
