Vabadusvõitlus
ning Saaremaal. Kesk-Eestis olid ka rida-ja ahelkülad. Ridakülas asusid talud reas
üksteise kõrval ühel pool teel. Ahelkülas asusid talud samuti ridastikku, kuid
üksteisest veidi eemal. Lõuna- Eesti künklikul maastikul olid levinud hajakülad. Neis
asusid talud ebakorrapäraselt teineteisest eemal.
Talumaja oli tugev palkehitis, millel oli kaks osa: ahjuküttega eluruum ja koda.
Viljakasvatuse arenedes hakati küttega toas vilja kuivatama ning kojas seda peksma.
Vilja peksuruumi laiendati ja sellest kujunes rehealune. Rehielamu jäi pikaks ajaks
valitsevaks elamutüübiks. Talud asusid kobaras koos, ilma kindla plaanita, majade
vahel olid kõverad külatänavad. Nende ristumiskohal oli vaba kujuga väljak-
külavainu, mis oli ühiskondliku elu keskuseks. Seal kogunes ka
külakari karjamaale minemiseks. Väljaku ääres oli küla kaev ja mõnikord ka kiik.
13. Eestlaste muistse vabadusvoitluse II periood, v.a. madisepäeva lahing.
1210
annaabi.ee 
