Et ka keskajal esines juba tänapäeval nii levinud petmist oli väljaku ääres vaekoda, kus kontrolliti kõik kaale ja mõõte. Raekojaplatsist saigi aja jooksul tähtsaim kogunemiskoht. Seal tehti teatavaks otsuseid, peeti etendusi. Raekoja esised väljakud olid ka kohad, kus viidi täide kohtuotsuseid. Väiksemad süüdlased seisid häbipostis või talutati neid läbi linna, kaks häbikivi kaelas ja seakarjused ees ning taga. Raekojaplatsil viidi täide ka peksukaristusi ning hukkamisi. Inimesi hukati viiel erineval moel: surm rattal, põletati elusalt, maeti elusalt, poodi või raiuti pea maha. Enne kohtuotsuse täideviimist talutati hukkamõistetu kinniseotud silmadega kolm korda ümber väljaku. Laipu ei viidud kohe ära, nad jäeti rahvale hoiatuseks vedelema.
sõjaväeinseneriks oli marssal Sebastian Le Prestre de Vauban. Preisi kujunes suurriigiks eelkõige pidevate sõdade tagajärjel, mistõttu oli ka sealse ühiskonna militariseerituse aste teiste riikidega võrreldes tunduvalt kõrgem. 18. sajandil oli Preisi sõjaasjanduse edasiarendajaks kuningas Friedrich II, kelle valitsemisajal kasvas riigi territoorium 1,6 võrra. Friedrich II juurutas armees range distsipliini, mis tähendas ka ohvitseride piiramatut võimu sõdurite üle, peksukaristusi ning kohati mõttetut drilli. Samas 11 muudeti sõjavägi mobiilseks, suurendati tunduvalt jalaväe tulistamiskiirust ning arendati ja täiustati suurtükiväge. Uusajal toimus palju muudatusi, mis meid ka tänapäeval mõjutavad nagu elekter näiteks. Tehti muudatusi riikides, et kõik rahvale paremaks muutuks ja võideldi väga kindlatel eesmärkidel või üldse mitte. Võib öelda et uusaeg oli täis muutusi ja täis ideid mis on
Silmapaistvam sõjaväeinsener oli marssal Sebastian Le Prestre de Vauban. Louvois´i ümberkorralduste tulemuseks oli Prantsuse relvajõudude suurenemine. See oli tolleaegses Euroopas suurim. Preisi kujunes suurriigiks eelkõige sõdade tulemusena. Sellepärast oli neil ka nii arenenud armee. Sealse sõjanduse edasiarendajaks oli eelkõige kuningas Friedrich II. Ta juurutas armees range distsipliini, mis tähendas ka ohvitseride piiramatut võimu sõdurite üle, peksukaristusi jne. Samas muudeti sõjavägi rohkem mobiilseks, jalaväe laskekiirus suurenes ja loodi väli-ja ratsasuurükivägi. Prantsuse revolutsiooni ajal ei saanud enam kasutada vanu sõjapidamise põhimõtteid. Põhjuseid oli mitu: esiteks ei saanud enam toetuda kuninglikule sõjaväele, kuna see ei toetanud revolutsiooni. Samuti ei olnud kindlate põhimõtete alusel väljaõpetatud megi kusagilt võtta ning ainuke väljapääs peitus vabatahtlike värbamises. See aga
seetõttu määris vihiku ja käed. Veneaegsetes koolides oli selline kord, et kui hoidsid kirjutusvahendit vales käes, pidid selle kohe paremasse kätte võtma. (Jõgisaar, Bioneer, 2012) Tänapäevased kirjutusvahendid selliseid probleeme ei põhjusta. Mitte kuidagi ei ole enam õigustatud ka vasakukäeliste parema käega kirjutama sundimine. (Jõgisaar, Bioneer, 2015) Varasematest aegadest on teada, et vasakukäelistel lastel seoti vasak käsi selja taha, rakendati peksukaristusi ja sunniti tekste mõttetult ümber kirjutama. See ei mõjunud laste arengule soodustavalt. (Jõgisaar, Bioneer, 2012) Vasakukäeliste ahistamine pärineb ajalooliselt religioonist. Paremat kätt loeti nn "jumala käeks", kuna sellega õnnistati ja löödi risti ette. Vasakut kätt ja kehapoolt seostati kuradiga 7 ning usuti, et kurat ise on vasakukäeline. Vasakukäelisi peeti nõidadeks ja deemoniteks.
annaabi.ee 
