Üks selline on "Ristitants", mida võisid tantsida nii mehed kui ka naised. Risti pandud kepikeste või õlekõrte vahel tantsiti eriliste, keerukas järjestuses hüpetega. Allikas 1 Maagilist algupära võib ka leida imiteerivates tantsudes, milles aimati järele mõnda olukorda, tegevust, looma käitumist või liikumist. Seesugused tantsud olid tihtipeale koomilised. Jäljendavaid elemente on näiteks mardisantide tantsus. Tantsus "Kivikasukas" matkitakse mõisas peksasaanud teomeest. Allikas 1 4 3 AKROBAATILISE PÄRANDI KULG. Loomanimeliste tantsude kohta on ka enim alust arvata, et need võisid algselt omada rituaalset tähendust, mille nad küll 19.sajandiks olid kaotanud ja muutunud naljategemiseks. Sama võib öelda ka mitmesuguseid töid jäljendavate tantsude kohta. Enne lõplikku moestminekut taandusid imiteerivad ja akrobaatilised tantsud tihtipeale laste tantsuvarasse. Seda juhtub rahvaloomingu
Veerandik naistest on täisealisena kogenud füüsilist vägivalda ning rohkem kui üks kümnendik on kannatanud jõu ähvardusel seksuaalse väärkasutamise all. Vaatamata valule, mida väärkohtlemine suhtes põhjustab, teeb see haiget ka emotsionaalselt. Mõned defineerivad koduvägivalda lihtsalt kui füüsilist, seksuaalset ja emotsionaalset naise väärkohtlemist mehe, eksmehe, poiss-sõbra, armukese või elukaaslase poolt. Tegelikkuses koduvägivald, abikaasa väärkohtlemine, peksasaanud naised, perevägivald ja kodused tülid on kõik väljendid, mille abil kirjeldatakse naise väärkohtlemist mehe poolt, kellega ta koos elab või on elanud. Koduvägivalda võib pidada elumustriks. See on muster, kus üks pereliige kasutab vägivalda ja emotsionaalset väärtarvitamist, et saavutada kontroll ning domineerivus teiste pereliikmete üle. Vägivald on üks meetod, mida mees kasutab, et naist oma täieliku kontrolli all hoida. Selle üle
Õppelaager oli ümbritsetud kõrge traataiaga, kui nad hilja sõdurite kodust tulid, pidi neil läbipääsuluba olema. Päevast päeva harjutasid nad nõmmel kompanii lahinguõppust. Nende barakkide kõrval asus suur vene sõjavangide laager. Ehkki see oli okastraatidega piiratud, õnnestus vangidel ikka nende juurde pääseda. Nad käitusid aralt ja kartlikult, nad olid suurekasvulised ja habemetega mehed, nad nägid välja nagu peksasaanud, alandlikud bernhardiinid. Vangid olid näljas, ning käisid prügikastist toitu otsimas. Venelased nägid välja heasüdamlikud. Nad kerjasid omale süüa. Nende seljad ja kuklad olid küürus, põlved kõverdunud ja pea vaatas poolviltu alt üles. Õhtuti läksid nad barakkidesse, et kaubelda. Nad kauplesid kõigega, millega võimalik ja vahetasid kõik, mis neil oli, leiva või söögi vastu. Saapapaari hinnaks oli üks sõdurileib ja väiksem täissuitsuvorst
Peategelane vana talupoeg Pepsiades, võlgades, läheb Sokratese kooli (mõttelasse) (Sokratest seostatakse seal sofistidega, kuigi ta ei ole, ta hõljub õhus). Pepsiades läheb õppima, kuidas saada lahti võlgadest ilma neid ära maksmata. Sofistid kavalpead, kes oskavad igast olukorrast välja vingerdada. Pepsiades pole õppimisvõimeline, saadab poja, kes tuleb targana koju ja peksab isa läbi. Mõte:,,Sofistide tarkusi praktikas rakendades teeme haiget oma lähedastele." Peksasaanud talupoeg paneb kättemaksuks mõttela põlema. ,,Konnad" kirjanduselu. Peategelased Aischylos ja Euripides on surnud ja elavad allmaailmas. Dionysos otsustab nad sealt miskipärast ära tuua, riietub Herakleseks (aind nii on võimalik sinna pääseda). Aischylos ja Euripides hakkavad välja selgitama, kumb neist on parem näitekirjanik, kes on väärt maa peale tagasisaamist. Esimene teos, mis edastab antiikkirjanduse kriitikat. A(vanema põlvkonna esindaja)
Üks selline on "Ristitants", mida võisid tantsida nii mehed kui ka naised. Risti pandud kepikeste või õlekõrte vahel tantsiti eriliste, keerukas järjestuses hüpetega. Maagilist algupära võib leida ka imiteerivates tantsudes, milles aimati järele mõnda olukorda, tegevust, looma käitumist või liikumist. Seesugused tantsud olid tihtipeale koomilised. Jäljendavaid elemente on näiteks mardisantide tantsus. Tantsus "Kivikasukas" matkitakse mõisas peksasaanud teomeest. Paaristantsud Linnade tantsurepertuaari ilmus esimese paaristantsuna 18. sajandi teisel poolel valss, mis oli välja kasvanud austria, tsehhi ja saksa rahvatantsudest. Uus tants sai 19. sajandi jooksul ka Eesti maarahva seas harukordselt populaarseks, kohati isegi ainuvalitsejaks. Võimalik, et Eestis oli juba varem tuntud üks valsi vanematest kujudest labajalavalss, mis erineb päris valsist viisi, rõhutamiste, liikumiste ja kehahoiaku poolest
samuti imelik viis, kuidas see tüdruk talle oma armastusest mõista andis, ja ka see, et tüdruk oli mustlane, ning lõpuks munklummutis. Kõiges selles tundus rohkem nõidust kui armastust olevat. Võib-olla oli tüdruk nõid, vahest koguni kurat ise. Või oli kogu see lugu komöödia, või kui kõnelda tolleaegses keeles, müsteerium, pealegi väga ebameeldiv müsteerium, milles tal tuli kaunis rumalat osa mängida, nimelt peksasaanud ja väljanaerdud kangelast. Kõigest sellest tundis kapten häbi, mille puhul La Fontaine tabavalt ütleb: Täis häbi rebasena, keda kana kinni püüdnud.* Siiski lootis ta, et kogu see lugu laiali ei lähe, ja kui ta kohtusse ei ilmu, siis vaevalt teda seal mainitaksegi, kohtusaalist väljaspool aga ei hakka keegi tema nime nimetama. Ses suhtes ta ei eksinud. Mingisugust «Kohtuteatajat» 327 1 9 2 tol ajal veel polnud ja vaevalt möödus nädal, kus Pariisi arvutuis hukkamispaikades mõnda
Just siis astus Sherburn oma väikese majaesise veranda katusele, kaheraudne püss käes; ta seisis täitsa rahulikult ja vabalt, sõnagi lausumata. Kära vaikis ja inimestelaine taganes. Sherburn ei öelnud ikka sõnagi, ainult seisis ja vaatas alla. Vaikus oli hirmsasti rusuv ja ebamugav. Sherburni pilk libises pikkamisi üle rahvahulga; kui pilk peatus, katsus rahvas iga kord talle näkku vaadata, kuid ei suutnud: kõik langetasid silmad ja tegid näo nagu peksasaanud koerad. Õige varsti hakkas Sherburn nagu naerma; see polnud meeldiv naer, vaid naer, mis tekitab tunde, nagu pureksite liivast leiba. Siis ta ütles aeglaselt ja põlglikult: «Teie mõtlete kah kedagi lintsida! Naljakas. Arvate, teil on julgust meest lintsida! Olete küllalt julged, et tõrvata ja sulgedesse kästa mõnd vaest, sõpradeta, hüljatud naist -- ja arvate siis, et suudate käed mehe külge panna? Ei, mehel pole midagi karta kümne tuhande