Lase materjalil seista umbes 15 minutit. 3. Tõsta materjal ettevaatlikult veest välja ja loputa puhtas vees. Loputus ning pesuvee temperatuur peab olema suhteliselt sama. Vaheta loputusvett. Kuni see jääb puhtakss ja läbipaistvaks. Pane materjal kuivama või aseta peitselahusesse. (allikas 6) Lõnga värvimine Porgandiga Töövahendid: 80g vett 28g riivitud porgandit 2tl soodat vee pehmendamiseks Peitsimiseks CuSO4+H2O FeSO4+H2O Alumiiniumkauss+ 3 anumat, et vesi kolmeks jagada 1,5g villast lõnga Töökäik: 1. Aseta kuum vesi riivitud porganditele, ning lase päev aega seista. 2. Kurna vesi ning pane kaussi 3. Lisa pestud ning kolmeks vihiks jaotatud lõng 4. keeda 30 min. 5. Jaga keedetud vesi kolmeks võrdseks jaoks erinevatesse anumatesse 6. igasse anumasse pane 1 lõngavihk 7
peab pinda enne peitsimist niisutama ning tõusnud kiud maha lihvima. Akrüülpeitsid on kõige uuem peitsid mis põhinevad akrüülvaikudel. Tegu on emulsioonidega, mis jätavad puidu pinnale pigmendi kihi. Akrüülpeits tõstab pinnakiude vesipeitsist vähem ja on pleekimiskindlam. Tiheda lehtpudu peitmiseks peab peitsi umbes 10% lahjendama. Enne peitsimise alustamist on soovitatav peitsida samast puiduliigist proovitükki, et teada saada kas toon on selline nagu vaja. Tasapinna peitsimiseks kanna peits pikikiudu pintsli või tampooniga pinnale, kattes jätkukohad enne kuivamist. Liigne peits korja kangas padjaga kokku ja laota ühtlaselt laiali. Otsapinna peitsimisel tuleks seda enne peitsimist valge sellakiga või krundiga. Spoonitud plaate võid töödelda sama moodi nagu täispuitu. Vana mööbel aga tuleb peitsida piiritus- või lahustipeitsiga. Spoonist paigad kasta peitsi sisse enne liimimist. Treitud detailide kanna peits lapiga või mittekootud poleerpadjaga
liitrit vett. Keedetakse 15-20 minutit, seejärel kurnatakse saadud vedelik värvimisnõusse, milleks on soovitav kasutada emailnõusid (Alumiiniumnõud ei sobi, sest peitsainega koos värvides tekib neis keemiline reaktsioon, mille tõttu värvitoon muutub.) Seejärel keedetakse taimi veel kord 1-2 liitris vees 15-20 minutit ning vedelik kurnatakse eelmise lahuse juurde, milles materjali värvitakse. Värvaine kinnitamiseks - peitsimiseks - kasutatakse maarjajääd (materjali hulgast 4%), vasevitrioli 1%, rauavitrioli 0,5% ja kroomi 1%. Maal on võimalik peitsimiseks kasutada ka loomulikku sipelghapet. Kõige heledamad ja puhtamad värvitoonid saadakse maarjajääga peitsimisel, kraam annab punakad värvitoonid, vasevitrioliga ja rauavitrioliga peitsides saadakse kõige tumedamad ja tuhmimad toonid. Peitsimiseks kasutatakse kolme moodust: eelpeitsimist, koospeitsimist ja järelpeitsimist. Eelpeitsimine
Ravi Kasutatakse seenerakustikku hävitavaid või nende arengut peatavaid preparaate. Paikseks raviks kasutatakse villiliste ja märguvate haiguskollete korral 2% boorhapet, kummeliteed, aniliinvärvide vesilahuseid, pindmiste haavandite korral 35% naftalaanpastat. Kuivadele haiguskolletele määritakse 5% väävel salitsüülhappe salvi või antimükootilisi salve. Küünte haigestumise korral kasutatakse küüneplaadi maha koorimiseks 50% kaaliumjodiidi salvi, peitsimiseks antimükootilisi vedelikke, lakke ja salve. Peanaha haaratuse korral, laialdaste haiguskollete korral kehal ja ulatuslike küünte kahjustuste korral kasutatakse suukaudseid preparaate: azoole, allüülamiine, polüeene jt. preparaate. Oluline on saastunud jalanõude desinfektsioon, jalgade higistamise vähendamine ja igaõhtune jalapesu happeliste seepidega. Levinuimad seenhaiguse tüübid: 1. Jalgade seenhaigus. Kõige levinum seenhaiguse vorm on jalgade seenhaigus
Vesipeitsi puudused: kuivab aeglaselt ning imendub kehvasti õlisesse ja vaigusesse puitu; võib anda laigulise pinna; võib päikese käes kahvatuks pleekida; vesipeitsi mõjul võib okaspuu süü kergesti punduda. Akrüülpeitsid Kõige uuem peitside põlvkond põhineb akrüülvaikudel. Tegu on emulsioonidega, mis jätavad puidu pinnale pigmendikihi. Akrüülpeits tõstab pinnakiude vesipeitsist vähem ning on pleekimiskindlam. Tiheda lehtpuidu peitsimiseks peab peitsi umbes 10% lahjendama. Peitsi pealekandmiseks kasuta kvaliteetset pintslit, mohääriga kaetud värvipatja, mitteabrasiivset poleerimispatja või pehmet riidetükki. Kanna kummikindaid. Katseta võimalikke toonivariante proovitüki peal. Proovitükk peab olema sama siledaks lihvitud kui peitsitav detail kuna karedam pind imab rohkem peitsi ning jääb siledast pinnast tumedam
?? Kõige parem on kui tekivad kiu ja värvaine molekulide vahel tavalised kovalentsed sidemed. Need on tugevad sidemed ja tavaliselt pestes maha ei tule. (Selgitada kovalentse sideme olemust ja doonor-aktseptorsideme olemust). Siin võetakse kasutusele mitmesuguseid metallide ühendeid. Metalli katioon seob ennast tugevasti nii kiu funktsio- naalsete rühmadega kui ka värvainega ja värvaine jääb tugevasti kiu külge. Seda võtet kasutatakse sageli ja nimetatakse seda PEITSIMISEKS. Kolmas suhteliselt tugeva sidumise võimalus on ioonstete sidemete teke. See saab toimuda siis, kui nii värvaine kui ka kiu struktuuris on dissotsieeruvaid või laetud rühmi. Siin tulevad kõne alla valkkiud, kuna nendes on võimalik aminorühmade protoniseerimine +H+ + -NH2 -- -NH3 ja teine võimalus on karboksüülrühmade dissotsieerumine -COOH - -COO- + H+ Ainult ioonsete sidemete mõjul värvaine eriti tugevasti kiu küljes ei püsi. On