ALUSPÕRANDA OMADUSED PINNA RIKKUMATUS EI TOHI OLLA PAINDE- , PINGE VÕI KAHANEMISPRAGUSID TUGEVUS SELLE TUGEVUSE MÄÄRAB PROJEKT KANDVUS PEAB TÄITMA KANDVUSNÕUDEID ALUSPÕRANDA OMADUSED ÜHENDUSED VASTAVALT NÕUETELE IMAMISVÕIME PEAB OLEMA PIISAVALT IMAV VIIMISTLUSKIHI NAKKUMISEKS NIISKUS ALUSPIND PEAB OLEMA KUIV BETOONPÕRANDAD TSEMENDIPIIMA EEMALDAMINE - EEMALDATAKSE MEHAANILISELT (LIHVIMISEGA) ENNE BETOONI LÕPLIKKU KIVISTUMIST - EEMALDATAKSE PEITSIMISEGA KÕIGEPEALT KASTETAKSE PÕRAND MÄRJAKS, SEEJÄREL KASTETAKSE CA 10%-LISE SOOLHAPPELAHUSEGA, LASTAKSE HAPPELAHUSEL TOIMIDA 5 .... 10 MIN JA UHUTAKSE PINDA ROHKE VEEGA HARJATES TUGEVA HARJAGA PÕRANDA NIISKUS BETOON PEAB OLEMA 4-6 NÄDALAT VANA NIISKUS ERINEVATEL PÕRANDATEL : - BETOONPÕRAND 3% - VAHTBETOONPÕRAND 3,5 % - KÜLMASFALTPÕRAND 3,5 % - POORBETOONPÕRAND 3,5 % - PUIT-TSEMENDIMASS 8,0 % - KIPS- JA ANHÜDRIIDPÕRAND 1,0 %
pinda ja üleliigne viimistlusvahend eemaldatakse. "Perioodiline õlitamine jätab loomuliku ja maheda tooni, mis pikendab ka puidu eluiga, sest õli imbub puitu ja moodustab kulumisele ja mustusele väga vastupidava kihi." Vahatamine oli vanasti puitpõrandate peamine hooldusmoodus. Vahatamine kaitseb mustuse ja niiskuse eest ning tagab puidu pika eluea. Vahatatud põrandat on kerge hooldada ja kui vanasti oldi hädas libedusega, siis uuemad poonimisvahad seda probleemi ei tekita. Laudpõranda peitsimisega on võimalik muuta puidu värvitooni, samas säilib pinna loomulik struktuur. "Puidu peitsimine eeldab hoolast lihvimist ja peent lõpplihvimist. Head lõpplihvi on üsna raske saavutada, sest põrandalaudade kvaliteet on ebaühtlane, ning peitsimise tagajärjel tulevad kõik vead selgesti välja. Tavaliselt värvub puit ebaühtlaselt ja jääb laiguliseks. Sellepärast tuleks selline töö jätta asjatundja hooleks.
Amburi artikli "Taimdega värvimine" , mille andis mulle lugemiseks ja kasutamiseks Kuraga Elvi Kihnu Saarelt, kui käisin tema juures õppematerjali kogumas: Riide ja lõnga värvimiseks kasutati juba tuhandeid aastaid tagasi mitmesuguseid taimede ja loomade organismidest saadud värvaineid. Tänapäeval on sünteetilised värvid oma lihtsama käsitlemisviisi tõttu taimedega värvimise välja tõrjunud. Kuna taimedega värvides saadakse pehmemad ja üksteisega sobivad värvitoonid ning peitsimisega on võimalik neid pesu- ja pleekimiskindlaks muuta, värvitakse nendega koduses majapidamises ka tänapäeval. Looduslikke värvaineid saadakse mitmesuguste taimede lehtedest, juurtest, vartest, õitest, viljadest ja koortest. Taimede ja nende osade kogumiseks on parim aeg: lehtedel pungade puhkemisest kuni täiskasvamiseni (mida nooremad lehed, seda tugevam värvitoon saadakse), õitel õitseajal, koortel koore lahtioleku ajal, juurtel ja viljadel sügisel.
annaabi.ee 
