Räni
· Ränidioksiid võib esineda looduses
kristallidena(kvarts), peitkristalsete agregaatidena
(kaltsedon) või hüdraatunud amorfse massina
(opaal), samuti ka klaasina.
· Ränidioksiid on väga vastupidav keemilisele
murenemisele. Seetõttu on liiv , mis koosneb
peamiselt ränidioksiidist, väga levinud sete.
· Ränidioksiidist ehitavad oma koja mitmed
organismid näiteks radiolaarid ja diatomeed ehk
ränivetikad.
Ränikivi
· Peamiselt peitekristalsest kvarstistkoosnev
settekivim
· Peale kvartsi võib sisaldada ka opaali ning
mitmesuguseid lisandeid nagu kaltsiit,
raudoksiid jne. Ränikivi võib olla värvunud
mitmesugustes toonides, näiteks hall, pruun,
must, roheline, punane jne. Värvuse annavad
mitmesugused lisandid.
Leidumine
· Ränikivi leidub maakera pinnal väga laialdaselt:
oletatakse, et ta moodustab 1/3 maakera
koorest. Ta on liiva tähtsaim osa ja seepärast
leidub teda rohkesti mererannas
annaabi.ee 
