Eesti pulma kombed
Pärnu kandis öeldi, et
noore kuu neljapäeval käi kosjas, vana kuu reedel puhasta kerist !
Kosja sõitis peigmees koos isamehega. Nimetusi on isamehel olnud mitmeid: raudkäsi,
käpamees, kosjaisa, käemees, kõrvatsimees, saajavana, ninamees jm. Isameheks saamisel oli
kaks kindlat tingimust: pidi olema naisemees ja hea jutumees. Kosjasõiduks valmistuti
hoolikalt. Kosja sõideti vanasti ratsa, hiljem kasutati selleks rohkem suvel vankreid ja talvel
saane. Sageli kasvatati talu, kus oli peigmeheikka jõudvaid poegi nn kosjatäkk. Kosjatäkk pidi
olema valge, kuid seda ei olnud muidugi alati võtta. Must hobune see aga olla ei tohtinud,
tähendas halba õnne. Sõitma pidi kosja igal juhul, isegi siis, kui pruut kõrvaltalus aia taga
elas. Kosjade õnnestumiseks olnud soodne udune ilm. Saanile riputati kuljused ja kellad
külge, sest kosjasõitu pidi kaugele kuulda olema.
Pärast kosjade vastuvõtmist pakuti süüa. Kosilastele anti leiba, liha ja piima, kindlasti ka
keedetud kanamune
annaabi.ee 
