Pei mõiste | Sõnu seletav sõnastik

0

Peipsi elustik on väga liigirohke: suurtaimi on 66 liiki, vetikaid üle 900 taksoni, zooplanktereid vähemalt 160 taksonit, soo- ja veelinde üle 100 liigi (sealhulgas pesitsejais ligi 40). Rohke planktoni ja põhjaloomastiku tõttu on järv kalarohke (keskmine saagikus umbes 30 kg/ha): aasta- toodang 104000 ts kala, Eesti kalurid püüavad sellest ainult 2/5 (95% Eesti siseveekogude kalatoodangust). Kalaliike on 37; põhilised tööstus- kalad on peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas ja peipsi siig.

Veestik - Peipsi järv

0

Peipsi on Euroopas pindalalt neljas järv ja Eestis suurim, kuigi on piirijärvena jagatud Venemaaga. Peipsi järve pindala on 2611 km2. Asub Ida-Euroopa lauskmaal (Hein, 2008). Peipsi järve kogumaht on 25 km3 ning vesi vahetub täielikult iga kahe aasta tagant (Peipsi veemajandusprogramm). Peipsi järve keskmine sügavus on 7,1 meetrit ja suurim sügavus 15,3 meetrit. Need arvud vahetuvad palju, sest veetase on väga muutlik.

Avalik keskkonnahüvis Peipsi järv

0

Peipsi kala - püügist saavad Eestis tulu "Peipsi Kaluri" järglased – aktsiaseltsid "Kallaste Kalur", "Latikas" ja "Peipsi Selts" ning aktsiaselts "Peipsi Laine". Tähtsamad paadisadamad on Alajõe, Lohusuu, Kallaste, Kolkja, Varnja, Piirisaare, Meerapalu ja Mehikoorma, suurim kalatööstusettevõte on aktsiaseltsi "Peipus Fish" Kallaste kalatehas.

Nimetu

0

Peipsi on Euroopa kalarikkaimaid järvi, 1996–2000 püüti Peipsi Eesti osast umbes 2702 t, 2010. aastal 2439,3 t kala (sh ahvenat 1200,9, koha 505,7 ja latikat 425,1 t). Püsivaid kalaliike on 34, tähtsad töönduskalad on olnud peipsi tint, rääbis, peipsi siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts.

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

0

Peigmehe perekond on nõustunud. Tilak kätkeb endas pruudi perekonna külaskäiku peiu perele, et kihlust ametlikuks teha. Peigmehe perekond korraldab selleks puhuks suure peo. Byaha Haath tseremoonia tähistab pruudi ja peigmehe meele, hinge ja keha puhastamist, valmistades neid ette pulmadeks.

India kultuur

0

Peipsi on väga tähtis lindude rändteena, eriti sügisrände ajal, mil siin võib näha suurte parvedena laululuiki, palju turrvarte, rabakanu, mitmesuguseid parte jne. Peipsil on nähtud isegi kormorone, mastkael-pütti, punakaellaglet, punavarti, meritülli jt. haruldasi linde.

Peipsi järv - Eesti koosluse kirjeldus

0

Peied - suurte loomade puhul, et loom andestaks küttijale, lepitamine 5. Petmine- püss läks kogemata lahti, püssi tegid lätlased, kuuli tegid mustlased, riided pandi tagurpidi selga, 6. Võimalus pääseda- jänest kunagi pesast ei lastud, pidi andma võimaluse pääseda.

Eesti vana usk konspekt

0

Peiling - bearing Peilingut võtma- to take bearing Peilingut võtma- to take bearing Pidev hoovus- current Pinnas- ground Põhi- bottom Pidev hoovus- current Pöörama laeva ninaga tuule suunas- Pidev hoovus- current to bring the ship`s head up into the wind Pinnas- ground

Inglise keel- Lesson 3 Anchoring

0

Peipsi järvest on seni leitud 122 liiki suurtaimi, üle tuhande liigi väikseid vetikaid, ligi 300 liiki planktoniloomi, üle 400 liigi palja silmaga nähtavaid põhjaloomi ja 34 liiki kalu ning sõõrsuid. Järve rannikul võib kohata 9 liiki kahepaikseid ja 6 liiki roomajaid.

Peipsi järve elustik (referaat)

0

Peipsi - äärse madaliku pikaajaline olemine veekogu põhjaks on kaasa toonud pinnase vaesumise ja halva veeläbilaskvuse, sellest põhjustatult on mullad väheviljakad ja kannatavad enamasti liigniiskuse all. Järvselja looduskaitseala

Peipsi madalik

0

Peipsiäärne on siiani paljuski avastamata, kuid pakub häid võimalusi neile, kes huvituvad puhtast loodusest, jahist ning suvisest ja talvisest kalapüügist! Eestimaal piirneb Peipsi järvega 3 maakonda: Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Tartumaa.

Nimetu

0

Peipsi elustik on väga liigirohke: suurtaimi on 66 liiki, vetikaid üle 900 taksoni, zooplanktereid vähemalt 160 taksonit, soo- ja veelinde üle 100 liigi (sealhulgas pesitsejais ligi 40). Rohke planktoni ja põhjaloomastiku tõttu on järv

Peipsi järve koosluse esitlus

0

Peipsist on leitud kokku 57 ripsloomataksonit. Järve eri osade vahel jagunevad nad järgmiselt: Suurjärvest 34, Lämmijärvest 47 ja Pihkva järvest 23. Vibur- ja ripsloomad võivad veekogudes edukalt piirata bakterite juurdekasvu.

Peipsi järve elustik (referaat)

0

Peipsi - äärse piirkonna üheks valuküsimuseks on ebaseaduslik kalapüük, mis on olnud õiguskaitseorganite huviorbiidis ning põhjustanud ka pahameelt kalandusettevõtjatele, kes oma sissetulekud ausalt teenivad.

Kalapüügiseadus

0

Peiete funktsioon on hinge abistamine ja tema valu leevendamine (Александров 1999: 524-526). Peale sugulaste, sõprade ja tuttavate kutsuti peietele vaeseid ja vigaseid, neile anti ka surnu riided ja muud esemed.

Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel

0

Peibutus - või varitsus- või hiilimisjahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud hagijaga, ning arvukuse reguleerimise eesmärgil jahti kajakalistele kastlõksu või varesemõrraga 20. augustist 31. oktoobrini.

Eksami kordamisküsimused

0

Peipsi - Pihvka järve suubub üle 200 jõe ja oja. Maakoore vajumise tõttu Kagu-Eestis valgub Peipsi vesi pikkamisi lõunasse, uputades jõesuudmeid nind moodustades kitsaid ja pikki orglahtesid.

Siseveed, mullad

0

Peipsi põhjarannik on liivane, kena loodusega ilus piirkond ning kõrgelt hinnatud puhkeala, kus vanadel rannaluidetel kasvab männimets ja järve ääres on maaliline liivarand, mille pikkus on umbes 40 km.

Peipsi järv

0

Peipsi kalakoosluses on toimunud oluline nihe puhta- ja külmaveelistelt kaladelt (tint, rääbis, siig, luts) koha ja latika domineerimise suunas, kes eelistavad kõrge toitelisusega, sooja ja sogast vett.

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

0

Peipsi on väga tähtis lindude rändeteena, eriti sügisrände ajal, mil võib näha suurte parvedena laululuiki, palju tuttvarte, rabahanesid, suur-laukhanesid, mitmesuguseid parte.

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

0

Peibutuspart - situatsioon, kus täidesaatva ja seadusandliku võimu sees eksisteerib parteide ja nende "tagatubade" niidistik, mille kaudu toimub riigis tegelik otsustamine ja juhtimine

Demokraatia, erakonnad, valimine

0

Peipsi suurus on eelduseks siinse loomastiku, taimestiku ning muude liigiliste mitmekesisusele. KASUTATUD KIRJANDUS Järvekülg, A. 1994. Eesti jõgede ja järvede seisund ning kaitse.

Peipsi järve elustik (referaat)

0

Peibutuspart - inimene, kes kandideerib valitu nimekirjas, aga valituks osutades loobub oma kohast. Poliitbroiler- noorpoliitik, kes on teinud ainult erakonnasisest karjääri.

Valimissüsteemid

0

Peigmehe vanemad on aga arvamusel , et pulmadele pole vaja raisata elagu niisama koos, ja pealegi on nad arvamusel, et täiskasvanud inimene peab endaga ise hakkama saama.

Pulmade korraldamine

0

Peigmehe ema - isa ning isamees said ka kõige enam veimeid, mis olid vööga punti seotud. Kuna üldiselt oli veimevakk veimi täis, siis jagus neid ka kõigile.

Eesti pulmatraditsioonid

0

Peiedele on Imbi ja Ärni tulnud suurte kottidega, et jôuaksid toitu koju kanda, aidamees pole aga eelmisest päevast saadik söönud, sest ootas peielauda.

"Rehepapp" Andrus Kivirähk - kokkuvõte

0

Peibutis – huvi tekkimine – mäluandmetega seostamine – ostumotivatsioon või selle puudumine (kustumine) – ostmine või ostust loobumine.

Reklaamipsühholoogia

0

Peipsi järv on Euroopas suuruselt viies järv, mille pindala on 2611 km 2. Järve suurim pikkus on 72 kilomeetrit ja suurim laius on 50 kilomeetrit.

Eesti järved

0

Peipsi - Võrtsjärves (12,1%) ja suhteliselt väike Liivi lahe vesikonnas (4,8%). Hiiumaa ja Saaremaa jõgedes üldlämmastikureostus puudub.

Eesti jõed ja nendega seotud probleemi kirjeldamine ning selgitamine

0

Peibutus - , varitsus-, hiilimis- ja ajujahina jahikoertega (v.a. hagijatega) lehmadele 1.okt- 30.nov, vasikatele ja pullidele 31.jaanuarini.

Eksami kordamisküsimused

0

Peipsi - äärse madaliku moodustavad Lämmijärve ja Pihkva järve äärsed madalad alad, mille kõrgus on kuni 40 m üle merepinna.

Peipsi madalik

0

Peipsi järv on suuruselt neljas Euroopas. Inimtegevus hõlmab kolmandiku Eestimaast, viiendik pindalast on soode all ja poole katab mets.

Inimene vajab loodust

0

Peidetud viirusnakkus e. latentsne- nakkus on võimeline päras kiiret paljunemist sisenema organismi teatud rakkudesse ja säilima nendes kaua.

Viirused - spikker

0

Peidikmälu on oma olemuselt väikesemahuline mäluüksus, kuhu on salvestatud protsessori poolt enimkasutatavad andmed põhimälust.

IAF0041 Arvutid I - eksamikonspekt

0

Peinotsönoos e. vaegkooslus – äärmuslikes toitetingimusis kujunev liigivaene, kuid hästi kohastunud liikidega kooslus (nt. raba).

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

0

Peielauas on surnule tühi koht Matuseriided Matuseriided on varem kas kindlaks tehtud või juba valmis pandud: setu 80%, Võru

Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse

0

Peipsi on olnud vähemalt 1000 aastat looduslikuks piiriks Eesti ja Venemaa vahel, ammu enne nende riikide vormilist teket.

Peipsi järve elustik (referaat)

0

Peipsi kaladest on vaid kümmekonnal töönduslik või rekreatiivne tähtsus. Turul nõutuimad kalad on tänapäeval koha ja ahven.

Peipsi järve elustik (referaat)

0

Peipsi järv on ajapikku saanud suvitajate lemmikpaigaks. Soe vesi, kuum liiv ja kõrvetav päike meelitavad turiste ligi.

Virumaa võlu ja rikkus

0

Peipsil on näidanud, et järve ökosüsteem on ebastabiilne ja selle edasist suundumust on keeruline prognoosida.

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

0

Peibutuspart – poliitikasse kaasatud isikuga, kelle populaarsus võimaldab erakonnal saada suuremat toetajate hulka.

Ühiskonnaõpetuse gümnaasiumi konspekt

0

Pei – polüetüleenimiin – pakib DNA kokku ja interakteerub membraaniga ja difundeerub läbi membraani.

Rakubioloogia arvestuse kordamisküsimuste vastused

0

Peibutuspart - poliitik, kes kandideerib valmistel nimekirja eesotsas, kuid valituks osutumisel loobub oma kohast.

Demokraatia, erakonnad

0

Peigmehe käsi on peal. Samal ajal võib pruut püüda peigmehe jala peale astuda, et perenaise sõna majas maksaks.

Kodukultuur peretraditsioonid

0

Peipsi kalafauna on liigirikas. Tänapäeval elab Peipsis ja temasse suubuvate jõgede-ojade alamjooksul 37 kalaliiki.

Peipsi järve elustik (referaat)

0

Peipsi - äärsetes ja Setumaa külades kestsid pühad kolm päeva: käidi sugulastel külas ja pidutseti.

Rahvakalender - referaat

0

Peipsis on 35 saart kogupindalaga 29 km2. Suurimad neist on Kolpino, Piirissaar ja Kamenko (Hein, 2008).

Avalik keskkonnahüvis Peipsi järv

0

Peinliches halsgerichtsordnung – URL: http://www.peter- hug.ch/lexikon/peinlhalsgerichtsordnung/12_0806?Typ=PDF (30.11.2013)

Constitutio Criminalis Carolina 1532 analüüs

0

Peigmehel on võimalus riietuda frakki, sakoülikonda, smokingusse, tumedasse või heledasse ülikonda.

Eesti pulmatraditsioonid

0

Peipsi kaldal on säilinud vene vanausuliste kogukond, kes järgib omapäraseid traditsioone ja elukombeid.

Nimetu

0

Peipsi rannajoonest on 175km (üle 1/3) Eestis, 2km Leningradi oblastis ja üle- jäänud 343km Pihkva oblastis.

Nimetu

0

Peipsi - äärne puhkekoht LIIDIA pakub meeldivat puhkust looduskaunis kohas Rannapungerja jõel.

Ida-Virumaa

0

Peipsi - äärsetel madalikel ning Pandivere kõrgustikku ümbritsevatel madalamatel aladel.

Mullastikukaardi analüüs

0

Peipsi karakterliik on Aulacoseira islandica, suhteliselt suurte mõõtmetega jahedalembene niitvetikas.

Peipsi järve elustik (referaat)

0

Peipsi on Laadoga, Äänisjärve,Vänemi ja Suur- Saima järel suuruselt 5 järv Euroopas.

Eesti looduskeskkond

0

Peipsi järvel on GPS jälgimise vahendusel jälgida kõiki mutnikupüügi võimekusega laevu.

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

0

Peibutis - > huvi tekkimine -> seostamine mäluandmetega -> ostumotivatsioon või selle

Talis Bachmann "Reklaamipsühholoogia"

0

Peipsi järv on küllaltki sarnane Võrtsjärvega, paljud liigid on mõlemas järves samad.

Peipsi järve elustik (referaat)

0

Peipsi järv on Euroopas suuruselt neljas järv ning Eestis suurim koosnedes kolmest osast.

Peipsi järve elustik (referaat)

0

Peipsi suurus on eelduseks siinse loomastiku liigilisele mitmekesisusele ja jaotumisele.

Peipsi järve elustik (referaat)

0

Peipsi järv on liikunud veidi lõuna poole, sest põhjakallas on kiiremini tõusnud.

Euroopa muinaskultuurid KONSPEKT

0

Peipsi - Pihkva – Suuruselt neljas Euroopas, asub Eestimaa ja Venemaa piiril

Euroopa jõed ja järved

0

Peipsis on määratud üle tuhande vetikataksoni, neist pooled on ränivetikad.

Peipsi järve elustik (referaat)

0

Peipsi on üks paremaid kalajärvi terves Euroopas, kus esineb 37 liiki kalu.

Kauksi puhkusepiirkond

0

Peibutus - , varitsus-, hiilimis- ja ajujaht ning jaht kõikide jahikoertega.

Eksami kordamisküsimused

0

Peibutushinnad – madal hind meelitab ostjat kauplusesse ostma ka kallimaid kaupu;

TURUNDUSE ALUSED

0

Peigmehe - ning pruudipoolsed kaasitajad püüdsid üksteist üle trumbata.

Kus ja kuidas lauldi rahvalaulu

0

Peipsi valgala on valdavalt kergelt lainjas jääpaisjäve- või moreentasandik.

Eesti loodusgeograafia konspekt

0

Peigmees on ostnud katkise põlle ja ta kutsub pulmalisi põlle lappima.

Pulmad

0

Peipsi järv on Eesti suurim järv, pakkudes elupaika paljudele olenditele.

Avalik keskkonnahüvis Peipsi järv

0

Peipsi - äärsetes ja Setumaa külades kestsid pühad kolm päeva.

Mihklipäev

0

Peidus on femme fatale, kes on igahetk nõus valmis alistama mehe.

Sajandivahetuse kunst. Sümbolism, juugend.

0

Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt ja tekitatud madalasse lohku.

Avalik keskkonnahüvis Peipsi järv

0

Peipsi planktonis on rohkesti eutroofsetele veekogudele omaseid liike.

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

0

Peipsi ice - dammed lake (phase PeIII); e) Lake Small Peipsi.

Eesti Geoloogia konspekt piltidena

0

Peipsi järv on kujutatud väiksemana kui seda on Pihkva järv.

Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused

0

Peipsi tindile on meelepärane aeglaselt voolav või seisev vesi.

EESTI MAGEVEEKALAD

0

Peipsi on Lämmijärve kaudu ühenduses Pihkva järvega.

Eesti järved

0

Peigmehele on pulmatraditsioonis kingituseks ehitud pruut.

Eesti pulmatraditsioonid

0

Peielauad – teenindamine ka väljaspool kohviku ruume.

TÖÖKORRALDUSE PRAKTIKA aruanne

0

Peidus neis on surmapiin ning kahes veel on nõgesemahl.

Imeline unenägu

0

Peipsi on üks paremaid kalajärvi terves Euroopas.

Peipsi Järv Referaat

0

Peipsi on lisaks kalastikukele ka linnurikas järv.

Kauksi puhkusepiirkond

0

Peibutusjaht – hääle tegemine või kuju ülespanek.

Ulukibioloogia konspekt

0

Peipsi on põhjaloomastiku poolest rikas veekogu.

Peipsi järve elustik (referaat)

0

Peidukohta ehk vabrikusse, kus Taavi varem töötas.

Ristideta hauad

0

Peipsi on rändeteel oluline paik väikeluigele.

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

0

Peipsi - äärsed külad Valge-sinisetriibuline

Eesti keele reeglid

0

Peibutusjaht – loom hiilib ise jahimehele ligi.

Eksami kordamisküsimused

0

Peipsi järves on täheldatud 115 liiki suurtaimi.

Eesti järved

0

Peipsil on Eesti riigis väga tähtis koht.

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

0

Peipsi järv on Euroopas suuruselt viies järv.

Eesti järved

0

Peipsi on Euroopa suurim piiriveekogu.

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

0

Peipsi on ka üsna linnurikas järv.

Peipsi Järv Referaat

0

Peipsi on üks kalarikkamaid järvi.

Siseveed, mullad

0

Peipsi põhjaloomastikus on seni teada ligi 500 liiki.

Peipsi järve elustik (referaat)

0

Peipsipõhjarannikul vene – ja vadjapäraseid jooni

Kultuurilugu kt küsimused ja vastused

0

Peidus pool - Kiisukesed ja peremehed.

Prostitutsioon Eestis

0

Peipsi kaladest on kaitse all kuus liiki.

Peipsi järve elustik (referaat)

-1

Peipsi järv on Euroopas pindalalt neljas järv (3555 km²) ja Eestis suurim, olles piiriveekogu Venemaaga. Kauksi piirkonnas suubub järve Kauksi oja ja Rannapungerja järv, väljavool toimub Narva jõe kaudu.

Kauksi puhkusepiirkond