’ Sünteetilised tensiidid on: (nafta baasil saadud) - mitteionogeensed e. nonioonilised tensiidid–geelides ülekaalus–ei tekita palju vahtu, pesevad ka karedas vees. - amfoteersed–neil on nii anioonsed kui katioonsed omadused - katioonaktiivsed–ei oma pesevat toimet, kasutatakse vaid pehmendajates, eriti halvasti laguneb looduses. Eemaldavad elektri, väldivad materjali värvi muutust. 2. Vee pehmendajad–vee pehmendamiseks ja katlakivi eemaldamiseks. Kõige tuntumateks vee pehmendajateks on fosfaadid ja tseoliidid. Karedas vees kuluks osa pesevast ainest vee kareduse sooladega reageerimiseks ja pesev toime nõrgeneks. 1 Vee kareduse all mõistetakse vees lahustunud Ca ja Mg ioonide hulka (kaltsiumi ja magneesiumi soolad–sõltub vee päritolust), mida mõõdetakse kareduskraadides. Maailmas on kasutusel mitmed süsteemid. Meil ja Soomes kasutatakse Saksa kareduskraadi
tegevuse aeglustamine ning levituse parandamine. Paksendajana kohtab kõige sagedamini polükrülaate, ksantaankummi, tselluloosikumme, guarkummi, magneesium-alumiinium silikaate, karbomeere ja bentoniite. Nende liigne koostisesse lisamine muudab toote kleepuvaks. 3.2.7 Pehmendaja Pehmendajatel on mitmeid erinevaid funktsioone, näiteks annavad nad nahale siledust ja libedust ning aitavad lahustada hooldavaid aktiivaineid. Pehmendajateks võivad olla estrid, rasvalkoholid, süsivesinikud või silikoonid. Neid kombineeritakse tihti, et saavutada turul nõutud ainulaadset tunnet nahal. Pehmendajate valikul tuleb hoolikalt kontrollida, et nad tootesse ka sobiksid. 3.2.8 ,,Whiffle dust"ehk ,,Mummy Dust" Nii nimetatakse toimeained, millel usutakse olevat mingi positiivne mõju, aga see pole teaduslikult tõestatud. Siin nimekirjas on pea piiramatu nimekiri koostisaineid, mille hulgast
annaabi.ee 
