aneteesiateenistus, intensiivravi 13.Triaaž tähendab: *Haigete sorteerimine 14.Isheemilise insuldi puhul on oluline trombolüüsi alustamine sümptomite tekkimisest kuni 4.5 tunni jooksul. 15.Subduraalne hematoom tekib : *Kõvakelme ja ämblikvõrkkesta vahele 16.Insuldi põhitüübid: isheemiline ja hemorraagiline insult. 17.Ägedat neerupuudulikkust (ÄNP) võib klassifitseerida:prerenaalsed, renaalsed, postrenaalsed 18.Subarahnoidaalne (SAH) hematoom tekib: 19.*Pehmekelme ja ämblikvõrkkesta vahele 20.Prerenaalse neerupuudulikkuse põhjuseks võivad olla:vähenenud südame minutimaht, vasodilatatsioon,hüpovoleemia 21.Ägedale seedetrakti verejooksule võib viidata: *Musta värvi väljaheide ning kahvatu ja niiske nahk 22.Nimeta peamised mürkide organismi sattumise teed:söömine, joomine, naha kaudu, sissehingamine, lokaalselt 23.Leia antidoodid: PARATSETAMOOL ETANOOL HEROIIN ACC
3. fetaalkuu lõpuks on lootel inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas on väikeaju ja ajusild ja moodustub lateraalvagu ehk külgsild, mis eraldab suuraju oimusagarast. Kui võrrelda loote aju täiskasvanu omaga, siis loote ajul puuduvad iseloomulikud vaod suur- ja väikeajul ja seljaaju ulatus õndraluuni (1-2 nimmelülini). 6.fetaalkuu lõpuks on lootel normaalsed ajustruktuurid (käärud, vaod), subarahnoidaalõõs obliteerub ehk tekib suletud ruum pehmekelme ja ämblikvõrkkelme vahel. Pärast 6. fetaalkuud toimub müeliniseerumine, sünapsite areng ja jätkete kasv. Arenguhäire põhjused võivad olla järgmised: geneetilised : 21 kromosoomi trisoomia downi tõbi; nakkushaigused: tuberkuloos, süüfilis, algloomad (nt. toksoplasmoos), viirusinfektsioonid (HIV); fütotoksilised ained: ravimid, narkootilised ained, alkohol, suitsetamine. Anentsefaalia - suuraju arenematus, neuraaltoru häire 4.fetaalnädalal.
ajuvatsakeste süsteem. 3.fetaalkuu lõpuks inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas väikeaju ja ajusild, moodustub lateraalvagu e külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast. Erinevs täiskasvanust – puuduvad iseloomulikud vaod suurajul ja väikeajul, seljaaju ulatub õndraluuni (tk-l 1.- 2.nimmelülini). 6.fetaalkuu lõpuks normaalsed ajustruktuurid, subarahnoidõõs oblitereerub-tekib suletud ruum pehmekelme ja ämblikvõrkkelme vahel, olemas kõik närvirakud ja gliiarakud. Edasine kasv: sünapsite areng, müeliniseerumine, jätkete e dendriitide kasv. Düsontogenees (arenguhäire) põhjused: •Geneetilised tegurid –näit. 21. kromosoomi trisoomia (Downitõbi) •Loote nakkus –süüfilis –tuberkuloos –algloomad (toksoplasmoos)
3. fetaalkuu lõpuks on lootel inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas on väikeaju ja ajusild ja moodustub lateraalvagu ehk külgsild, mis eraldab suuraju oimusagarast. Kui võrrelda loote aju täiskasvanu omaga, siis loote ajul puuduvad iseloomulikud vaod suur- ja väikeajul ja seljaaju ulatus õndraluuni (1-2 nimmelülini). 6.fetaalkuu lõpuks on lootel normaalsed ajustruktuurid (käärud, vaod), subarahnoidaalõõs obliteerub ehk tekib suletud ruum pehmekelme ja ämblikvõrkkelme vahel. Pärast 6. fetaalkuud toimub müeliniseerumine, sünapsite areng ja jätkete kasv. Närvisüsteemi ehitus ja anatoomiline jaotus: kesk-ja perifeerne NS, nende osad. Somaatiline närvisüsteem jaguneb tsentraalseks e kesknärvisüsteemiks (peaaju ja seljaaju) ja perifeerseks NS-ks (peaajunärvid e kraniaalnärvid (12 paari) ja seljaajunärvid e spinaalnärvid (31 paari)). Perifeerne närvisüsteem on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja KNS vahel.
Kuigi aju ise valu ei tunne, võivad koljusisesed muutused, näiteks rõhu suurenemine kasvaja tagajärjel või ka ajuverejooksu tõttu, erinevate struktuuride kaudu endast ajule valuna märku anda. Veel üks valu tekkepõhjusi on koljusiseste või -väliste veresoonte laienemine või kontraktsioon, kus peavalu tekitavad veresoonte seintes olevad retseptorid. Sel juhul on valu sageli ühepoolne ja pulseeriv, näiteks võib tuua tüüpilise migreeni. Edasi võib tugeva peavalu põhjustada aju pehmekelme ärritus kas siis põletikuliste protsesside või seal tekkinud verejooksu tõttu. Üks sellega kaasnevatest tüüpilistest nähtustest on reflektoorne kuklapiirkonna lihaste pingestatus. Kõige viimasena, kuid samuti mitte harva, võivad peavalu tekitada ka hammaste, lõualuu, ninakõrvalurke, kuulmekäikude või silmade, nina ka koljupiirkonnas esinevate perifeersete närvide häired (ajunärvide kohta vt peatükki „Anatoomia ja füsioloogia alused“).
annaabi.ee 
