materjaliga. Katus meenutab draakoni soomuseid ja rõdupiirded meenutavad maske. Katust ehivad savi- ja klaasikildudest mosaiigid. Samas praegune kultuuriministeerium on sümmeetrilise lahendusega. Peafassaadi kesktelge rõhutab suurejooneline, läbi kahe korruse kõrguv kaarava ning suur paraadtrepp, pikad ja kitsad vertikaalärklid ning kaarjas viil. Vertikaalset rütmi tasakaalustavad ärklid, akendevahelised liseenid ja ornamendiribad. Sujuvajooneline katus ja kumerad nurgad pehmejooneline. 2. Kunstihoone, Tallinn Arhitektid olid Anton Soans ja Edgar Kuusik. Avati 1934.aastal. Arvan, et tegemist on konstruktivismiga - muudab välisseinad liikuvaks ja paindlikuks, muudab aknaavade kuju ja annab fassaadile ärklite ja rõdudega plastilisust. Konstruktivism lõi uusi võimalusi ruumide maksimaalseks valgustamiseks horisontaalsete aknaridadega- suurte klaasipindadega fassaad Kunstihoonel. 3. Pärnu rannahoone A. Soans ja O. Siinmaa 1937
Alates 8.sajandist hakati sulatama temeravärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilise sideainega. Aluseks oli tavaliselt kokkuliimitud laudadest tahvel, sellest tuleb mõiste tahvelmaal. Kõige levinuim aine oli Maarja Jeesus-lapsega. Ikoonide ruumikujutus erinev järsult antiikaegsest ja veel enam uusaegsest kunstist nt ümberpööratud perspektiivi poolest. Riietusel kujutatakse rikkalikult voltre, sõltumata kehast nende all. Pehmejooneline nägu ja käed on kontrastis muu kehaga. Ikoonidel oli omapärane sära ja graatsia ja salapärasus. Ikoonid asusid ka seintel, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast. Seda seina nim ikonostaasiks. Tarbekunst oli väga rikkalik. Eelistati kalleid materjale ja keerulisi tehnikaid. Ümarplastika puudus, kuid on säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe. Suur mõju vanavene kunstile. 17.Vana-Vene arhitektuur. Vana vene kunst hakkas kujunema 9.-10
annaabi.ee 
