betooni tihedusest Graafik 4. Kivistunud betooni survetugevuse sõltuvus segu koostisest, liiva peenusest ja kivistunud betooni tihedusest 1.8. Järeldus Kuna tegemist on karjääri liivaga, ei saa liiva sõelkõver vastata standardis EN 196-1 esitatud nõuetele. Liivade tihedused jäid vahemikku 2000-2300kg/m3 ( keskmine tihedus peenliival 0-0,8mm 2140 kg/m3 ja jämeliiva 2177 kg/m3). Peen liiva(0-0,08mm) peenusmooduliks kirjanduse andmetel on 0,6-2,1 ning jämeliiva (0,63-2,0mm) peenusmooduliks 2,4 4,0 mm. Peenliiva peenusmoodul antud katses on 2,2 mis näitab et peenliivas võis olla natuke jämedamat täitematerjali. Jämeliiva peenusmooduliks antud katses on 3,07, mis mahtus kirjanduses esitatud vahemikku. Liiva terastikulise koostise graafikult 1 on näha, et liiv fraktsiooniga 0,63-2,0mm puhul
Liiv on betoonis kasutamiseks kõlblik, kui lahus pole tumedam etaloni värvusest, seega on esimese katse puhul kasutav liiv kõlblik betoonis kasutamiseks. 2. katse puhul kasutatud liiv, mis on huumuserohke, pole kõlblik betoonis kasutamiseks. 9. Hinnang liivale Meie poolt katsetatud liiv on ehituseks kõlblik, sest liiva terastikuline koostis vastas RT 33- 10386 viimistluskrohvi valmistamise nõuetele. Joonis selle kohta on toodud lisas 1. Peenusmooduliks tuli 2,89, mis jääb vahemikku 4 - 2,4, järelikult oli tegu jämeda liivaga. Ehitusliiva peensusmooduliks loetakse >1,3, järelikult oli tegu kasutamiskõlbliku ehitusliivaga. Ka liivas polnud ekslikult huumust, mis ei lubaks kasutada liiva betoonis. Seega tegu on ehituskõlbuliku jämeliivaga. 10.Järeldus Puistetiheduseks nimetatakse liiva ja teiste sõmermaterjalide tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jäävad tühikud
5.4 Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Plaatjate ja nõeljate terade mass on 36,8g, mis teeb katseproovi massist 498,6g-st 7,38%. 5.5 Tugevusmargi määramine 50,8 D p= ∙ 100 =15,12% 336 Kontrollsõela läbinud killustiku mass – 50,8g Silindrisse puistatud killustiku mass – 336g 6. Järeldus 3 Killustiku puistetiheduseks saadi 1244 kg/ m . Killustiku tera tihedus saadi 2650 kg/ m3 . Peenusmooduliks saadi 5,2, mis jääb tavalise killustiku peenusmooduli väärtusele alla(6,5-8,5). Killustiku muljumiskindluseks saadi 15,1%, mis tähendab, et killustiku mark on 800. Plaatjate ja nõeljate terade hulk 7,40% jäi lubatavasse piiri, milleks raskebetooni puhul on maksimaalselt 35%. Veeimavuseks saadi 21,9%, mis on tunduvalt suurem, kui tegelik peaks olema. Veeimavus peaks jääma 3 % juurde. Graafiku järgi võib
Kirjanduses on öeldud, et puistetihedus peaks olema 1600 kg/m2 (1). Meie saadud tulemus jäi umbes sinna kanti. Liiva tühiklikkuseks saime 40%, kusjuures soovitatav tühiklikkus on 40-42% (1). Kuna tühiklikkus, mis tuli soovituslikku vahemikku, arvutatakse puistetiheduse ja näivtiheduse kaudu, võib järeldada et nii puistetihedus kui ka näivtihedus on mõlemas soovituslikkus piirkonnas. Kruusaterade hulgaks 8mm sõelal jäi 0,245% ning sõelal avaga 4mm 2,065% . Peenusmooduliks tuli 2,60 Seega on tegemist jämeda liivaga. (Jäme liiv, kui peenusmoodul üle 2,5 [1] ) Kõige rohkem oli liivas terasid suurusega 0,5 mm. Samuti oli korras huumusesisaldus liivas, värvus oli etalonist heledam, seega võib seda liiva kasutada betoonis. Selgus ka, et meie katsetatud liiva võib kasutada viimistluskrohvi valmistamiseks. Kasutatud materjalid: 1) Otsman R. Ehitusmaterjalid, 1976
kg/m3 puistetihedusega liiva. Liiva terade keskmiseks tiheduseks saime 2525,3 kg/m3 ning liiva niiskussisalduseks 18,5 %. Liiva tühiklikkuseks saadi 49,9%. Betooni täitematerjalina kasutatakse liiva, mille tühiklikkus on umbes 40%. Sellest ja puistetihedusest võime juba järeldada, et seda liiva väga ei sobi kasutada betooni täitematerjalina. Kruusaterade hulgaks 8 mm sõelal jäi 0,28% ning 4 mm sõelal 0,74%. Peenusmooduliks tuli 2,7. Selle järgi saame oletada, et tegu on jämeliivaga. Sõelkõver jäi Soome krohvimistööde juhendmaterjalis RT 33-10386 antud ülemise ja alumise piiri vahele. 9 7. KÜSIMUSED JA VASTUSED Miks piiratakse peenliivade kasutamist betoonis? Kui segus on palju peenliiva, siis saadakse vähem betooni. Miks kontrollitakse huumuse sisaldust liivas?
Kirjanduses on antud killustiku näivtiheduseks 2650 kg/m3. Killustiku tühiklikkus oli 47,2%. Kuna tühiklikkuse näol on tegemist arvutusega, mille valemis sisaldub puistetiheduse ja näivtiheduse jagatis, võib eeldada, et ka tühiklikkus on normi piires, sest nii puistetihedus kui ka näivtihedus kuulusid antud vahemikku. Veeimavuseks saime 0,85%. Veeimavus paekivi killustiku puhul peaks tulema vahemikku 1..6%. Meie saadud tulemus kuulub peaaegu sellesse piirkonda. Peenusmooduliks tuli 4,87. Kirjanduse põhjal peaks jämeda täitematerjali peenusmoodul jääma vahemikku 6,5...8,5, meie saadud tulemus antud vahemikku ei kuulu. plaatjate ja nõeljate terade hulk katsetatavas killustikus oli 20,2 %. Nõeljate terade hulk peaks jääma vahemikku 15..35 %, kuhu meie poolt katsetatud killustik ka kuulub. Killustiku muljumiskindlus oli 17,4 %. Muljumiskindluse abil arvutatakse tugevusmark, mis peaks kirjanduse põhjal settekivimist killustikul olema üle 300
annaabi.ee 
