Peensool mõiste | Sõnu seletav sõnastik

1

Peensoole sisepind on hattudega kaetud ja nii tekib 200 - 300 m² suurune toimepind Jämesool Seedimisjääkidest imendub tagasi vesi, sapi koostisosad ja mõned vitamiinid Pärasool ja pärak Pärasooles kogunevad tahked seedimisjäägid, mis väljutatakse päraku kaudu

Seedimine

1

Peensool - intestinum tenue - jaguneb kolmeks osaks: kaksteistsõrmik - duodenum, tühisool – jejunum ja niudesool – ileum.

Veterinaarne histoloogia

0

Peensoole epiteel - soole epiteel peab hoidma sooles olevaid toitaineid soole valendikus, samal ajal peavad nad pidevalt pumpama kindlaid toitaineid läbi epiteelrakkude kihi teisele poole, kus nad lähevad veresoontesse). Ankurliidused võimaldavad rakkudel (näit. epiteelrakud) funktsioneerida robustse struktuurse ühikuna.

Rakubioloogia II eksamiks kordamine

0

Peensoole ülesanneteks on toitainete lõplik lõhustamine ja valkude (peptiidide), rasvade (rasvhapete ja rasvaslahustuvate vitamiinide) ning süsivesikute (suhkrute) imendumine Peensoole 3 osa: -- Kaksteistsõrmiksool e. duodeenum -- Tühisool e. jejunum -- Niudesool e. ileum Peensoole struktuur

Kordamisküsimuste vastused

0

Peensooles - toidu segamine, jõuab lõpuni seedimine, toimub toitainete imendumine 9.Miks läbib soolestikust tulev veri maksa? Kogu soolestiku tagasipöörduv veri läbib maksa ning maksaensüümid muudavad mürgised ühendid, mis toiduga organismi on sattunud, kahjutuks.

Seedeelundkond ja Seedmine

-1

Peensool on väljastpoolt kaetud peritoneumiga ja serooskihiga (tunica serosa), järgneb lihaskest (tunica muscularis), kus on longitudinaalne (stratum longitudinale) ja tsirkulaarne (stratum circulare) lihaskiht ja mukoosa e. limaskest (tunica mucosa), milles on limaskesta lihaskiht (lamina muscularis mucosae). Piki- ja tsirkulaarlihaskihi vahel paikneb plexus myentericus ja ringlihaskihi ning submukoosa vahel paikneb plexus submucosus.

Seedimisprotsesside füsioloogia

0

Peensooles on põhiliseks polümeerseid süsivesikuid hüdrolüüsivaks ensüümiks α- amülaas. See pankrease poolt sekreteeritav ensüüm on samasuguse spetsiifikaga nagu sülje amülaas, produtseerides disahhariide ja trisahhariide.

Glükolüüs

0

Peensoole liigutused - rütmiline segmentatsioon(nagu kaks peegeldunud siinust), peristaltilised lained ja hattude pumpavad liigutused 60.Jämesool Ehitus-jämesool, umbsool, ülenev käärsoo, ristikäärsool, sigmakäärsool ja pärasool.

Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused

0

Peensooles on aktiivsed ja passiivsed Na+ resorptsiooni mehhanismid: a) Elektrogeenne Na+ transport: Na+ toimetatakse läbi basolateraalse membraani intertsellulaarruumi Na+- pumba abil, mis saab energiat Na+- K+ATPaasi tööst.

Seedimisprotsesside füsioloogia

0

Peensoole sisepinnal on limaskestakurrud, mille külge kinnituvad limaskesta hatud (pikkus 1 mm). Hattude pinnal toimubki seedimine – ainete lagundamine ja imendumine verre ning lümfi. Soole seinas on pikilihased ja ringlihased.

Anatoomia ja füsioloogia

0

Peensool on valkude seedimine põhikoht, kus valgud polü- ja oligopeptiidid lõplikult lõhustatakse imendumisvõimelisteks aminohapeteks, seda katalüüsivad pankreasenõre ja soolenõre ensüümide summarne toime.

Biokeemia

0

Peensool on torulaadne elund (2,5-4,5 meetrit). Sisenemisel jämesoolde on peensoolel klapp, mis takistab jämesoole sisaldiste tagasipöördumist peensoolde. Peensoole sein koosneb 3st. kihist.

Seedeelundkond

0

Peensoole limaskestas on rohkesti endokriinseid (sisesekretoorseid) rakke, mis saadavad oma produkti e hormooni ( nt. sekretiin, GIP, neurotensiin) verre, mis osalevad regulatsiooniprotsessides.

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

0

Peensoole sisepind on kaetud hattudega, mis tagab maksimaalse toitainete imendumise. Seedimisel on abiks ka maks, mis on inimese kõige suurem nääre ning mille ülesandeks on toota sappi.

Seedimine

0

Peensooleepiteel on keha kõige kõrgema jagunemis- ja käibekiirusega kudede seas. Kogu enterotsüüt on nii luminaalselt kui basolateraalselt kaetud kolmekihilise elementaarmembraaniga.

Seedimisprotsesside füsioloogia

0

Peensoole sisepinnal on limaskestakurrud, mille külge kinnituvad limaskesta hatud (pikkus 1 mm). Hattude pinnal toimubki seedimine – ainete lagundamine ja imendumine verre ning lümfi.

Anatoomia teise kontrolltöö vastused

0

Peensool on peamine imendumisala ja seetõttu Limaskesta pind on iseloomuliku väljanägemisega (hatud ja krüptid), mis suurendavad limaskesta pindala.

Veterinaarne histoloogia

0

Peensool on meie seedekulgla kõige pikem osa.Peensooled seinad on pidevas liikumises,sest kokkutõmbumine segab ja tõukab toidumassi edasi.

Konspekt - 9kl. õ. lk. 92-99

0

Peensool on süsivesikute seedimise põhikoht * pankrease α-amülaas jätkab sülje amülaasi alustatud tärklise ja glükogeeni seedimist.

Süsivesikud

0

Peensool on valkude seedimise põhikoht, kus valgud lõhustatakse lõplikult Tartu Tervishoiu Kõrgkool 6 Koostanud M. Kolga Biokeemia

Valgud

0

Peensoole kogupikkus on toonilises seisundis u 4m, lõõgastunult 6-8 m; d= u 4 cm. Peensoole osad: kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool.

Anatoomia ja füsioloogia eksam

0

Peensoole epiteelirakkudel on igal mitu tuhat mikrohattu, igaüks 0.08 µm lai ja 1 µm pikk, misläbi raku pindala suureneb mitmed kümned korrad.

Rakubioloogia

0

Peensoole motoorikas on eristatavad soolehattude liigutused, mis soodustavad soolesisaldise kontakti soolepiteeliga ja toitainete imendumist.

Füsioloogia

0

Peensoole s - rakkudest vabaneb HCl mõjul sekretiin, mis stimuleerib pankreasenõre anorgaanilise komponendi sekretsiooni.

Seedimisprotsesside füsioloogia

0

Peensool – on seedetrakti kõige pikem osa. Siin toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine.

Morfoloogia eksam

0

Peensooles - vee ja toitainete imendumine  Südame sisekest  Magu- toidu seedimine  Alveool  Soole välispind

Rakud, koed, nahk, elundid

0

Peensoole otsas on kaksteistsõrmiksool toidumassi analüüsimiseks, seal otsustatakse toidu edasine seede käik.

Bioloogia-inimese füsioloogia

0

Peensoole limaskestas on rohkesti soolenäärmeid, mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku.

Kordamisküsimuste vastused

0

Peensoolest imendumine on komplitseeritum, soolesisu leelisus mõjustab imendumist vastupidiselt maosisuga.

Farmakokineetika

0

Peensool ehk keedusool Tuntakse veel mitmeid lisanditega soolanimetusi (nt jodeeritud sool)

Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD

0

Peensoole mikroflooral on tähtis osa seedimisprotsessis, ainevahetuses ja organismi kaitsefunktsioonis.

INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED

0

Peensoole sein on kaetud hattudega, mille vahel avanevad torujate Lieberkühni näärmete juhad.

Exami küsimused 2005

0

Peensool on jämesoolest peenem ja tal on kogu ulatused enam-vähem ühtlane läbimõõt.

Morfoloogia eksam

0

Peensoole limaskestas on rohkesti lümfifolliikuleid, niudesoole lõpposas on lümfifolliikulite

Anatoomia: siseelundid

0

Peensool - toidu segamine, jõuab lõpuni seedimine, toimub toitainete imendumine

Seedeelundkond ja Seedmine

0

Peensool ehk keedusool. Lisaks tuntakse veel mitmeid lisanditega soolanimetusi.

Toidukauba õpimapp

0

Peensool on kõige pikem seedetrakti osa. lingud on eest kaetud suurrasvikuga.

Seedeelundid

0

Peensool – u.5 meetrit pikk (12sõrmiksool, tühisool u. 2m, niudesool u.3m)

Anatoomia konspekt

0

Peensoole algusosas on lümfisõlmi vähe, niudesooles suureneb nende arv märgatavalt.

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia

0

Peensoole sisepind on hattudega kaetud ja nii tekib 200 - 300 m² suurune toimepind.

Seedimine, imendumine ja toitained

0

Peensoole pikkuseks on 4.....6m ja pindalaks 300m2, inimese soolestiku kogupikkus on

Toitumisõpetus

0

Peensoole valendik on täidetud kollaka vedelikuga, mis sisaldab kalgendunud piima.

DNA viirused

0

Peensool - imenduvad väga erinevad toitained verre- ja lümfiringesse.

Inimene

0

Peensoole sisepind on kurruline, seellepärast et suurendada imendumispinda.

Bioloogia tööks kordamine

0

Peensoole lõpposas on elektriline rütm aeglustatud 8 korrani minutis.

Kordamisküsimuste vastused

0

Peensool - jag kaksteistsõrmikuks, tühi-ja niudesooleks.

Inimese anatoomia

0

Peensoolel on oluline osa ka seedeprotsessi regulatsioonis.

Seedimisprotsesside füsioloogia

0

Peensooles seedumata – vaja proteiini sünteesivatele bakteritele.

Seedimisfüsioloogia

0

Peensoole sein on nii nagu kogu seedekulglaski kolmekihiline.

Seedimine

0

Peensool on kääruline, jämesool lihtne ja lühike.

0

Peensoole ehitus on umbes 8 cm pikk ja pöidla jämedane.

Seedimine KT

0

Peensoole osas on vastav retseptor, mis seob kompleksi.

Seedimisprotsesside füsioloogia

0

Peensool – on seedetrakti kõige pikem alaosa.

Morfoloogia materjal

0

Peensooles – süsivesikute seedimise põhikoht.

Biokeemia

0

Peensoolest kandja - vahendatud aktiivse transpordi teel.

Vitamiinid

0

Peensool - toimub enamus imendumisprotsessist.

Küsimused - lihastik, seedeelundkond, hingamiselundkond

0

Peensoole algusosa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks.

Seedeelundkond

0

Peensoole sisepind on kaetud kurdude ja hattudega.

Võileiva seedimine

0

Peensooleseede on sarnane mittemäletsejatega.

Lipiidide seede ja absorptsioon põllumajandusloomadel

0

Peensool – seeditakse toit lõplikult

Anatoomia mõisteid

0

Peensoole seinas on ringlihased ja pikilihased.

SEEDIMINE

0

Peensooleseede - ( 20m)-kõige ulatuslikum.

Hobuste tõud ja iseloomustus

-1

Peensool on kõige mitmekesisema funktsiooniga seedekulga osa. Peensoolde tulevad kokku kõik seedenõred: kõhunäärmenõre, sapp, peensoolenõre ja maolukuti kaudu liigub peensoolde ka maonõre.

ANATOOMIA 21. LOENG

-1

Peensool on lühike, umbes 190 cm, mis on 5 kehapikkust, ning koosneb kaksteistsõrmik-, tühi- ja niudesoolest.

Kodutuhkru sagedasemad haigused referaat

-1

Peensoole funktsioon - toidukördi edasitoimetamine soole peristaltiliste ja pendelliigutuste abil.

Füsioloogia eksami kordamisküsimused koos vastustega

Suvaline mõiste

Registreeri ja teeni
10 punkti

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti