Peensoole sisepind on hattudega kaetud ja nii tekib 200 - 300 m² suurune toimepind Jämesool Seedimisjääkidest imendub tagasi vesi, sapi koostisosad ja mõned vitamiinid Pärasool ja pärak Pärasooles kogunevad tahked seedimisjäägid, mis väljutatakse päraku kaudu
Peensoole epiteel - soole epiteel peab hoidma sooles olevaid toitaineid soole valendikus, samal ajal peavad nad pidevalt pumpama kindlaid toitaineid läbi epiteelrakkude kihi teisele poole, kus nad lähevad veresoontesse). Ankurliidused võimaldavad rakkudel (näit. epiteelrakud) funktsioneerida robustse struktuurse ühikuna.
Peensoole ülesanneteks on toitainete lõplik lõhustamine ja valkude (peptiidide), rasvade (rasvhapete ja rasvaslahustuvate vitamiinide) ning süsivesikute (suhkrute) imendumine Peensoole 3 osa: -- Kaksteistsõrmiksool e. duodeenum -- Tühisool e. jejunum -- Niudesool e. ileum Peensoole struktuur
Peensooles - toidu segamine, jõuab lõpuni seedimine, toimub toitainete imendumine 9.Miks läbib soolestikust tulev veri maksa? Kogu soolestiku tagasipöörduv veri läbib maksa ning maksaensüümid muudavad mürgised ühendid, mis toiduga organismi on sattunud, kahjutuks.
Peensool on väljastpoolt kaetud peritoneumiga ja serooskihiga (tunica serosa), järgneb lihaskest (tunica muscularis), kus on longitudinaalne (stratum longitudinale) ja tsirkulaarne (stratum circulare) lihaskiht ja mukoosa e. limaskest (tunica mucosa), milles on limaskesta lihaskiht (lamina muscularis mucosae). Piki- ja tsirkulaarlihaskihi vahel paikneb plexus myentericus ja ringlihaskihi ning submukoosa vahel paikneb plexus submucosus.
Peensooles on põhiliseks polümeerseid süsivesikuid hüdrolüüsivaks ensüümiks α- amülaas. See pankrease poolt sekreteeritav ensüüm on samasuguse spetsiifikaga nagu sülje amülaas, produtseerides disahhariide ja trisahhariide.
Peensooles on aktiivsed ja passiivsed Na+ resorptsiooni mehhanismid: a) Elektrogeenne Na+ transport: Na+ toimetatakse läbi basolateraalse membraani intertsellulaarruumi Na+- pumba abil, mis saab energiat Na+- K+ATPaasi tööst.
Peensoole sisepinnal on limaskestakurrud, mille külge kinnituvad limaskesta hatud (pikkus 1 mm). Hattude pinnal toimubki seedimine – ainete lagundamine ja imendumine verre ning lümfi. Soole seinas on pikilihased ja ringlihased.
Peensool on valkude seedimine põhikoht, kus valgud polü- ja oligopeptiidid lõplikult lõhustatakse imendumisvõimelisteks aminohapeteks, seda katalüüsivad pankreasenõre ja soolenõre ensüümide summarne toime.
Peensool on torulaadne elund (2,5-4,5 meetrit). Sisenemisel jämesoolde on peensoolel klapp, mis takistab jämesoole sisaldiste tagasipöördumist peensoolde. Peensoole sein koosneb 3st. kihist.
Peensoole limaskestas on rohkesti endokriinseid (sisesekretoorseid) rakke, mis saadavad oma produkti e hormooni ( nt. sekretiin, GIP, neurotensiin) verre, mis osalevad regulatsiooniprotsessides.
Peensoole sisepind on kaetud hattudega, mis tagab maksimaalse toitainete imendumise. Seedimisel on abiks ka maks, mis on inimese kõige suurem nääre ning mille ülesandeks on toota sappi.
Peensooleepiteel on keha kõige kõrgema jagunemis- ja käibekiirusega kudede seas. Kogu enterotsüüt on nii luminaalselt kui basolateraalselt kaetud kolmekihilise elementaarmembraaniga.
Peensoole sisepinnal on limaskestakurrud, mille külge kinnituvad limaskesta hatud (pikkus 1 mm). Hattude pinnal toimubki seedimine – ainete lagundamine ja imendumine verre ning lümfi.
Peensool on kõige mitmekesisema funktsiooniga seedekulga osa. Peensoolde tulevad kokku kõik seedenõred: kõhunäärmenõre, sapp, peensoolenõre ja maolukuti kaudu liigub peensoolde ka maonõre.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
