Kasva suureks üle öö! A, b,c, · Marsib poiste rivi pikk, üks kits läks üle vee, viimane on väike Mikk. kandis kaasas palju prahti, Tipa-tapa, tip-tip-tip, sina oled sellest mängust lahti! Peedul käes on ilus lipp! Üks, kaks, kolm, neli, · Meie aiatöö brigaad mine ära väike veli. läheb kastma peenramaad. Sina oled hästi kraps, Ühel lapsel reha pikk, püüa kinni mõni laps! kannu kannab väike Mikk. Ussa pussa, ussa maru, · Suuremale suurem tükk, Sina oled mängus karu! väiksemale väiksem tükk. Kes selle üle nuriseb, Trips, traps, trull, sel karvust kinni, Sina oled kull! uksest välja kärr-kärr http://oppematerjalid.onepagefree.com/
palju nii ravimi- kui ka kosmeetikatööstuses. Ilutaimena ei sobi piparmünt püsilillepeenrasse, kuna kipub kiiresti võsuma, küll aga sobib hästi varjulisse aianurka. Faktid piparmündist: Iseloomustus: mitmeaastane rohttaim, vars oksaline, püstine, neljakandiline, kõrgus kuni 1m. Lehed vastakud, munajassüstja kujuga, servast teavsaagjad, värvus tumeroheline. Õied ülalehtede kaenlas, väikesed, punakad või lillaka varjundiga Kasvukoht: koduaiad, peenramaad. Eestis metsikult ei kasva. Õitsemise aeg: juuli-september Esinemine: kõikjal Eestis Kasutatav taimeosa: lehed Kogumine: õitsemise ajal Droog: kuivatatud tumerohelised lehed ja taime ladvaosa Säilitamine: kuivatatult; kuivatatkse kuivas õhurikkas ruumis, niiskust kuni 14 % Keemiline koostis: eeterlikud õlid l-mentool, l-mentoon jt. Parkained, karotiin,flavonoidid jm. Kasutamine: teena ja tinktuurina. Kasutatakse valude korral soolestikus, südames ja maksa piirkonnas
116. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 7 VARBLASED KODUVARBLANE elab ainult inimese lähedal. Ta ehitab kaltsudest ja prahist, kõrtest ja sul- gedest pesa katuseräästa alla või müüriprakku, poeb puuriida vahele või pööningule. Varb- lane saab inimese juures hõlpsamini kõhu täis. Inimene külvab terad põllule, kust varblane nokib, nii palju kui jaksab. Kui kevadel peenramaad tehakse, on varblane jälle jaol. Varbla- sele võib päris lähedale minna, aga ettevaatlikuks jääb ta ikkagi. Mõnda teist lindu võib õpe- tada isegi peopesalt toitu võtma, varblane seda teha ei julge. Ta on lõbus ja lärmakas lind, kellele ei meeldi üksinda olla. Alati on varblased parves koos. Talvel külmadel öödel poevad nad üksteise külje alla. Vanarahvas kodu- ja põldvarblasel tavaliselt vahet ei teinud, mõlema
annaabi.ee 
