Fuoriidmeetod. Tsirkoonikontsentraate kuumutatakse K 2[SiF 6]-ga. Moodustunud K 2[ZrF 6] ja analoogühend K 2[HfF 6] eraldatakse teineteisest fraktsioonkristallimisel ning redutseeritakse elektrolüütiliselt sulandis K 2[ZrF 6]-NaCl-KCl Ülipuhast Zr saadakse ZrI 4 termilisel lagundamisel. 4. OMADUSED 4.1 Keemilised omadused Zr on väga püsiv ja korrosioonikindel. Õhus oksüdeerub madalatel temperatuuridel ainult pinnalt(tekib tihe kelme, mis katseb metalli). Peenpulbriline Zr on seevastu pürofoorne ja süttib õhus toatemperatuuril. 5 Kompaktne metall reageerib O 2-ga temperatuuril üle 400°C (tekib mitmete oksiidide segu) Lämmastikuga tekib kuumutamisel peamiselt kuldkollane tsirkoonium(III)nitriid ja pruun tsirkoonium(IV)nitriid. Hapete ja leelislahuste toimele on Zr üldiselt väga vastupidav. Reageerib sulatatud leeliste, kuningvee ja konts vesinikfluoriidhappega
Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. · Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. · Raud reageerib halogeenidega · Reageerimine mittemetallidega. Toatemperatuuril oksüdeerub Fe õhus aeglaselt. Kõrgemal temperatuuril oksüdatsioon kiireneb. Peenpulbriline Fe on pürofoorne ja süttib õhus põlema juba toatemperatuuril. · Reageerimine veega. Veega kulgeb reaktsioon toatemperatuuril väga aeglaselt. Punasel hõõgel reageerib Fe veeauruga: 3Fe + 4H2O -> Fe3O4 + 4H2 · Reageerimine hapetega. Lahjendatud HCl või H2SO4 reageerimisel rauaga eraldub H2 ja lahusesse moodustub vastav raud(II)sool (FeCl2, FeSO4) Fe + 2HCl -> FeCl2 + H2
annaabi.ee 
