Osavus ja selle arendamine KNT-1 Mis on osavus? Põhiosavus? Erialane osavus? Osavust võib iseloomustada 8 tunnuse abil... reageerimine kohanemine Juhtimine orienteerumine tasakaalutunne kombinatsioonivõime liikuvus peenmotoorne koordinatsioonivõime Osavuse näitajad: ülesande koordinatsiooniline keerukus, ülesande täitmise täpsus, ülesande täitmise aeg. Osavuse komponendid: Reaktsioonivõime, Tasakaal, Rütmitunne, Ruumis orienteerumise oskus, Eristamis (ehk diferentseerimis) oskused. Kombineerimisoskus, Varieerumisoskus, Kohanemis ehk adaptsioonioskus, Koordinatsioonioskus. Noore koorinatsioonivõime peegeldub oskuses sooritada pea, käte ja jalgade
Lapse arengu analüüs Lapse nimi: Lora Lapse vanus: 2,5 aastat Motoorne areng Kõnnib trepist üles, astudes kord parema, kord vasaku jalaga Hüppab põrandalt üles Seisab üksinda paremal ja vasakul jalal Hüppab põrandalt üles Õõtsutab jalga, et palli lüüa Rõngast visates kasutab silma-käe kordinatsiooni Lükkab helmed paelale Peatub täisjooksu pealt Peenmotoorne areng Oskab haarata ja lahti lasta Pliiatsihoid: rusikas pöidla ja sõrme vahel Käe eelistus Kopeerib ringjoont Kopeerib ruttu Veeretab, rebib, kortsutab, valab, topib, silitab Sotsiaaalne areng Teab oma nime Tunneb end ära peeglis Õpib mängima ja tegutsema omaette Lepib täiskasvanu eemaldumisega Jäljendab täiskasvanut ja tahab teda aidata Harjutab eneseteenindamist ja saab lihtsamate toimingutega ise hakkama Palub, tänab ja tervitab Vaimne areng Kuulab juttu
Täiskasvanu aju kaalub u 1300g. Motoorne ja kognitiivne areng esimesel eluaastal. Esimesel eluaastal õpib laps kasutama oma keha. Õpib kooskõlastama lihaste tööd roomamiseks ja käimiseks, käega esemeid haarama ning nende suhtelisi mõõtmeid ning kaugust, lähedust hindama. Motoorne areng kirjeldab seda, kuidas laps kasutab oma keha – rindkere, käsi, jalgu ning pead ja kaela. Motoorne areng toimub järk-järgult ning kahes suunas: tsefalokaudaalselt ning proksimodistaalselt. Peenmotoorne tegevus kirjeldab seda, kuidas areneb lapse oskus kasutada oma kätt ja sõrmi. Nii nagu motoorne areng, nii toimub ka peenmotoorse tegevuse areng järk-järgult. Kognitiivse arengu puhul kirjeldatakse kõne arengut, mälu, mõtlemisvõimet, oskust kohaneda erinevate situatsioonidega ning võimet lahendada probleemsituatsioone. 1859 – Darwini evolutsiooniteooria. Hüpotalamus reguleerib hüpofüüsi tööd, mis omakorda gonaadi (sugunääre, mis toodab
Puberteedieas pikkus suureneb järsult ning harjutuste tegemine peab olema metoodiliselt õige - õige korduste arv, metoodika ja intensiivsus. Täiskasvanuna võib aktiivselt kasutada stretchingut. 4. OSAVUS Osavus sisaldab liigutuste kvalitatiivseid tunnuseid, mistõttu kindlat definitsiooni sellel pole. Osavust võib iseloomustada kaheksa tunnuse abil: reageerimine, kohanemine, juhtimine, orienteerumine, tasakaalutunne, kombinatsioonivõime, liikuvus, peenmotoorne koordinatsioonivõime. Varieerimisoskus on liikumisalane leidlikkus. Oskus tegutseda otstarbekalt, leida sobivaid lahendusi muutunud olukordades. Oskus tuletada uusi liikumismudeleid. Kohanemis oskus on kohandada oma liigutusi ja /või liikumist muutunud tingimustele. Koordinatsioonioskus on erinevate kehaosade liigutuste täpne, kiire ja kooskõlastatud sooritamse oskus. Alloleval pildil on näha Andrus Veerpalu suusatamas. Suusatamine on sport mis
Erinevaid kusntimaterjale on võimalik analüüsida ka arengupsühholoogiliselt (ealisest võimekusest lähtuvalt), kunstiterapeutidele on see abiks nii diagnostilise vahendina kui ka võttena pakkuda lapsele erinevaid võimalusi, et stimuleerida tema sisemisi arengupotenstiaale. Kunstilise tegevuste puhul on oluline lähtuda eelkõige lapse enda valikust. Lähtudes lapsest, saame olla tunnistajateks, millises arenguetapis on lapse joonistamise areng, materjalide käsitlusoskus, peenmotoorne kompetentsus, fantaasia, julgus katsetada, oskus ümber orienteeruda, frustratsioonitaluvus, eneseväljendusoskus, püsivus jne.(Tartes-Babkina, H; 2010) 2. Ajaloost Kunsti on läbi sajandite kasutatud tervistavatel eesmärkidel, olgu see siis kaudselt kunstniku enda kogemuste, sisepingete ja vajaduste väljendajana või siis põlisrahvaste samaanide poolt rituaalide läbiviimisel. Üheks kunstiteraapia rajajaks peetakse Adrian Hilli. Ta oli ise kunstnik ja hakkas
Maitsetundlikkus- kõige rohkem meeldib magus. Motoorne ja kognitiivne areng esimesel eluaastal Esimesel eluaastal õpib laps kasutama oma keha. Ta õpib kooskõlastama lihaste tööd roomamiseks ja käimiseks, käega esemeid haarama ning nende suhtelisi mõõtmeid ning kaugust, lähedust hindama. Motoorne areng kirjeldab seda, kuidas laps kasutab oma keha- rindkere käsi ja jalgu ning pead ja kaela. Motoorne areng toimub järkjärgult ning kulgeb ülevalt alla ehk peast jalgade poole. Peenmotoorne tegevus kirjeldab seda, kuidas areneb lapse oskus kasutada oma kätt ja sõrmi. Nii nagu motoorne areng, nii toimub ka peenmotoorse tegevuse areng järkjärgult. Saades alguse lapse oskusest käes hoida suuri mänguasju, kuni selleni, et laps oskab pöidla ja nimetissõrme vahele võtta pisikesi terasid. Kognitiivse arengu puhul kirjeldatakse kõne arengut, mälu, mõtlemisvõimet, oskust kohaneda erinevate situatsioonidega ning võimet lahendada probleemsituatsioone (nt. kuidas toomata üle
- Puutetundlikkus- nahk on ligi 5 korda õhem kui täiskasvanul, tundlik puudutustele, rõhule, temperatuuri muutustele. - Maitsetundlikkus- oma ema rinnapiim, ka magus. Motoorne ja kognitiivne areng esimesel eluaastal - Õpib kasutama oma keha Kooskõlastada lihaste tööd (roomamine, käimine), õpib käega esemeid haarama, suhtelisi mõõtmeid, kaugust-lähedust mõõtma. Peenmotoorne tegevus kirjeldab seda, kuidas areneb lapse oskus kasutada oma kätt ja sõrmi. Toimub järkjärgult- alguses hoiab käes suuri esemeid, hiljem väiksemad. Tasapidi toimub refleksi esilekutsuv haistingu ja sellega kaasneva motoorse reaktsiooni vahelise seose teadvustumine, ja umbes teisel elukuul hakkab laps järkjärgult omandama oskust tahtlikult oma liigutusi juhtima. Siis peab ta hakkama liigutusi koordineerima õppima
ning kiirus, kui kiiresti see hulk energiat kulutatakse. Sotsiaalsus- beebi eelistus viibida koos teiste inimestega ja kuivõrd on suhtlemine lapse jaoks väärtuslik ,,tasu". Motoorne ja kognitiivne areng esimesel eluaastal laps õpib kasutama oma keha, kooskõlastama lihaste tööd (roomamine, käimine), õpib käega esemeid haarama, suhtelisi mõõtmeid, kaugust-lähedust mõõtma. Motoorne areng toimub etappidena ning see sõltub stimulatsioonist. Peenmotoorne tegevus kirjeldab seda, kuidas areneb lapse oskus kasutada oma kätt ja sõrmi. Toimub järkjärgult- alguses hoiab käes suuri esemeid, hiljem väiksemad. Tasapidi toimub refleksi esilekutsuv aistingu ja sellega kaasneva motoorse reaktsiooni vahelise seose teadvustumine, ja umbes teisel elukuul hakkab laps järkjärgult omandama oskust tahtlikult oma liigutusi juhtima. Siis peab ta hakkama liigutusi koordineerima õppima. Meeleelundite, keha ja
annaabi.ee 
