kunstnikuisikuks. · Otsustava tähtsusega saksa maalikunstis olid prantsuse ja madalmaade meistrite, nende seas ka Jan van Eyck eeskujud. Madalmaade maalikunst kasvas orgaaniliselt välja hilisgootikast, sellele, mis oli väiksemas ulatuses ja algelisel kujul teostatud miniatuurmaalis 1400 a. paiku annavad madalmaade maalikoolkonna rajajad vennad van Eyckid täiusliku ja suurejoonelise väljenduse. · Van Eyckid on peenmaalijad nagu kõik XV saj. Madalmaade meistrid. · Seda võimaldas õlimaalide rakendamine. Nad ei ole õlimaalitehnika leiutajad, vaid nende teene on selle tehnika täiustamises ja hoolikas ning meisterlikus käsitlemises Vendade ühine töö on suur altar Sint-Baafsi katedraalis Gentis, nn. Genti altar. Sellele on omane üldse kogu XV saj. maalikunsti värvide kõla ja värskus. · Avaral maastikul "Talle kummardamise" pildil puudub perpektiiviline ühtsus. Ka
- ainult tahvelmaal, mis määratud kirikute ja elumajade kaunistamiseks; - ideaalse ilu (antiigi järgimine, proportsioonid) otsimispüüded on võõrad, olulisim on inimese hingeelu avamine, ilmekus ja tundeelu intensiivne väljendus; - peen ja realistlik käsitluslaad, maalitehniline meisterlikkus, värvide sulavus ja intensiivsus; - tarvitati ainult ÕLIVÄRVE, mis lubasid lõputuid värvivarjundeid, võimalik maalida ülipeeni detaile, kõik 15. saj. madalmaade meistrid on peenmaalijad; - looduse kujutamiseks ei üritatud luua rangeid reegleid ja matemaatilisi skeeme, areng toimus läbi kogemuse. Seetõttu jõuti realismini kiiremini, õhuperspektiivi kasutamine professionaalsem kui Itaalias. Kokkuvõtvalt on madalmaade maalikunst peen, realistlikku laadi käsitluse, meisterliku maalitehnika, värvide sulavuse ja toonide intensiivsusega. Suurimad saavutused on just maalikunstis, arhitektuur ja skulptuur jäävad tahaplaanile. Tähtsad tegelased: HUBERT van EYCK (u
hingeelu; vennad van Eyckid(Jan ja Hubert) Jan: kuulsaim töö Genti altar(tiib altar, mille tellis kaupmees van Vydt) väliskülje alumises osas van Vydti ja ta naise kujutamine, nende vahel ristija ja evangelist Johannes; keskne stseen ,,Talle kummardamine", taga märtrid, ees müstilised sümbolid; paremal apostlid, vasakul Kristuse eestvõitlejad; üleval Jumal, Neitsi Maarja ja Ristija Johannese vahel; esimesed peenmaalijad; Madonna pildid: Kantsler Rolini Madonna; portreed: Perekond Annalfini; Mees punase turbaniga; Van den Weyden Brüsseli linnakunstnik, põhiteemaks Maarja elu ja Kristuse kannatused; anatoomiline kuj. polnud tähtis; Kristuse ristilt võtmine; tuntuim portree: Hertsog Charles Südi; Van der Goes realist; mahlane maalitehnika; kuulsaim: Portinari altar (keskne stseen kuj. Jeesuslast, tiibadel Portinari ja tema naine); Van den Memling mõjutatud
hingeelu avamine, ilmekus ja tundeelu intensiivne väljendus; 1 - peen ja realistlik käsitluslaad, maalitehniline meisterlikkus, värvide sulavus ja intensiivsus; - tarvitati ainult ÕLIVÄRVE, mis lubasid lõputuid värvivarjundeid, võialik maalida ülipeeni detaile, kõik 15. saj. madalmaade meistrid on peenmaalijad; - looduse kujutamiseks ei üritatud luua rangeid reegleid ja matemaatilisi skeeme, areng toimus läbi kogemuse. Seetõttu jõuti realismini kiiremini, õhuperspektiivi kasutamine professionaalsem kui Itaalias. Kokkuvõtvalt on madalmaade maalikunst peen, realistlikku laadi käsitluse, meisterliku maalitehnika, värvide sulavuse ja toonide intensiivsusega. Suurimad saavutused on just maalikunstis, arhitektuur ja skulptuur jäävad tahaplaanile.
avamine, ilmekuse ja tundeelu intensiivne Dirk Bouts vanem ( 1415-1475) väljendumine, peen ja realistlik käsituslaad, Hans Memling ( u.1433-1493) värvide sulavus ja intensiivsus, tarvitati õlivärve, Hieronymus Bosch (1453-1516) lõputud värvivarjundid, peenmaalijad, Pieter Bruegel vanem ( u.1525-1569) õhuperspektiivid Skulptuur: kuni 16.saj valitses gooti stiil, puuplastika, nikerdused Arhitektuur: uued kaunistusvormid, imiteeritakse Itaalia arhitektuurivõtteid
miniatuurmaalid 1400. aasta paiku, millele anti palju suurejoonelisemad mõõtmed. Nende oluliseks ühiseks tööks oli 1432. aastal valminud Genti altar Sint-Baafsi katedraalis Gentis (Vaga 2004: 450). Genti altarit peetakse Madalmaade maalikunsti esimeseks ja ühtlasi suurimaks meistriteoseks. Tähelepanuväärsed on nii teose pühalik-tõsine ilmekus, tundesügavus, kui ka värvikasutuse ja maalitehnika meisterlikkus, üksikasjade peen ja hoolikas, loomutruu teostus. Van Eyckid on peenmaalijad nagu kõik XV sajandi Madalmaade meistrid. (Vaga 2004: 451). Ainuke asi, milles van Eyckid väga tugevad pole, on ruumikujutus – avaral maastikul Talle kummardamise pildil pole perspektiivset ühtsust. Ka õhuperspektiiv on puudulik, sest tagaplaanil olevad esemed on kujutatud sama selgelt ja teravalt kui esiplaanil olevad esemed. (Vaga 2004: 452) Põhja-Madalmaade koolkonda kuulus lisaks vendadele van Eyckidele veel Petrus Christus
annaabi.ee 
