Eesti pinnakate koosneb põhiliselt moreenist erineva suurusega kivimiosakeste segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud. Peale moreeni kuulub pinnakatte hulka ka savi, liiv ja teised setted. Ka turvas, mida soodes pidevalt juurde tekib, kuulub pinnakatte hulka. Pinnakatte hulka kuuluvaiks loetakse ka rändkive ja -rahne. Setted kuhjusid ka liustikujõgedes (seteteks on kruus ja jämedateraline liiv) ja jääjärvedes (seteteks on peeneteralised ja rõhtsa lasumusega). Pinnakate on meil peamine muldade lähtekivim, oluline veereziimi ning vete keemilise koostise kujundaja. Pinnakattest koosnevad kõik kuhjelised ning osa kulutuspinnavorme, see määrab erinevate maastike põhijooned.
M veekihis. Koosneb peamiselt liivadest A A T E A D U S Balti jääpaisjärve peeneteralised setted Muike karjääris (Eesti geoloogiline baaskaart.Seletuskiri 2005) Fluvioglatsiaalne delta: Sarnane sanduriga, settimine toimub deltalaadsetes väga rohkearvuliste ja paljukordselt hargnevates kanalites M (analoogia nii kuivamaauhtekooonuste kui ka veeliste deltadega) A A T E
SISEVEED Valgla/valgala - maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab Põhjavesi - sademetest tekkinud maakoore ülemises osas kivimite vaheline vesi põhjavee alaliigid: termaalvesi - vulkaanide piirkonnas, kuumadest kividest soojenenud mineraalvesi - mineraalaineterohke Arteesia vesi - surve all olev INFILTRATSIOON - sademetevee imbumine põhjavette vett läbilaskev: liiv, kruus, lõhelised lubjakivid - ehk POORSED vettpidav kiht: peeneteralised setted ja tihedad kivimid veega küllastunud kiht - kiht, mille kõik poorid veega täidetud Pandivere kandis uueneb põhjavesi kõige kiiremini - seal on praguline lubjakivi sademevee imbumine sõltub: - poorsusest - taimkattest - nõlvakaldest - pinnase niiskusest - sademetest oht põhjaveele: saasteainete imbumine Sood on alatiselt märjad alad, kus hapnikuvaesus jätab taimejäänused lagunemata ja tekib turvas Olulisus:
kividevaene. · Rändrahnud suurimad kivid moreenis. P- ja Lääne-Eestis moodust. nad kivikülve. Muuga kabelikivi (kõrgus 7m, ümbermõõt 58m); Ehalakivi (930m 3). · Pinnakatte muud osad veeristik, kruus, liiv, viirsavi, turvas, muda. · Pinnakate on peamine muldade lähtekivim, oluline veereziimi ja vete keemilise koostise kujundaja. · Liustikujõgede setted kruus, jämedateraline liiv. · Jääjärvede setted peeneteralised (liiv, savi), rõhtsa lasumusega. · Viirsavi kasut. telliste, katusekivide ja drenaazitorude valmistamiseks. · Eestiga võrreldes on Soome ja Rootsi pinnakate katkendlikum, õhem, koosn. kividerohkest moreenist. Lätis ja Leedus pinnakatte paksus suurem. · Pinnamood: 1. etapp algas 250. milj. a. tagasi devoni ajastul, kestis kvarternaari mandrijäästumiseni. Kujunesid välja aluspõhja reljeefi peamised suurvormid (kõrgustikud, lavamaad, nõod). 2
kasutatakse filtrisüsteemi või tolmukotti. Ekstsentriklihvimismasin Tarvikud lihvimismasinatele Lihvimistarvikuteks on erineva jämedusega lihvriided ja paberid. Takjakinnitusega lihvimistarvikud on valmistatud fiiberkiust. Lihvpaberi tagumisel küljele on trükitud seda katva abrasiivmaterjali osakeste jämedus (P). Lihvpabereid on kolmes erinevas suuruses: 40, 60, 80 jämedateralised paberid 100, 120, 150, 180 keskmise jämedusega paberid 220, 240, 280 peeneteralised paberid P 60 paber Lihvimispaberid jagunevad ka värvide järgi erinevalt. Näiteks pruunid paberid on puidu lihvimiseks. Ohutusjuhised 1. Kasuta töökaitsevahendeid. Väldi tolmu sattumist hingamisteedesse. 2. Enne lihvpaberi paigaldamist veendu, et masin ei oleks vooluvõrgus. 3. Täida tuleohutusnõudeid, kuna tolm võib olla plahvatusohtlik. 4. Enne masina töölauale asetamist veendu, et see on seiskunud. 5. Tühjenda tolmumahutit õigeaegselt.
· Treppide elemendid - trepimarss, podestipaneel · Võib kasutada ainult kuivades ja vähem koormatud · Torud - betoonrõngad (kaevude ehitamiseks) kohtades MÖRDID Savimört Peeneteralised ehtussegud, koosnevad sideainest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist) · Pottsepatöödel Otstarbe järgi jagunevad: · Ei kivistu vaid kuivab tahkeks · Müürimördid - peab kive siduma ja kandma edasi · Kasutamine ainult kuivades kohtades koormust · Kõrge kuumakindlus
mil sajab kõige rohkem vihma. Parasvöötme jõgedel on suurvesi tavaliselt kevadel ja see toidab neid. Jõe jooksud Ülemjooks jõe vool on kiire , vesi haarab kaasa kive ja veeretab neid mööda jõge allapoole. Keskjooks kasvab vee hulk sängis, kuid tasandikul aeglaseks muutunud vool ei suuda kaasa kanda muud kui vaid liiva- ja saviosakesi. Alamjooks suudmealal voolab jõgi nii aeglaselt ,et ka peeneteralised setted vajuvad põhja ja kuhjuvad. Jõesäng Voolusäng - Osa vihmaveest valgub mööda ebatasast pinnast , kõrgemalt madalamale ja siis kujuneb välja voolusäng . See on pikk ja kitsas süvend, sängist saab lähte lähedal vabalt üle astuda. Üleujutused Jõgedel võib olla mitu üleujutust aastas. Jõgede suured üleujutused toovad palju pahandust . Jõgi uputab sageli üle põllud ja istandused, viib vooluga
- kvarts (must) / KIVIMITE LIIGITUS TEKKEVIISI JÄRGI 1)TARDKIVIMID ehk kristallsed kivimid. Tugevad ja vastupidavad. Tekkinud magma tardumisel : a) maakoore sees.süvakivimid (graniit) b) magma tardumisel maapinnal. (Purskekivimid (vulkaaniline tuhk)) 2)SETTEKIVIMID pehmed ja vähe vastupidavad. Tekkinud erineva murenenud materjali settimisel aja ja raskusjõu toimel a) purdkivid peeneteralised (liivakivi) b) biogeensed settekivimid tekkinud taimsete ja loomsete organismide kuhjumisel ja kivistumisel. Tahked ja fosiilsed kütused on biogeensed. c)kemogeensed soolade ladestumisel (kivisool) 3)MOONDEKIVIMID Tugevad vastupidavad. Tekkinud tard ja settekivimitest moondumise teel KIVISTUMINE litifitseerumine GRANIIT gneiss LUBJAKIVI marmor LIIVAKIVI- kvartsiit KIVIMITE RINGE NB! Ainult loomade seduktsiooni piirkonnas
ja alamjooksu. Jõe algusosas ülemjooksul on jõgi kitsas ja vool tavaliselt kiire. Tugev veevool veeretab edasi kivikesi, purustab ja lihvib need siledaks. Keskjooksul jõe jõud raugeb ja vool aeglustub. Org muutub laiemaks ja jõgi hakkab looklema. Osa ümardunud kivikestest jääb sängi põhja ja settib. Alamjooksul voolab mõni jõgi nii aeglaselt, et ei suuda kohaletoodud peenikest liiva ja savigi edasi kanda. Niisuguse jõe suudmes vajuvad põhja peeneteralised setted. Tekivad saarekesed, mille vahelt jõgi mitme haruna edasipääsu otsib. Elutingimused jões Kiire vooluga jõeosades kobrutav vesi rikastub õhuhapnikuga ja on läbipaistev ning jahe. Neil liivastel ja kruusastel jõelõikudel saavad püsivalt kasvada mõned üksikud taimeliigid ja elada kiire vooluga kohastunud selgrootud loomad ja kiired jõulised kalad
Sel juhul on materjal suure löögitugevusega. Purustustöö ja külmahaprus pole materjali jäävad suurused, vaid sõltuvad suuresti materjali struktuurist, töötingimustest, pingekontsentraatoritest, deformatsioonikiirusest, detaili mõõtmetest jt. metalli löögitugevuse näitajad langevad järsult, nimetatakse külmahaprusläveks (TKHL). 5.Kuidas mõjutab katsetustemperatuur löögitugevust? 6.Millised struktuurid on sitkemad: kas peenevõi jämedateralised? Peeneteralised 7.Mis on haprus? Haprus on materjali omadus koormamisel taluda vähest deformatsiooni. 8.Selgitage tähiseid KU, KV, KCU KU on purustustöö tähis U-kujulise sisselõikega, KV on purustustöö tähis V-kujulise sisselõikega KCU löögisitkus. KÕVADUSTEIMID: 1.Milliseid otsikuid ja koormusi kasutatakse kõvaduse mõõtmisel Brinelli meetodil? Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali karastatud teraskuul läbimõõduga (D) 10; 5; 2,5; 2; 1 mm jõuga (F) 9,8.
Qk - kuivatatud pinnase kaal = >80% - veega küllastunud pinnas Pinnasevesi mõjutab pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning vähendab aluse kandevõimet. Hooned tuleb rajada allapoole pinnase külmumispiiri (EE - 1.2m maapinnast) Ehitusaluseks kasutatavad pinnased: · Kaljupinnased - koormuse all ei deformeeru · Jämeteralised pinnased (moreen, jäme-, kesk- ja peenliiv) - võib lugeda headeks ehitusalusteks · Peeneteralised pinnased (savi, tolmliiv) · Eripinnased (turvas, muda, muld) - ehitusalusena ei kasutata Tehislikud - tugevdatud looduslikud alused Tugevdamise võtted: · Pinnase tihendamine · Nõrga pinnase asendamine · Tsementeerimine · Silikaatimine · Termiline töötlemine Enne hoone projekteerimist tuleb kindlaks määrata aluse kandevõime. Selleks tehakse ehitusgeoloogilised uurimistööd, mille käigus määratakse kindlaks aluse mehaanilised
Kuivsegud · Kuivsegudeks nim. valmis ehitussegusid, milledes puudub vesi. · Turustatakse pakendites, millel on kirjas segamisõpetus ja vajalik veehulk. Segatakse tavaliselt anumas miksertüüpi käsiseguriga. · Kuivsegud koosnevad sideainest, täitematerjalist ja lisanditest. Kuivsegude tähtsamad alaliigid · Müürimördid · Krohvimördid · Pahtelsegud · Plaatimissegud · Vuugisegud · Peeneteralised betoonid 1. Mida nim. sideainetaignaks? V: Sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignaks, ka -pastaks. 2. Mida nim. mördiks? V: Sideaine, täitematerjali ning vee segu nimetatakse mördiks. 3. Mis on betoon? V: Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. 4. Kuidas liigitatakse betoone tiheduse järgi?(3) · Rakse üle 2600 kg/ruutmeetri kohta · Normaalne e. harilik, ka tavabetoon 2100...2600 kg/ruutmeetri kohta
42,5; "Kiiu" karjääri looduslik liiv; joogivesi; plastifikaator. Materjalide ettevalmistus: katsetes kasutatav portlandtsement sõelutakse eelne valt läbi sõela avaga 5 mm; enne kasutamist määratakse liiva terastikuline koos tis, puistetihedus ja eraldatakse terad läbimõõduga üle 5 mm. Töö käik: 1. Katsed tehakse segu koostisega 1:3 (tsement:liiv) korraldatavate katsete puhul 500 g tsementi ja 1500 g liiva. 2. Peeneteralised betoonisegud valmistatakse Hobarti segistis: kuivad materjalid segatakse segistis 1 minuti vältel, seejärel lisatakse vesi j a segatakse veel 2 minuti jooksul. 3. Katsed jaotatakse kaheks seeriaks: a) Põhiseeria koosneb neljast katsest, mis erinevad omavahel segusse viidava plastifikaatori hulga poolest: 0; 0,6; 1,3 ja 2,0% tsemendi hulgast (massi järgi). Kaalutud plastifikaator viiakse segusse koos seguveega.
imendu kivide pinna sisse Sise- ja väliskrohvid:krohve kasutatakse sise- ja väliskrohvimiselaitsmiseks : ehitise välispinna kaitsmiseks ilmastiku mõjutuste vastu, tulepüsivuse tõstmiseks, esteetilise välimuse andmiseks, tasandamiseks selleks, et järgnevalt viimistleda, erijuhtudel Liigid:aluskrohv, jämekrohv, pinna-e viimistluskrohv Jagunevad: mineraalseteks ja polümeerseteks. Alaliigid:müürimördid, krohvimördid, pahtelsegud, plaatimissegud, vuugisegud, peeneteralised betoonid. 1.Mida nimetatakse sideainetaignaks? 2.mida nimetatakse mördiks? 3.mis on betoon? 4.Kuidas liigitatakse betoone tiheduse järgi ?3 5.mida näitab betooni klass ? 6.normaal-betooni koostisosad 7.betooni lisandid 8.täitematerjali ülesanne 9.milleks on vaja plastifikaatoreid? 10.mis on tihendamise eesmärgiks? 11.milleks kasutatakse mörte ? 12.kuidas jaotatakse mörte otstarbe järgi? 13.mördile esitatavad nõuded 14.krohvi eesmärgid 15.kuidas jaotuvad krohvid sideaine järgi `?
all, 200km mandrite all. Litosfäär jaotunud laamadeks. Astenosfäär – ülejäänud vahevöö litosfääri all, plastiline, paneb liikuma laamad. Tuum – alates 2900km katkestuspinnast, peamiselt rauast. Välistuum on vedel, S-lained ei levi. Sisetuum on tahke, rõhk seal on väga suur. 7. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest). ===== Purskekivimid – tardumine kiirem, peeneteralised (basalt, andesiit, obsidiaan). Süvakivimid – tardumine maakoore lõhedes aeglane, suureteralised (graniit, gabro, dioriit, peridodiit). Purdkivimid – moodustuvad murenenud settekivimi tükkidest e. purdosakestest. (Liivakivi kvartsist). Kemogeensed – tekivad mitmesuguste soolade ladestumisel (kivisool, dolomiit, lubjakivi). Biogeensed – tekkinud taimede ja loomsete organismide jäänuste kuhjumisel ja kivistumisel (lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi).
vähenenud ja kliima jahenenud ja niiskem Siseveed Valgla/valgala - maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab Põhjavesi - sademetest tekkinud maakoore ülemises osas kivimite vaheline vesi põhjavee alaliigid: termaalvesi - vulkaanide piirkonnas, kuumadest kividest soojenenud mineraalvesi - mineraalaineterohke Arteesia vesi - surve all olev INFILTRATSIOON - sademetevee imbumine põhjavette vett läbilaskev: liiv, kruus, lõhelised lubjakivid - ehk POORSED vettpidav kiht: peeneteralised setted ja tihedad kivimid veega küllastunud kiht - kiht, mille kõik poorid veega täidetud Pandivere kandis uueneb põhjavesi kõige kiiremini - seal on praguline lubjakivi sademevee imbumine sõltub: - poorsusest - taimkattest - nõlvakaldest - pinnase niiskusest - sademetest oht põhjaveele: saasteainete imbumine Sood on alatiselt märjad alad, kus hapnikuvaesus jätab taimejäänused lagunemata ja tekib turvas Olulisus:
all, 200km mandrite all. Litosfäär jaotunud laamadeks. Astenosfäär ülejäänud vahevöö litosfääri all, plastiline, paneb liikuma laamad. Tuum alates 2900km katkestuspinnast, peamiselt rauast. Välistuum on vedel, S-lained ei levi. Sisetuum on tahke, rõhk seal on väga suur. 7. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest). ===== Purskekivimid tardumine kiirem, peeneteralised (basalt, andesiit, obsidiaan). Süvakivimid tardumine maakoore lõhedes aeglane, suureteralised (graniit, gabro, dioriit, peridodiit). Purdkivimid moodustuvad murenenud settekivimi tükkidest e. purdosakestest. (Liivakivi kvartsist). Kemogeensed tekivad mitmesuguste soolade ladestumisel (kivisool, dolomiit, lubjakivi). Biogeensed tekkinud taimede ja loomsete organismide jäänuste kuhjumisel ja kivistumisel (lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi).
Jagunevad : 1.) varisemine – kivid veerevad vabalt alla 2.)libisemine – suure kivimid liiguvad allapoole. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked. 3.)voolamine - sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab voolama veel külmunud pinnasel.Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. 4.)nihkumine – aeglane liikumine.Silmaga pole pole protsess nähtav, nähtav on ainult tagajärg. nihkumise tagajärjed avalduvad nõlva alumises osas, kuhu kuhjuvad peeneteralised setted. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimuva nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda. Nõlvad võivad olla sirged, nõgusad, kumerad, astmelised.
KIVIMID- *Kivimid- looduslike mineraalide kogumid *Mineraalid- tahked, anorg, kindla ehitusega ained *Temp suur kõikumine on kivimite kõige suuremaks lagund. jõuks. KIVIMITE LIIGITUSED TEKKEVIISI JÄRGI E GENEESI JÄRGI- *Tardkivimid e kristalsed- tekkinud magma tardumisel, om. tugevad ja vastupidavad. a)magma tard. maakoore sees (süvatardkivimid-graniit) b)-||- maapinnal (vulkaaniline tuff- Island) *SETTEKIVIMID- tekkinud erineva murend matj settimisel aja- ja raskusjõu toimel. a)purd sk- peeneteralised merendmat. settimisel ja kivistumisel e litifitseerumisel(L-Est liivakivi) b)biogeensed sk- tekkinud taimsete- ja loomsete org. kuhju. ja kivistumisel NB!Kõik fos kütused biog sk'd c)keogeensed sk- erinevate soolade ladestumisel ja kivistumisel *MOONDEKIVIMID- tekkinud tard-, sette- ja moondekivimitest kõrgerõhu ja temp. all (kõrgrõhk. ja temp ongi moondumine) *Moone saab ainult toimuda laamade subduktsiooni piirkonnas (sukeldumis piirkonnas). [graniit >t>gneiss
kallak-põimjaskihiline liivad ja jäme aleuriidi setted, mis moodustuvad subakvaalse delta basseini poolsel nõlval. Nõlvasetted moodustavad põhilise osa delta settekehast. (c)pinnasetted (topset beds) - õhuke, valdavalt horisontaalkihiline settekiht nõlvasetete peal, mis moodustuvad subaeraalse delta osas. Pinnasetted moodustuvad kas delta pinnal hargnevates jõeharudes (kruusad-liivad, analoogia sängisetetega) või (peamiselt) suurvee/üleujutuste perioodidel üle kogu delta ala (peeneteralised setted) 10. Peamised liustikulise tekkega kulutuslikud, kulutuslikud-kuhjelised ning kuhjelised pinnavormid ning vastavad setted. Kulutuslikud: (1)kaarid ehk orvandid (2)tsirkusorud (3)troogid ehk ruhiorud (fjordid) (4)rippuvad orud (5)jääkriimud (6)silekaljud, nunatakid, kaljuvoored (7)jäänuksambad ehk karlingud ja Arete' (8)kulutusnõod ja vagumused. Setted: Moreen: (1)primaarne moreen: põhimoreen, ablatsioonimoreen (2)sekundaarne moreen: voolumoreen, basseinimoreen
Põhja- ja Lääne-Eesti lubjakive katab hallika värvusega kividerohke (rähkne) moreen. Lõuna-Eesti liivakivide alal on see punakaspruun, savikas ning suhteliselt kividevaene. Ülejäänud osa pinnakattest koosneb mitmesugustest mineraalsetest (kruus, liiv, viirsavi, veeristik) ja elutekkelistest setetest (turvas, muda). Liustikujõgede setted on harilikult põimkihiline kruus ning jämedateraline liiv, mida kasutatakse ehituses ning teede katteks. Jääjärvede setted on aga peeneteralised ning rõhtsa lasumusega. Neist kõige iseloomulikumaks on peamiselt Lääne-Eestis esinev viirsavi, mida kasutatakse telliste, katusekivide ning drenaažitorude valmistamiseks.2 1 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=855 2 http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/eesti_muldadest_p6llumehele.pdf 4 Martna Mullastik
selgelt eri värvi. Küllaltki pikad lapikud harud on nõrgalt lohkliku- kortsulise pinnaga ja servmiste servmiste ovaalsete soraalidega, mis võivad hiljem omavahel kokku sulada ja osaliselt katta kogu harude ülapoole. [5] 4.2.6. Väävel-porosamblik 16 · Tallus kaheosaline: soomustest koosnev esitallus ja karikakujulistest väljakasvudest teistallus, 3-8cm kõrge · Vegetatiivse paljunemise vahendid: peeneteralised soreedid, mis katavad teistalluse ülaosa · Kasvukoht: maapind, kõdunenud puit · Väga sage kogu Eestis Väävel-porosambliku esitalluse soomused on värdlemisi väikesed (2-5 mm pikkused); teistalluse moodustavad 3-8 cm kõrgused karikakesed, mille ülaservas võib tihti näha tillukesi punaseid viljakehi. Karikad on kujult võrdlemisi korrapärased, saledad, ülaosas sujuvalt laienevad, iseloomuliku kollakasrohelise võikahvatukollase värviga
Gaasiga saab lõigata ainult neid metalle, mille sulamistemperatuur on kõrgem kui hapnikus süttimise temperatuur ja mille oksiidid sulavad madalamal temperatuuril kui metall. Lõikekohas tekkivad oksiidid puhutakse ära hapnikujoaga. Niisugusel meetodil saab lõigata madala ja keskmise süsiniku sisaldusega süsinikteraseid. Malmi, värvilisi metalle ja nende sulameid ei saa gaasiga lõigata, sest nende sulamistemperatuur on madalam kui süttimise temperatuur, tekkivad oksiidid on väga peeneteralised ega eemaldu ärapuhumisel. Legeerteraseid lõigatakse erimeetoditel. Kuumutamiseks võib kasutada atsetüleeni, propaani ja teisi gaase. Gaasiga lõikamine viiakse läbi gaaskeevitusseadmetega lõikepõleti abil.
Kasutatavad materjalid: Portlandtsement CEMI 42,5; "Kiiu" karjääri looduslik liiv; joogivesi; plastifikaator. Materjalide ettevalmistus: Katsetes kasutatav portlandtsement sõeluti eelnevalt läbi sõela avaga 5 mm; Enne kasutamist määrati liiva terastikuline koostis, puistetihedus ja eraldatai terad läbimõõduga üle 5 mm. Töö käik: 1. Katsed tehakse segu koostisega 1:3 (tsement:liiv) korraldatavate katsete puhul 500 g tsementi ja 1500 g liiva. 2. Peeneteralised betoonisegud valmistati Hobarti segistis: kuivad materjalid segati segistis 1 minuti vältel, seejärel lisati vesi ja segatakse veel 2 minuti jooksul. 3. Katsed jaotatati kaheks seeriaks: a) Põhiseeria koosnes neljast katsest, mis erinevad omavahel segusse viidava plastifikaatori hulga poolest: 0; 0,6; 1,3 ja 2,0% tsemendi hulgast (massi järgi). Kaalutud plastifikaator viidi segusse koos seguveega. Põhiseeria katsed tehti konstantse vesitsementteguriga 0,51.
Kuivsegud: · Kuivsegud nim. valmis ehitussegusid,milledes puudub vesi. · Turustatakse pakandites ,millel on kirjas segamisõpetus ja vajalik veehulk.Segatakse tavaliselt anumas miksertüüpi käsiseguriga. · Kuivsegud koosnevad sideainest täitematerjalist ja lisanditest. Kuivsegude tähtsamad alaliigid: · müürimördid · krohvmördid · pahtelsegud · plaatimissegud · vuugisegud · peeneteralised betoonid Küsimused: 10.Mida nim. sideainetaignaks? 11.Mida nim mördiks? 12.Mis on betoon? 13.Kudias liigitatakse betoone tiheduse järgi?(3) 14.Mida näitab betooni klass? 15.Normaalne-betooni koostisosad? 16.Betooni lisandid? 17.Täitematerjalide ülesanne? 18.Milleks on vaja plastifikaatoreid= 19.Mis on tihendamise eesmärgiks = 20.Milleks kasutatakse mörte ? 21.Kuidas jaotatakse mörte ostarbe järgi? 22.Mördile esitatavad nõuded? 23
3) turbulentne voolamine Keevkiht - selleks, et viia peeneteraline materjal hõljuvasse olekusse e. keevakihti, on vaja selle materjali kihist läbi juhtida gaasi kiirusega, mille puhul kihi takistus õhu voole on võrdne kihi kaaluga pinnaühiku kohta. Gaasi kiirust, mille juures materjali kiht läheb hõljuvasse olekusse, nimetatakse kriitiliseks kiiruseks. Kriitilisel kiirusel suureneb kihi maht, peeneteralised osakesed omandavad võime üksteise suhtes liikuda ning hakkavad "keema" ja voolama sarnaselt vedelikega. Reziimid: 1) liikumatu reziim gaasi kiirus väike, osakeste kihti iseloomustavad suurused ei muutu 2) keevkihi reziim kui kaasi kiirus ületab kriitilise piiri, hakkavab kihi poorsus ja kõrgus suurenema, kiht läheb üle keevasse olekusse. St et osakesed paiknevad kihis pidevalt aktiivselt ümber. Kui kiirust veel suurendada, suurenevad
Litosfäär Plaat- ehk laamtektoonika uus maapõue liikumise käsitlus. Maa kivimiline koor(5-80km) jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks: 1. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel. 2. Mandriline maakoor moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Vahevöö(2900km sügavuseni) koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim litosfääriks. Maa tuum(koostis: nikkelraud) paikneb 2900-6378km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on: O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. Mineraal on looduslik ...
Käia teralisuse mõju lihvimisprotsessile: 1) mõjutab töödeldud pinna karedust 2) mõjutab lihvimisprotsessi tootlikkust 3) suuremateraline tööriist sobib paremini sitkete, kleepuvat laastu andvate materjalide töötlemiseks, sest käi rasvub paremini 4) suuremat tera sobib kasutada käia ja töödeldava pinna suurema kokkupuutepinna korral, sest lihvteradele langeb suurem koormus. Käiade valmistamiseks kasutatakse põhiliselt suure ja keskmise teralisusega abrasiive. Peene- ja eriti peeneteralised abrasiivid leiavad kasutamist mitmesugustel viimistlustöödel. Makroterad ( suur, kesk, peen tera), mikroterad (eriti peen tera) Kõvadus Abrasiivtööriista kõvadus on sideaine omadus avaldada vastupanu abrasiivmaterjali terade lahtimurdumisele tööriista pinnas. Mida suuremat jõudu on tarvis terakeste lahtimurdumiseks, seda kõvem on sideaine. Tööriista kõvadus tagatakse sideaine koostise ja käia valmistamise tehnoloogilise protsessiga
Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja selle toimumiseks ei piisa ainult gravitatsioonijõust. Aineosakeste liikumahakkamiseks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine. Niisugust protsessi silmaga jälgida ei saa, me näeme vaid selle tagajärgi. Kõige selgemini avalduvad nihkumise tagajärjed nõlva alumises osas, kuhu kuhjuvad peeneteralised setted. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimuva nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda.
Jagunevad : 1.) varisemine kivid veerevad vabalt alla 2.)libisemine suure kivimid liiguvad allapoole. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked. 3.)voolamine - sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab voolama veel külmunud pinnasel.Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. 4.)nihkumine aeglane liikumine.Silmaga pole pole protsess nähtav, nähtav on ainult tagajärg. nihkumise tagajärjed avalduvad nõlva alumises osas, kuhu kuhjuvad peeneteralised setted. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimuva nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda. Nõlvad võivad olla sirged, nõgusad, kumerad, astmelised. Mõisted: litosfäär Maa tahke kest, mis koosneb maakorest ja vahevööst. mineraalid looduslik tahke keemiline ühend, mida iseloomustavad kindlad füüsikalised omadused ja keemiline koostis. kivimid kindla koostise ja ehitusega mineraalide kogum maakoores.
Tallinn 2013 1. Sissejuhatus Selleks, et viia peeneteraline materjal hõljuvasse olekusse ehk keevakihti, on vaja selle materjali kihist läbi juhtida gaasi või vedelikku (fluidumi) kiirusega, mille puhul kihi takistus õhu voole on võrdne kihi kaaluga pinnaühiku kohta. Fluidumi kiirust, mille juures materjali kiht läheb hõljuvasse olekusse, nimetatakse kriitiliseks kiiruseks. Kriitilisel kiirusel suureneb kihi maht, peeneteralised osakesed omandavad võime üksteise suhtes liikuda ning hakkavad "keema" ja voolama sarnaselt vedelikega. Kriitilisel kiirusel saab materjali kaal pinnaühiku kohta võrdseks kihi takistusega. Fluidumi kiiruste vahemikku, mille juures materjal hõljub fluidumi voos, nimetatakse hõljumiskiiruseks. Fluidumi kiiruse edasisel suurendamisel, hakkab gaasivoog osakesi endaga kaasa kandma. Sellist gaasi või vedeliku kiirust nimetatakse kaasakande- ehk pneumotranspordi kiiruseks.
tulemusel. Enamikel juhtudel vulkaaniline tegevus perioodiliselt kordub. Vulkaani ehitus: Joonis. Kraater- vulkaani purskeava Magmakolle- vahevööst tungiva magma kogunemiskoht maakoores Lõõr- magma liikumistee koldest kraatrisse Laava- maapinnale voolanud magma Magma liikumisel maakoores ja selle pinnale, tekivad magma-ehk tardkivimid. Maa sees tekivad süvakivimid, näiteka gabro ja graniit. Maa pinnal tekivad peeneteralised basaldid. Vulkaaniline materjal Vulkaanide kuju ja koonuste kasvukiirus sõltub vulkaaniliste produktide iseloomust. Nende omavaheline vahekord on erinev eri vulkaanitüüpidel ja erinevatel tegevuse ajalõikudel. Algselt eralduvad gaasid ja aurud , mis vabastavad lõõri ja võimaldab väljuda teistel produktidel. Seejärel tahked kivimiosakesed ja tuhk ning lõpuks laava. Gaasid. Enamuse moodustab veeaur. Lisaks CO2, CO, N , SO2 Fumaroolid-kõrge temperatuuriga (üle 200kraadi ) vulk
See, mida need mudelid näitavad, on, et koondunud ajaseeriate andmete tunnused finantsturule, makroökonoomikale ja kiiresti liikuvate tarbitavate hüviste turule võivad olla andmeloomisprotsessi tulemus, milles pole ühtegi individuaali maksimeerivat käitumist ja milles individuaalide vaheline suhtlus on otsustav. Artiklis on näidatud, et kirjeldavad statistikad on ebapiisavad tuvastamaks protsessi, mis genereeris andmed. Samuti on näidatud, et kui andmed on piisavalt peeneteralised, siis võivad mõned andmeloomisprotsessi mudelid olla näidatud kooskõlas nende andmetega ja mõned võivad olla välistatud, kuid valides mudelite klasside hulgast, mis tähendab aluseks oleva andmeloomisprotsessi kirjeldamist, vajab mõndi täiendavaid diskriminante. Et vältida vaid tautoloogiat, peavad need diskriminandid olema empiiriliselt baseeruvad. Täiendavatest statistilistest andmetest pole abi, kuna on näidatud, et selliseid andmeid ei saa kasutada sellel eesmärgil, peab
1.4. Kasutatud töövahendid Tsemendi sõel avaga 5mm, liiva sõel avaga 5 mm, Hobarti segisti, raputuslaud, nihik, prismavormid mõõtmetega 40x40x160 [mm] 1.5. Katse metoodika 1.5.1. Määratakse liivade puiste- ja näivtihedused, arvutatakse mõlema liiva tühiklikkus ja määratakse terastikune koostis. 1.5.2. Tsemendi ja liiva summaarne mass (kuivainete mass) võetakse kõigil katsetel võrdne (2000 g). 1.5.3. Peeneteralised betoonisegud valmistatakse Hobarti segistis: kuivad materjalid segatakse segistis 1 minuti vältel, lisatakse kaalutud vesi ja segatakse veel ühe minuti jooksul. Seejärel segisti peatatakse ja segatakse käsitsi veega segunemata materjal. Segu segatakse täiendavalt 1 minuti jooksul. Kõik segamised teostatakse segisti aeglasel käigul. 1.5.4. Katsed tehakse võrdsel segu töödeldavusel - orienteeruvalt 135±5 mm (pärast 10
suureneb sellise puidu vedelikeimavsus.Viimane mõjub negatiivselt pinnaviimmislusel. Puidu kasutus: Männipuitu kasutatakse eelkõige mööbli valmistamiseks, tisleri ja treimistööks, sõidukite puitosade tegemiseks (autokastid). üldehitustöös karkassideks ja paneelideks, raudteeliipriteks, telefoni- ja valgustuspostideks, samuti dekoratiivse spooni ja vineeri valmistamiseks. 3. 1)Kasvukohatüüp sambliku, mulla iseloomustus toitainetevane kuiv liiv,mererannikul jäme,Lõuna-Eestis peeneteralised,põhjavee sügavus üle 2m.Alusmets ja taimed Kadakas,pohl,leesikas,kanarbik,kukemari,samblikud,samblad.Kasvukohatüübis valitsevad puistud Männikud.Peapuuliik Mä.Boniteet IV...VA. 2)Kasvukohatüüp pohla,mulla iseloomustus keskmise viljakusega leetunud liiv,ajuti kuiv.Alusmets ja taimed Kadakas,pihlakas,kanarbik,pohl,mustikas,palu- härghein,samblarindes,palusammal,kaksikhambad.Kasvukohatüübis valitsevad puistud Männikud,all kuuseuuendus.Peapuuliik Mä.Boniteet II...III.
3. TERASTE KASUTAMINE AUTOTEHNIKAS 1 Kaasaegne autokere Moodsa autokere valmistamiseks kasutatakse järjest rohkem kõrgendatud tugevusega (Rm = 300...500 MPa), kõrgtugevaid (Rm = 500...800 MPa) ning ülitugevaid (Rm >800 MPa) teraseid. Sellised terased on nn. mitmefaasilised terased ja nende saamiseks kasutatakse ära teraste omadust moodustada vormimisel ning jahutamisel erineva struktuuriga sulameid. Kõrgendatud tugevusega on peeneteralised mikrolegeeritud ja Bake Hardening- tehnoloogia alusel saadud terased. Kõrgtugevad on kahefaasilised ja TRIP- terased. Suurima tugevusega on kuumvormitud ülitugevad terased ehk martensiitterased. Kuna neid teraseid vormitakse temperatuuril 900...950 °Cpressis,siis erilise jahutusprotsessi tulemusel saadakse sulami struktuur, millel on kõrgeimad tugevus- ja kõvadusnäitajad (Rm >1000 MPa). Niisugusest materjalist
ja sideaine tüübist ja nende omavahelisest vahekorrast, kuna karbiidi ja sideaine kuumuspüsivus ja korrosioonikindlus on erinevad. 48 3.1. Kõvadus Kermiste kõvadus sõltub nii karbiidi ja sideaine vahekorrast, karbiidi valmistamise viisist kui ka nikli ja molübdeeni vahekorrast lähtepulbreis TiC-NiM kermiste puhul. Nagu jooniselt 20 nähtub kermiste kõvadus väheneb peaaegu lineaarselt sideaine sisalduse suurenedes. Suurima kõvadusega on peeneteralised WC-Co kõvasulamid, mis on valmistatud mehahaaniliselt aktiviseeritud sünteesi (MAS) teel saadud WC pulbrist. Sellele järgnevad tavatehnoloogia järgi valmistatud WC-Co kõvasulamid. TiC ja Cr3C2 baaasil kermised on ligilähedaselt võrdse kõvadusega sama sideaine koguse juures. TiC-NiMo kôvasulamite kôvadus väheneb peaaegu lineaarselt sideaine koguse suurenedes ja sôltub ka Mo sisaldusest sulameis (joon.21). Molübdeeni koguse suurendades lähtepulbreis sulami kôvadus kasvab
koosnevaid kaljusaari. VALGLA - Maa-ala, millelt mingi veekogu või selle osa saab oma vee VEELAHE - Kõrvuti paiknevaid valglaid eraldav looduslik piirjoon. PÕHJAVESI - Maasisene vaba vesi, mis täidab kivimite ja setete poore, lõhesid ja muid tühimikke. VETT LÄBILASKVAD KIVIMID JA SETTED - Jämedateralised setted ja poorsed kivimid, läbi mille vesi maapinnas sügavamale vajub. VETTPIDAVAD KIVIMID JA SETTED - Peeneteralised setted ja tihedad aluspõhjakivimid, millest allapoole põhjavesi ei vaju. VEEGA KÜLLASTUNUD KIHT - sette- või kivimikiht, mille kõik poorid on veega täidetud PÕHJAVEE TASE - Põhjaveega küllastunud kihi pealispinna sügavus maapinnast EESTI ASEND, SELLE EHITUS JA PINNAMOOD 1. Iseloomusta näidete põhjal Eesti geograafilist asendit lähtuvalt loodusoludest (loodusgeograafiline asend) ja naabrussuhetest (majandus- ja poliitgeograafiline asend).
Käia teralisuse mõju lihvimisprotsessile: 1) mõjutab töödeldud pinna karedust 2) mõjutab lihvimisprotsessi tootlikkust 3) suuremateraline tööriist sobib paremini sitkete, kleepuvat laastu andvate materjalide töötlemiseks, sest käi rasvub paremini 4) suuremat tera sobib kasutada käia ja töödeldava pinna suurema kokkupuutepinna korral, sest lihvteradele langeb suurem koormus. Käiade valmistamiseks kasutatakse põhiliselt suure ja keskmise teralisusega abrasiive. Peene- ja eriti peeneteralised abrasiivid leiavad kasutamist mitmesugustel viimistlustöödel. Makroterad ( suur, kesk, peen tera), mikroterad (eriti peen tera) Kõvadus Abrasiivtööriista kõvadus on sideaine omadus avaldada vastupanu abrasiivmaterjali terade lahtimurdumisele tööriista pinnas. Mida suuremat jõudu on tarvis terakeste lahtimurdumiseks, seda kõvem on sideaine. Tööriista kõvadus tagatakse sideaine koostise ja käia valmistamise tehnoloogilise protsessiga
veejuhtivus? V: Aleuroliidid, kruus,savi liiv. Veejuhtivus sõltub savikusest ja lõhelisusest. 8. Millistes kivimites liigub vesi peamiselt vertikaalsetes ja horisontaalsetes lõhedes ning murranguvööndites? V: lubjakivides, dolokivides, kristalsetes kivimites 9. Milliste veepidemete vahel paikneb Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleks? Vettkandvateks kivimiteks on liivakivid, peamiselt peeneteralised, harvem keskmiseteralised, aga ka liivakad ja savikad aleuroliidid. 10. Miks Kesk-Devoni põhjavesi on jaotatud kahte põhjaveekompleksi: Kesk-Devoni ja Alam-Kesk-Devoni-Siluri põhjaveekompleksiks? V: Nende vahele jääb Narva lade 11. Missugustele põhjaveekompleksidele on iseloomulik surveline põhjavesi? V: Kesk-Devoni veekompleks, Kesk-Alam-Devoni-Siluri veekompleks, Ordoviitsium-Kambrium veekompleks, Silur-Ordoviitsium veekompleks 12
d) Klindiesisel alal sinakas-hall moreen, mis koosneb: kambriumi ajastu settekivimitest ja raudkivimaterjalist. Muld kiviselt leetunud. e) Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen, mis koosneb: devoni aluspõhja materjal + jääga toodud karbonaatkivimid + raudkivimaterjalid. Liustiku sulamisveesetted: a) Liustikujõesetted, mis koosnevad: Oosisetted - munakatest, veeristest, kruusast või liivast. Sanduristted põimjad kihilised peeneteralised kruusad ja liivad. Mõhnasetted põimjaskihilised liivad. b) Liustikujärvesetted on jääpaisjärve põhja settinud rööpkihilised liivad, saviliivad või tolmjad liivsavid, viirsavid ja liustikujärvetekkelised mõhnasetted. c) Veeristel ja kruusal on kujunenud valdavalt rähk- ja veerimullad d) Karbonaadivabadel liivadel leetunud ja leedemullad e) Savidel mitmesugused gleimullad. Meresetted: Merepõhjasetted liiv, sügavamal savi.
d) Klindiesisel alal sinakas-hall moreen, mis koosneb: kambriumi ajastu settekivimitest ja raudkivima- terjalist. Muld kiviselt leetunud. e) Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen, mis koosneb: devoni aluspõhja materjal + jääga toodud kar- bonaatkivimid + raudkivimaterjalid. Liustiku sulamisveesetted: a) Liustikujõesetted, mis koosnevad: Oosisetted - munakatest, veeristest, kruusast või liivast. Sanduristted – põimjad kihilised peeneteralised kruusad ja liivad. Mõhnasetted – põimjaskihilised liivad. b) Liustikujärvesetted on jääpaisjärve põhja settinud rööpkihilised liivad, saviliivad või tolmjad liivsavid, viirsavid ja liustikujärvetekkelised mõhnasetted. c) Veeristel ja kruusal on kujunenud valdavalt rähk- ja veerimullad d) Karbonaadivabadel liivadel leetunud ja leedemullad e) Savidel mitmesugused gleimullad. Meresetted: Merepõhjasetted – liiv, sügavamal savi.
Põhja-ja Lääne-Eesti rannikualadel moodustavad rändrahnud kivikülve(Käsmu). Põhja-Euroopa suurima õmbermõõduga rahnu Muuga Kabelikivi kõrgus on 7m ning ümbermõõt 58m. Suurima mahuga rahnuks on Ehalkivi Letipea neemel- 930 m3 (ümbermõõt 49 m) Ülejäänud osa pinnakattest koosneb mitmesugustest mineraalsestest(kruus,liiv,viirsavi) ja elutekkelistest (turvas,muda) setetest. Liustikujõgede setted on harilikult kruus ning jämedateraline liiv. Jääjärvede setted on peeneteralised ning rõhtsa lasumusega. Neist kõige iseloomulikum on peamiselt Lääne-Eestis esinev viirsavi,mis on nime saanud kihilise ehk viirulise ehituse tõttu. Talvel settinud savikihid vahelduvad suvel moodustunud liivakihtidega. Viirsavi kasutatakse telliste,katusekivide ning drenazitorude valmistamiseks. Jääajajärgseid setteid eristatakse nende tekkeviisi alusel. Rannikualade liiv,kruus ja klibu on merelise päritoluga
mille põhimassis esineb rohkesti väikesi ja hõbedaselt läikivaid kivikesi. Akondriit on samuti kivimimeteoriit, millel aga mineraalne koosis ja struktuurilised iseärasused näitavad magmalist teket, kuid sellel puuduvad kondriitidele iseloomulikud kerakesed. Nad on sarnased maakoores leiduvate kivimitega. Enamasti on nad kaetud koorikpinnaga, mis võib olla hallikas- kuni punakasmust koorikpind. Värske murdepind võib olla aga heledam. Kivimeteoriitidel moodustavad põhimassi peeneteralised millimeetrist väiksema läbimõõduga kerakesi. Neid on palju ja enamasti on nad tumedad ja läigivad hõbedaselt. Neis võib esineda omavahelisi lõikuvaid soonekesi, mis on tumedat värvi. Arvatakse, et nad on tekkinud kui meteoriitsed aine tilgakesed on kiiresti hangunud ja näitavad selle eksisteerimist kunagi osaliselt sulanud olekus. Kivimeteoriitides esineb kõige rohkem pürokseeni ja oliviini. (Pürokseenid on kivimeteoriitides esineva silikaatsete mineraalide rühma üldnimetus)
vahele jäid väiksemad nõod. Tõenäoliselt on liivaalad looduskaitseala edela- ja kaguosas kujunenud jääjõgede deltadena taanduva jää serva lähedal. 3 Foto 1. Rüsijää Limnoloogia all. U. Rootsmaa foto Kunagine Jää-Võrtsjärv jääserva ees ja Ürg-Võrtsjärv hilisjääaja lõpul (ligikaudu 12 600 10 200 aastat tagasi) toitusid jääsulamisvee sissevoolust. Nende põhja settisid algul peamiselt viirsavid ja hiljem peeneteralised liivad ja aleuriidid, mida leidub paljudes kohtades kihiti järvelubja ja järvemuda ning soosetete all. Pärast mandrijää taandumist alanud neotektooniline maakerge muutis suurema osa kunagisest veekogust maismaaks, vee alla jäi vaid selle lõunaosa Suur-Võrtsjärv, mille rannajoon oli loodeosas praegusest umbes 45 m kõrgemal ning ühtis ligikaudu nüüdse Võrtsjärve madaliku piiriga. Veepinna järkjärgulisel alanemisel kujunes suure nõo piires mitu n.-ö. vahepealset järve
muda ja kaltsiumkarbonaat bioklastiline materjal Ränisete Ränikivimid Opaal, kaltsedon, SiO2-ränioksiid kvarts Turvas või muu Kaustobioliidid: põlevkivi, Orgaanika ja C-orgaanilised ühendid orgaaniline aine kivi- ja pruunsüsi purdosakesed Sagedamini esinevate settekivimite hulka kuuluvad peeneteralised purdkivimid (aleuroliidid, savikivimid), karbonaatkivimid (lubjakivid, dolomiidid) ning keskmise ja jämedateralised purdkivimid (liivakivid ja konglomeraadid). (1) Settekivimite koostisse kuuluvad purdosad, lahustest keemilisel või biokeemilisel teel moodustunud autigeensed mineraalid, bioklastiline materjal ja orgaaniline aines. (1) Purdosad on kivimite ja mineraalide tükid. (1)
Samuti võivad nad atmosfääri mõjul järk-järgult mureneda. Jämepurdpinnased (moreen) - tsementimata osakestega pinnased. Need pinnased sisaldavad rahne ja veeriseid (terasuurus suurem kui 60 mm) kaaluliselt üle 40 %. Jämedateralised pinnased (jämepinnased) - osakestevaheliste sidemeteta mitteplastsed pinnased, mis sisaldavad rahne ja veeriseid (>60 mm) alla 40 % ja nende peenosise (terasuurus alla 0,06 mm) sisaldus on alla 40 %. Sellesse rühma kuuluvad kruusa- ja liivapinnased. Peeneteralised pinnased (peenpinnased) - sisaldavad rahne ja veeriseid (>60 mm) alla 40 % ja nende pinnaste peenosise (<0,06 mm) sialdus on üle 40 %. Sellesse rühma kuuluvad möll- ja savipinnased. Eripinnased - on rohkesti orgaanilist ainet või/ja karbonaate sisaldavad settepinnased. Nendeks on muda, turvas, järvelubi e järvekriit, allikalubi, diatomiit. Kõik need pinnased sisaldavad orgaanilist ainet või karbonaate. Vundamentide rajamine rohkesti orgaanilist ainet või karbonaate sisaldavale
vettsisaldavae rauahapenditega moodustab nn lateriitmulla põhilise koostisosa. Hematiit ehk punane rauamaak Fe2O3. 70% Fe, 30% O. Kristalliseerub trigonaalselt, kuid väliskuju tingitult tekkelaadselt, võib olla väga mitmesugune – peeneteraline, peitkristalne, soomuseline või radiaalkiireline. Suuri radiaalkiirelise ehitusega neerukujulisi moodustusi nimetatakse punaseks klaaspeaks. K 5,5-6, E 5,5-5,3. Kristallid musta kuni terashalli värvusega, kuna muldsed ja peeneteralised agregaadid on punased. Kriips kirsspunane. Keemiliselt püsiv mineraal, puruneb tavaliselt mehhaaniliselt. Tekib peamist metamorforismi protsessis, kuid ka raua hüdroksiidide dehüdratiseerumisel maapinna termodünaamilistes tingimustes ning magmast hangumisel. Tähtis rauamaak. Magnetiit ehk magnetrauamaak Fe3O4 ehk Fe2O3. FeO. 72,4% Fe. Kristalliseerub kuubiliselt (kristallitahkudel viirutus), kuid enamasti esineb ilma välise kristallvormita – teralise massina. K 5,5- 6; E 4,9-5,2
Vahemikus Ha/Hm =0,9-1,2 on WC-Co kermiste kõvadus ligikaudu võrdne liiva kõvadusega ja kulumine on keerulise iseloomuga. Kulumise algstaadiumis toimub karbiidse karkassi purunemine, sideaine väljatõrjumine karbiiditerade vahelt. Kulumise jätkudes on võimalik vagude teke kahjustatud pinnale. 10 Abrasiivkulumise tegur, mis on arvutatav Archardi valemist ( 1) on pöördvõrdeline materjali kõvadusega, (joon.1.4). Peeneteralised WC-Co kõvasulamid on suurema kõvadusega ja seepärast, vastavalt Archardi valemile, ka väiksema kulumisteguriga. 80 Wear coefficient, kx10 mm /Nm 70 3 Conv. 60 -5 Fine 50
pöörlev liikumine. Iseloomulikuks tunnuseks on ümar lihvtald. Lihvpaber kinnitatakse tallale takjakinnitusega. Tarvikud lihvmasinatele Lihvimistarvikuteks on erineva jämedusega lihvriided ja paberid. Takjakinnitusega lihvimistarvikud on valmistatud fiiberkiust. Võib eristada kolme põhisuurust: 1. 40, 60, 80 jämedateralised abrasiivmaterjalid 2. 100, 120, 150, 180 keskmise jämedusega abrasiivmaterjalid 3. 220, 240, 280 jne peeneteralised abrasiivmaterjalid Lihvimismasinatel kasutatavad lihvimispaberid jagunevad värvi järgi erinevalt. Firma ,,Bosch pakutavad lihvpaberid: 1.Valged värvide, lakkide, pahtlite lihvimiseks. Abrasiivaineks korund. Hõredam abrasiivkate ja spetsiaalne kattekiht vähendavad lihvpaberi ummistumist. 2.Punased puidu lihvimiseks. Abrasiivaineks korund. 3.Sinised metalli lihvimiseks. Abrasiivaineks tsirkoon. 28 4
annaabi.ee 
