PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Riin Savisaar LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Regina Raidma Tallinn 2019 Sisukord KATSED..................................................................................... 3 Katse 1. Aine peenestusastme mõju reaktsiooni kiirusele................................3 Katse 2. Aine kontsentratsiooni ja iseloomu mõju reaktsiooni kiirusele.............3 Katse 3. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele............................................4 ENESEANALÜÜS.........................................................................5 KATSED Katse 1. Aine peenestusastme mõju reaktsiooni kiirusele Esimeses katses ma kasutasin nelja kaitseklaasi, 30% äädikhapet, 36% soolhapet, tsingipulbrit
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Lukas Kalviste LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Regina Raidma Tallinn 2019 Sisukord KATSED..................................................................................... 3 Katse 1. Aine peenestusastme mõju reaktsiooni kiirusele................................3 Katse 2. Aine kontsentratsiooni ja iseloomu mõju reaktsiooni kiirusele.............3 Katse 3. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele............................................4 ENESEANALÜÜS.........................................................................5 KATSED Katse 1. Aine peenestusastme mõju reaktsiooni kiirusele Esimeses katses pidin kasutama nelja kaitseklaasi, 30% äädikhapet, 36% soolhapet,
1. Füüsikalised ja keemilised nähtused: Füüsiklised nähtused on ainetega toimuvad muutused, mille käigus ained jäävad samaks. · Peenestusastme suurenemine · Aregaatoleku muutus · Aine ruumala muutus temperatuuri või rõhu muutumisel Keemilised nähtused : ühtedest ainetest tekivad teised, kulgeb keemiline reaktsioon. · Metallide (raua) roostetamine · Aine põlemine · Piima hapnemine · Vesiniku või kütuse plahvatus 2. Keemiline reaktsioon: Keemilise nähtuse aluseks on keemiline reaktsioon, nt raua roostetamine kui keemilise
ajavahemikus. 5. Keemilise reaktsiooni kiirust on võimalik muuta: Segamine – kokkupõrgete tõenäosus suureneb Rõhuga- Suurendab põrgete arvu reageerivate ainete vahel. (Ainult gaasidel) Kiireneb. Temperatuuriga-Kõrgemal tempreatuuril on molekulidel suurem soojusenergia. Kiireneb • kontsentreerimine – aineosakeste hulk ruumalaühikus suureneb, nende kokkupõrked on tõenäolisemad juhtuma; • tahke aine peenestusastme suurendamine – suureneb pind, millel võivad toimuda kokkupõrked; 6. Katalüsaator- aine mis suurendab keemilise reaktsiooni kiirust. Katalüüs- Keemilise reaktsiooni kiiruse muutmine katalüsaatori abil Inhibiitor- aine, mis aeglustab keemilise reaktsiooni kiirust ehk neg.katal Ensüüm- biokatalüsaator 7. Pöörduv reaktsioon- Keemiline reaktsioon mis kulgeb üheaegselt kahes suunas. Saaduste tekke ja nende lagunemise suunas. 2 SO2 + O2 ↔ 2 SO
· ENDOTERMILINE Energia neeldub, H > 0 Tavaliselt lagunemisreaktsioonid · (Lahustumisel: kristallivõre lõhkumine (sidemete katkemine)) 3. REAKTSIOONI KIIRUS · Keemilise reaktsiooni kiirus näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud või reageerinud ainehulka (moolides). mol/dm3s Reaktsiooni kiiruse kasvu põhjustavad tegurid: · Temperatuuri tõstmine · Segamine · Kontsentreerimine · Tahke aine peenestusastme suurendamine · Gaaside puhul rõhu suurendamine 3. REAKTSIOONI KIIRUS · Katalüsaator muudab reaktsiooni kiirust, osaledes aktiivse vaheühendi moodustamisel, aga eraldub reaktsiooni lõpus algses koguses. Negatiivne katalüsaator on inhibiitor; Inimorganismis ensüümid: katalüüsivad kindlaid reaktsioone! 4. REAKTSIOONI TASAKAAL · Pöördumatud reaktsioonid Kulgevad ühes suunas ja lõpuni Mg + O2 2 MgO NaOH + HCl NaCl + H2O
Pihustatud faas Pihuskeskkond Nimetus Vedel , Tahke gaas Aerosool Gaas, Vedelik, Tahke vedelik Vaht, emulsioon, suspesioon, sool Gaas, vedelik, Tahke tahke Tahke vaht, tahkt emulsioon, tahke sool Pihustatud aine peenestusastme järgi jaotatakse süsteeme:jämepihus osakeste diam. >10-6m; kolloidsüsteemid 10-9.....10-6m; tõelised lahused<10-9m Koloidsüsteemide jaotus: I Lüofiilsed(hüdrofiilsed) tugev vastastoime makromolaarsete ainete lahused. II Lüofiilsed nõrk vastastoime III Assotsieerunud kolloidid: seebid Koloidosakese laengu tekkimine: Ioniseeruvad rühmad osakeste pinnal. Vee puhastamine: Koagulatsioon- osakeste ühinemine suuremateks elektrostaatiliste tõukejõudude vähendamisel.
1 1. PINDPINEVUS/ADHESIOON/MÄRGUMINE/KAPILLAARSUS 1. Mis on dispersse süsteemi peenestusastme mõõduks? Pihussüsteeme jaotatakse sõltuvalt pihustunud aine osakeste mõõtmetest jämepihus- ehk jämedispersseteks ja peenpihus- ehk peendispersseteks süsteemideks. Esimesel juhul on pihuse mõõtmed suuremad kui 10-7 m, teisel juhul jäävad need suurusvahemikku 10-7...10-9 m. Sellest väiksemaid osakesi käsitletakse tõeliste lahuste komponentidena ja neis eristatakse ainult ühte faasi. 2. Mis on pindpinevus, mis on selle ühikud?
Vedelik/ Gaasiline/ Vedel aerosool/Udu, vedelad aerosoolid Tahke/ Gaasiline/ Tahke aerosool/ Suits, tolm Gaasiline/ Vedelik/ Vaht Seebivaht, vaht tulekustutis Gaasiline/ Tahke/ Tahke vaht/ Vahtpolüstürool Vedelik/ Vedelik/ Emulsioon/ Piim, majonees, koor, kreemid, lakid Vedelik/ Tahke/ Tahke emulsioon/ Opaal, pärl Tahke/ Vedelik/ Sool, pasta, kolloidne suspensioon/ Au sool, hambapasta, savi, tsement, värvid Tahke/ Tahke/ Tahke suspensioon/ Värviline plastmass Pihustatud aine peenestusastme järgi jaotatakse süsteeme (osakeste diameeter): Jämedispersne süsteem >10-6 m Kolloiddispersne süsteem 10-9 ... (10-7) 10-6 m Tõelised lahused <10-9 m Kolloidsüsteemid tekivad: *Väiksemate osakeste (molekulide, aatomite, ioonide) ühinemisel suuremaks agregaatideks (kondenseerimismeetod). Kondenseerumine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse. *Suuremate osakeste peenestamisel väiksemateks (dispergeerimismeetod)
Vedelik/ Gaasiline/ Vedel aerosool/Udu, vedelad aerosoolid Tahke/ Gaasiline/ Tahke aerosool/ Suits, tolm Gaasiline/ Vedelik/ Vaht Seebivaht, vaht tulekustutis Gaasiline/ Tahke/ Tahke vaht/ Vahtpolüstürool Vedelik/ Vedelik/ Emulsioon/ Piim, majonees, koor, kreemid, lakid Vedelik/ Tahke/ Tahke emulsioon/ Opaal, pärl Tahke/ Vedelik/ Sool, pasta, kolloidne suspensioon/ Au sool, hambapasta, savi, tsement, värvid Tahke/ Tahke/ Tahke suspensioon/ Värviline plastmass Pihustatud aine peenestusastme järgi jaotatakse süsteeme (osakeste diameeter): Jämedispersne süsteem >10-6 m Kolloiddispersne süsteem 10-9 ... (10-7) 10-6 m Tõelised lahused <10-9 m Kolloidsüsteemid tekivad: *Väiksemate osakeste (molekulide, aatomite, ioonide) ühinemisel suuremaks agregaatideks (kondenseerimismeetod). Kondenseerumine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse. *Suuremate osakeste peenestamisel väiksemateks (dispergeerimismeetod)
kapillaari ava ühe vedeliku sisse teise vedeliku tilk või gaasimullike.Kasutatakse jällegi kapillaarmeetodit 85. Disperssed süsteemid. Disperssete süsteemide liigitus. Pihussüsteem ehk dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe- või enamafaasiline süsteem, kus pihustunud aine (dispersne faas) asub dispersioonikeskkonnas => üks aine on jaotunud teises Pihustatud aine peenestusastme järgi jaotatakse süsteeme (osakeste diameeter): Jämedispersne süsteem >10-6 m Kolloiddispersne süsteem 10-9 ... (10-7) 10-6 m Tõelised lahused <10-9 m 86. Mitselli ehitus. Mitsellideks nimetatakse molekulidest tekkinud assotsiaate, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on ühendatud omavahel. Mitsellide tekkel on suur tähtsus selles, et vees muidu mittelahustuv aine lahustub
Esimesteks lubiväetisteks olid magevee kohalikud lubisetted — nõrglubi (allikalubi) ja järvekriit (järvelubi), kuid madala kasutamise kvaliteedi tõttu oli nende efekt väike. Järgmisena hakati Eestis kasutama tööstusettevõtete kõrvalsaadusena kogunenud restpõlevkivituhka lubiväetisena. Kuna ta sisaldas lisaks neutraliseerivatele ühenditele veel taimedele vajalikke toiteelemente nagu K, Mg ja S siis oli tema mõju palju mitmekülgsem. Suurte veokulude ja halva peenestusastme tõttu ei leidnud ta eriti suurt kasutamist. 1950ndate aastate lõpus hakati põlevkivi kasutama küttekolletes (suurtes elektrijaamades) tolmjal kujul ja saadav põletamisjääk (tuhk) osutus kolloidpeeneks materjaliks, mis sai nimetuseks tolmpõlevkivituhk ja osutus suurepäraseks lubiväetiseks. Lisaks tolmpõlevkivituhale hakati Kundas tootma kõrvalsaadusena tolmtuhka. Seda hakati nimetama klinkritolmuks.
annaabi.ee 
