Huumusesisaldus nimetatud muldade huumushorisondis on vastavalt 2,7, 2,9, ja 2,1% Huumushorisondile järgnevas eluviaalses horisondid (E) on huumusesisaldus 0,4-0,7%. Bt-horisondi on huumusesisaldus samal tasemel väljauhtehorisondi omega või isegi ületab seda [2 lk 32]. 3.3 Leetjate muldade bioloogiline aktiivsus Leetjate muldade mullaelustiku tegevusest ja juurestikust hõlvatud kith on suhteliselt tüse tänu mulla strukutuursusest tingitud heale õhustatusele ning rikkalikust peenesisaldusest tingitud optimaalsele vegetatsiooniperioodi stabiilsete niiskusoludele. Samal ajal on leetjate muldade bioloogist aktiivstust piiravaks teguriks mõõdukas happesus, mis pärsib bakteriaalset lagunemist. Seoses leetjate muldade lähtekivimite karbonaatsusega on nendel moodustunud mulda sattuv varis aga tuha-ja kaltsiumirikas, mis soodustab selle intensiivset muundumist ja soodsat humifikatsiooni kulgu [2 lk 33]. 3.4 Leetjate muldade füüsikalised omadused
metsastatud aladel kasvavad aga kõrgtootlikud salu- ja laanemetsad, puistudest domineerivad kuusikud ja männikud. Leetjate muldade huumuskate, mille all esineb eluvieerumise tunnuseid, on keskmisehuumuslik (2,4-2,8%), võrreldes metsamuldadega on see väiksema huumusesisaldusega. Üldlämmastiku sisaldus on leetjatel metsa- ja põllumuldadel suhteliselt sama 0,15-0,16%. Tänu mulla struktuursusest tingitud heale õhustatusele ja rikkalikust peenesisaldusest tingitud optimaalsetele ning vegetatsiooniperioodil stabiilsetele niiskusoludele on leetjate muldade mullaelustiku tugevusest ja juurestikust hõivatud kiht suhteliselt tüse. Tüseduse tõttu ei karda need mullad lühemaid põuaperioode. Mulda iseloomustab ka mõõdukas happesus, mis pärsib bakteriaalset lagunemist. Enamus leetjaid muldi on lõimiselt liivsavid, kuid esineb ka saviliivasid ja saviliivasid liivsavidel. Muldade profiil on vertikaalselt diferentseerunud
annaabi.ee 
