MUSTIKAS
Kasvab happelistel, niisketel muldadel, palumetsades, vahel ka
rabaservadel ja nõmmedel, laane- ja palumetsades, aga ka kuivendatud
siirdesoo- ja rabametsades. Eelistab niiskeid ja mõõdukalt varjulisi
kasvukohti. Levinud laialdaselt metsa- ja metsatundravööndis nii Euraasias
kui ka Põhja-Ameerikas, Euroopas, ka kaugemal lõunas. Eestis sage.
Varred ja oksad on teravakandilised. Lehed helerohelised, munajas
ümmargused, alusel ahenevad või veidi südajad, servad peenesaagijad.
Talveks lehed varisevad. Kerajad õied on rohekasvalged, punaka
varjundiga, enamasti üksikult lühikese kõverdunud rao otsas lehekaenlas.
Õitseb mais, juunis, marjad valmivad juulis augustis. Sageli saab esimesi
mustikaid maitsta koos metsamaasikatega juba juuli lõpus.
Mustika välimus ei vaja ilmselt lähemat tutvustamist. Vahest peab aga
siiski rääkima tema eristamisest sinikast. Sinikas on teine meie looduslik
liik, kes kuulub mustika perekonda