Toidulipiidide kestev liigtarbimine on alati kahjulik. Põhiprobleemid on rasvumine ja arterosklerooosi protsessi kiirendamine. Lipiidide seedimine Lipiidid ja lipiidisarnased ühendid jäävad veekeskonnas lahustamatuks. Järelikult on emulgeerimine lipiidide seedimise võtmemoment. Põhiemulgaatoriteks on sapphaped ja nende soolad. Pindaktiivsetna vähendavad emulgaatorid rasva ja vee vahelist külgetõmmeet. Sapphapped ja nende soolad lammutavad suured tilgad peenemulsiooniks. 1)seedimine suuõõnes kuna lipiidid on emulgeerimata, pole neutraalrasvade hüdrolüüs lipaasi toimel märkimisväärne. 2)seedimine maos täsikasvanute puhul toimub maos piimrasvade märgatav hüdrolüüs, sest mao lipaas ja suuõõne lipaas on suhteliselt hapekindlad ja lammutavad lühikese-ahelalisi rasvhappejääke sisaldavaid toidurasvu (nt piimarasv). Siiski pärsib tugevalt happeline keskkond lipaasi toimet ja maos jääb lipiidide üldine seedimine piiratuks
toidulipiididest. Toidu põhilipiidideks ongi rasvad. Rasvade olulist lõhustumist suus ei toimu. Siiski on suus olemas keelealune ensüüm lipaas,mis väikese koguse triglütseriide lõhustab. Maos on olemas ensüüm maolipaas.Tema toime ei ole tugev, aga kuna ta on suhteliselt happekindel, siis toimub maos triglütseriidide mõningase koguse tagasihoidlik seedimine. Triglütseriidid tuleb peensoole ülemises osas kaksteistsõrmikus teha peenemulsiooniks, alles siis suudavad vastavad ensüümid (lipaasid)lõhustada neid glütserooliks ja rasvhapeteks. Ülitähtsad emulsiooni tekitajad on sapphapped ja nende soolad. Ka piimavalgud (kaseiinid) on väga head toidu peenemulsiooni tekitajad. Peenemulsiooni teket soodustab ka see, et pankreasest tulevad bikarbonaadid reageerivad maost tuleva happelise toidumassiga, mis tekitab seedimiseks vajalikke gaase, mis seda toidumassi hoolikalt segavad