o. laineharjade vaheline kaugus, on Läänemeres 30-40 m. Sügavusel, mis võrdub poolega laine pikkusest, muutub lainetuse mõju tühiseks. 7 Taimkate horisontaalse leviku seisukohalt on suur tähtsus sellel, kas kasvukoht on lainetusele avatud või lainete eest varjatud. Olulised on ka põhjakatte tüüp ja kasvupinna püsivus. Tugeva lainetusega piirkondades ei kinnistu taimkate pehmetel ja liikuvatel põhjadel (liival, savil), ka peenekivine ja klibune põhi on taimedeta. Isegi suured ühtlased paeplaadid võivad avamere rannaäärses vees paljad olla. Sügavamal on aga kõvad põhjad (kivid, paeplaadid, veealused kaljud) ikka suuremal või vähemal määral taimedega asustatud. Olenevalt rannajoone liigestatusest ning saarte ja laidude olemasolust varieerub lainetuse mõju Läänemere erinevais piirkondades üsna suures ulatuses. Näiteks on Sõrve poolsaare avamerepoolses
Kujult on Läänemere lained järsud. Lainete pikkus, s. o. laineharjade vaheline kaugus, on Läänemeres 30-40 m. Sügavusel, mis võrdub poolega laine pikkusest, muutub lainetuse mõju tühiseks. Taimkate horisontaalse leviku seisukohalt on suur tähtsus sellel, kas kasvukoht on lainetusele avatud või lainete eest varjatud. Olulised on ka põhjakatte tüüp ja kasvupinna püsivus. Tugeva lainetusega piirkondades ei kinnistu taimkate pehmetel ja liikuvatel põhjadel (liival, savil), ka peenekivine ja klibune põhi on taimedeta. Isegi suured ühtlased paeplaadid võivad avamere rannaäärses vees paljad olla. Sügavamal on aga kõvad põhjad (kivid, paeplaadid, veealused kaljud) ikka suuremal või vähemal määral taimedega asustatud. Olenevalt rannajoone liigestatusest ning saarte ja laidude olemasolust varieerub lainetuse mõju Läänemere erinevais piirkondades üsna suures ulatuses. Näiteks on Sõrve poolsaare avamerepoolses
annaabi.ee 
