Keskendub sihipärasele tegevusele. Liikumistegevustes teab ja peab kinniüldistest ohutusreeglitest. Õnnetuse korral kutsub appi täiskasvanu. Motoorne areng Varane ja eelkooliealiste iseloomustab olulisi muutusi, mitte ainult füüsiliselt, vaid ka mootori arengut. Füüsiline areng on seega kaalu, pikkuse ja vastupidavuse lisandumine, motoorne areng aga liigitusvilumuste areng (jämemotoorika – suured liigutused nagu roomamine, kõndimine ja peemotoorika ehk peenlihaste koordinatsiooni eeldavad liigutused nagu asjade hoidmine, pliiatsiga joonistamine, nööpimine jne.). Motoorsed tegevused jaotatakse kahte alarühma: jämemotoorika ja peenmotoorika. Jämemotoorika all mõeldakse suurte lihasrühmade tegevust nagu seismine,kõndimine jne. Peenmotoorika alla kuuluvad peente lihaste tegevus - sellised tegevused nagu haaramine ja joonistamine. Jämemotoorika areng väikelapseeas jaguneb:
..............................................143 MÄNGUIGA EHK KOOLIEELIK – 36 AASTANE...................................146 Mänguea arenguväljakutsed...................................................................................146 Koperdajast liikuvaks meistriks.............................................................................147 Jämemotoorika...................................................................................................147 Peemotoorika......................................................................................................148 Kehaplaan...........................................................................................................149 Minakesksus ja maagia...........................................................................................150 Mõtlemine..........................................................................................................150 Kõne........
annaabi.ee 
