lõhnatu punane laik, mida ilma peeglita näha võimalik ei ole. Kui laps/primaar peegli ette satub, on võimalik aru saada, kas ta tunneb enda peegelpildi ära (saab aru, et see on tema enda peegeldus ja punane laik on tema enda küljes - st tal on eneseteadvus) või huvitub lihtsalt punasest täpist peeglil. Kui tal on eneseteadvus, saab ta aru, et tegu on tema endaga ja katsub oma enese otsaesistel punast laiku, üritab seda maha nühkida või aru saada, mis see on jne. Peeglitesti on läbinud edukalt simpans ja orangutan. Alla 2-aastastel lastel ei ole veel eneseteadvust kujunenud. 8. Kirjelda une staadiume? 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, ärkveloleku ajal valitsenud alfalained hakkavad asenduma kiirete ebaregulaarsete teeta lainetega. Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Uni veel pinnapealne. Südametöö ja hingamine aeglustub, lihased lõdvestuvad kukkumise tunne. Võivad esineda ka nägemis- ja kuulmis-hallutsinatsioonid. 2
a) Talamus b) Mandelkeha c) Hüpotalamus d) Käbikeha e) Hüpofüüs 10. Hans Selye üldise adaptsiooni sündroomi faasid on? a) Hüpotalamus, hüpofüüs, neerupealised b) Immuunsüsteemi nõrgenemine, eitamine, põgene-või-võitle reaktsioon c) Reaktsiooni faas, vastupanu faas, kurnatuse faas d) Vältimise fas, kohanemise fas, toimetuleku faas e) Stressiolukorra tingimine, õpitud abitus, pöördumatu kohanemiskahjustus 11. Peeglitesti abil hinnatakse, kas inimesel ja loomadel on välja arenenud...? a) Minapilt b) Enesehinnang c) Moraalsus d) Võime oma sugu määrata e) Eneseteadlikkus 12. Sakaad on osa...? a) Puhta sõna kurttusest b) Heuristikust c) Assimilisatsioonist d) Silmaliigutustest e) Testikulaarse feminisatsiooni sündroomist 13. Värvitaju väljaarenemise põhjuseks peetakse...? a) Tunnetuse tõhustamist b) Eristamise tõhusust
piirist alates ei ole inimene võimeline oma tegudest aru saama ja oluline on osata seda ka mõõta. Kohtuprotsessid - Gilesi IQ 61, süüdi mõrvas Eneseteadvus teadlik olemine iseendast ja oma tegutsemisest Gordon Gallup peeglitest: magava looma laubale tehakse märk mida näeb vaid peegliga, kui peeglisse vaatav loom puudutab laiku oma laubal vms, võib oletada, et tal on enesteadvus (tunneb ennast peeglis ära) Peeglitesti on läbinud simpans, orangutan, gorilla Koko, bonobo ahv, inimene (kandidaadid: elevant, haarakas, afaliin) Peeglitesti EI OLE läbinud koer, tuvi, kaputsiinahv Lapsed õpivad end ära tundma alles 2. eluaastaks. Alison Gopnik kommitest: kommikarbis pliiatsid, küsitakse lastelt mis sees on. Vastus: "kommid", hiljem väidavad kõik 3. aastased, et arvasid seda kohe algusest peale Rahvapsühholoogia tüüpilised teadmised inimese hinge- ja vaimuelu nähtuste, käitumise kohta
minast. Eneseteadvus on tema arvates mitmekihiline ja ühe mina asemel oleks täpsem kõnelda paljudest minadest. Eneseteadvust iseloomustab veel ka ulatuse mõõde. Standardteooria arvab, et eneseteadvus tekkis hilja, tükk aega pärast seda, kui oli tekkinud inimühiskond. Eneseteadvus inimahvidel- Rafineeritud eneseteadvuse puudumine inimahvil või siis mõne kiviaja tasemel elava suguharu liikmel ei pea tingimata tähendama seda, et neil puudub enesetadvus täielikult. Gordon Gallup peeglitesti tulemused viitavad sellele, et simpansil on eneseteadvus. Erinevalt teistest liikidest ei reageeri peegliga harjunud simpansid oma kujutisele mitte kui teisele ahvile, vaid kasutavad peeglit oma kehaosade uurimiseks. Soovides saada kinnitust sellele, et simpans ennast peeglist ikka ära tunneb, tegi Gallup uinutatud simpansi laubale lõhnatu, maitsetu ja tajumatu värviga suure punase laigu. Teadvusele tulnud simpans käitus peegli ees käitus nii nagu inimene, kes avastab hommikul ärgates
See on teadlikkuse enese olemasolust ja tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest. Eneseteadvuse kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse ja saavutuste võrdlemine teiste isikute, nende saavutuste ja tegevustega. See väljendub enesevaatlustes ja analüüsis, -kujutlustes, -hinnangutes, enesele omistatud püüdlustes minapildis. Enesetunnetuse olemasolu teeb inimese oma tegude eest vastutavaks. Eneseteadvuse olemasolu loomade puhul kontrollitakse peeglitesti abil et ennast peeglist ära tunda, peab loomal olema kas või kõige algelisem ettekujutus oma füüsilisest minast. Uinutatud simpansile joonistati lõhnatu, maitsetu ja nahal tundetu värviga laubale suur punane laik. Kui simpans üles ärkas ja ennast peeglist nägi, suunas ta oma tegevuse mitte kujutisele peeglis, vaid iseendale. Seni on peeglitesti usaldusväärselt läbinud orangutan ja simpans neil on olemas eneseteadvuse kõige algelisem vorm
- kui ta läheb peeglit näppima ja arvab, et seal keegi teine, siis pole eneseteadvust. • Delfiinidel uuritud. (Ahv ei katsu peeglit, vaid seda punast laiku (erinevalt nt aastasest lapsest või teistest loomadest. Seega kõrgematel primaatitel on mingi eneseteadvus olemas. Delfiinid hakkavad peegli ees edvistama J st delfiin ei arva, et peeglis on keegi teine, et lähe peeglit toksima) Lapsed õpivad end peeglis ära tundma alates 2. eluaastast (Amsterdam, 1972; tegi lastele peeglitesti) • Selleks ajaks hakkab laps märkama teisi, imiteerima, ja tundma emotsioone, mis eeldavad eneseteavust (nt kohmetus) • 4-aastane laps suudab juba vahet teha asja enda ja asjale suunatud mõtte vahel (reflektiivne mõtlemine) - - Gopnik & Astington (1988) – kommikarbi test. - kommikarbis on pliiatsid. kui laps mäletab, et ta arvas alguses, et karbis on kommid, on eneseteadvus. Kõrgem eneseteadvus on veel siis, kui arvab, et uus laps arvab kah, et karbis on kommid (mis siis, et
Kas ahvil on eneseteadvus? Gordon Gallupi peeglitest ·Magava looma laubale tehakse lõhnatu, maitsetu ja nahal tundetu värviga suur punane laik. ·Seda kohta loom ise ilma peegli abita ei näe. ·Kui ärkvel loom puudutab laiku oma laubal, nuusutab kätt, millega ta seda katsub, hõõrub laiku, siis võib oletada, et loomal on olemas enda peeglis äratundmise võime. · Lapsed õpivad end peeglis ära tundma alates 2. eluaastast (Amsterdam, 1972; tegi lastele peeglitesti) · Selleks ajaks hakkab laps märkama teisi, imiteerima, ja tundma emotsioone, mis eeldavad eneseteavust (nt kohmetus) · 4-aastane laps suudab juba vahet teha asja enda ja asjale suunatud mõtte vahel (reflektiivne mõtlemine) - - Gopnik & Astington (1988) kommikarbi test. 37. Kirjelda une staadiume. Mis on peamised une funktsioonid? Kuidas võib unepuudus mõjutada igapäevaelus hakkama saamist? 1. staadium ~ 5% uneajast
annaabi.ee 
