John Locke nimetab ideeks mida tahes, mis on aru objektiks, kui inimene mõtleb. See on igasugune teadvuse sisu, sealhulgas aistingud, kujutlused ja mõisted. Näiteks nagu tool, gravtatsioon, maitsed(magus, soolane). Locke liigitab ideid kaheks: LIHTIDEE JA LIITIDEE Lihtidee(lihtsad ideed: millegi maitse või lõhn) suhtes on aru passiivne: ta ei saa neid tagasi lükata ega muuta ega kustutada ega leiutada (niinagu peegel ei saa tagasi lükata ega muuta ega kustutada ega leiutada peegelpilte). Lihtideed võivad vaimu tulla ühe meele kaudu, mitme meele kaudu, ainult refleksiooni kaudu või aistingu ja refleksiooni kaudu. Liitideid moodustab lihtideedest vaim ise. Seda ta teeb 1) ühendades mitu lihtideed üheks terviklikuks ideeks (näiteks ilu, tänulikkus, inimene, sõjavägi, universum); 2) pannes kaks ideed kõrvuti ja vaadeldes neid korraga (suhete ideed); 3) lahutades ideid kõikidest teistest ideedest, mis neid reaalses
3.4. Valguse murdumine Mis valgusega peale peegeldumise veel juhtub? Mida tähendab optiline tihedus? Mismoodi paistab maailm vee alt vaadates? Pöördume tagasi küsimuse juurde, mille püstitasime eelmises õppetükis. Mis juhtub õhus leviva valgusega, kui ta jõuab tasasele veepinnale? Teame, et osa valgust peegeldub tagasi õhku. See võimaldab vaatlejal, kelle silm on veepinnast kõrgemal, näha veepinna kohal olevate esemete peegelpilte ehk näivaid kujutisi. Aga mida näeb vaatleja, kes on vees, st tema silm asub all- pool veepinda ning ta vaatab ülespoole? 36 Joonis 3.17. Vaatlejad on vee all ja vaatavad veepinna poole erinevates suundades Mida näevad vaatlejad? Esimene ei näe arvatavasti midagi erilist. Teine vaat- leja võib näha Päikest, aga mitte seal, kus see tegelikult asub. Kolmas vaatleja näeb kivi, mis on veekogu põhjas. Kuidas siis nii? Asi on selles, et õhu ja
kasutuses. Seega keeleliselt tuleb tõlgendada, sh lihtsustada altkäemaksu võtmise paragrahvi nii: • Ametnik, so ametiisik, kes mingi ebaseadusliku teo eest saab kokkulepitud tasu; • Vara on tasu, mida ametnik saab ebaseadusliku teo eest (või jätab teostamata toimingu, mida ta muidu seaduse järgi peab tegema); • Ametniku tegu peab olema seadusega mitte lubatud; • Tegu peab ametnik tegema ametiseisundit kasutades; Ülejäänud teksti osa käsitleb nn peegelpilte või vastupidiseid olukordasid, sh tasu saamine või soodustuse lubamisega nõustumine, on teo toime pannud või paneb selle toime eeldatavasti edaspidi, paneb toime ebaseadusliku teo või jätab ebaseaduslikult teo toimepanemata või tuleb eeldada, et jätab tulevikus selle toime panemata. Etteruttavalt tuleb veelkordselt tõdeda, et pea kõikides teistes Euroopa riikides on asi lahendatud lihtsamalt, so peaaegu lihtlausetena kuid maht paragrahvide mõistes on suurem. Seega