põhjustatud kirjalikud kõnepuuded. · Lugemispuuetena käsitletakse lugemisvigu ja sõna kokkulugemise raskusi. (Maila) Düsleksia avaldumine: Düsleksia avaldub tüüpiliste ja korduvate lugemisvigade ning -raskuste näol. Düslektikutel on lugemisraskused ja -vead püsivad. See võib ilmneda ka lugemisel ühelt realt teisele ülehüppamises. Esineda võib lugemist paremalt vasakule ehk 4 peegellugemist. Rasketel juhtudel pole laps võimeline sünteesima isegi kahe- ja kolmetähelisi rühmi, selle asemel hakkab ta sõna mõistatama. (Maila) 2. DÜSLEKSIA PÕHJUSED JA PÄRILIKKUS 2.1. Düsleksia põhjus peitub ajus 1896. aastal kirjeldas Inglise arst Morgan esmakordselt düsleksiat poisil, kes oli muidu väga andekas, kuid kohutavalt kehva lugemisoskusega. Tol ajal nimetati seda sõnapimeduseks, sest arvati, et laps ei näe sõnu. Tegelikult pole pimedusega sel puhul midagi pistmist
ettelugemisest, ehkki on eelnevalt kodus harjutanud ning tekstiga tuttavad (Lukanenok, 2008) Eesti keeles esinevate tüüpiliste lugemisvigadena on välja toodud (Lukanenok, 2008): · asendused (häälikute-tähtede asendamised teistega); häälikute-tähtede ja silpide ärajätmine, lisamine ja järjekorra muutmine, vältevead. · Võib esineda ka lugemisel ühelt realt teisele ülehüppamist. · Mõnikord täheldatakse lugemist paremalt vasakule, st peegellugemist. · Raskematel juhtudel pole laps võimeline sünteesima isegi kahe- ja kolmetähelisi täherühmi, siis püüab ta sõna ära mõistatada (aimamisi lugeda). · Tihti ei mõista ta loetud sõna tähendust, ei tunne sõna ära. See võib olla valesti kokkulugemisest või puudulikust sõnavarast tingitud. · Suulisest kõnest ja etteloetud teksti sisust saab laps tavaliselt paremini aru. ABISTAMINE DÜSLEKSIA KORRAL Düsleksiat peab ravima hakkama võimalikult vara
annaabi.ee 
